Keraamilised tsehhi seinaplaadid TENA 177 20x25 cm kõrgusteni h=2000 mm. Keraamilistest plaatidest kõrgemal kuni laeni värvida seinad nendes ruumides pesukindla poolmattvärviga Interior valgeks. 7 Tabel 2. Viimistlus Ruumi nimetus Lagi Põrand Sein Vestibüül Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior) Vastuvõtusalong Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior) Dispetseriruum Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior) Kassa Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior)
Seina pindala: S=a*h= 265cm*185cm= 49025 cm² Avade pindala seinas: Sava1= a*h= 60*43= 2580cm² Sava2= a*h= 38*90= 3420 cm² Seina pindala koos avadega: S= 49025cm²-2580cm²-3420cm²= 43025cm² Seina lähevad kolme eri sorti plaadid, seega jagan seina kõrguse kolmeks: 185cm: 3= 61,6cm Igale plaadisordile kuluv pindala: S= 61,6cm*265cm= 16324 cm² Plaatide pindala: Novoker valge matt 20x20 S= 20x20= 400cm² ``6214´´ hele sinine 20x30 S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg
Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P purustav jõud a,b ristlõike mõõtmed. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele:
sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast d Soo-, põhja- ja tutt- tihane, must- 9x9 22-25 3 5 2-3m kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Linnumaja valmistamiseks läks vaja: 1) Lauda mille paksus on 20-25mm 2) Saagi 3) Kurve 4) Akudrelli 5) Puuri, tikksaagi Töö käik: 1) Esiteks lõikasin välja põhja ja katuse 2) Lõikasin välja seinad 3) Valmistasin sisseminemiseks augu 4) Puurisin augu ja asetasin lennu ava alla õrre 5) Värvisin väljast
Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt. piiritajale), samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. Alustada võiks siiski nö. klassikalise pesakasti valmistamisega, millega saab igaüks joonist
Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine etüülatsetaat, vesi, 25% NH3 vesilahus, viltpliiatsid, niit, nõel, harilik erinevates kogustes. Lillas viltpliiatsi värvis on rohkem punast ning pliiats, joonlaud, suletav klaasinõu. tumesinises rohkem sinist. Töö käik: Kromatograafilisest paberist lõigatakse 20x20 cm suurune tükk. Mõõtmised teostatakse nii, et alt äärest mõõdetakse 2 cm ning tõmmatakse hariliku pliiatsiga õrn joon ehk nn stardijoon. Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub paberile 10 viltpliiatsi värvi. Värvid kantakse paberile järjekorras: kollane, oranz, punane, roosa, lilla, tumesinine, hele sinine, roheline, pruun ja must. Kui viltpliiatsite jooned on tõmmatud, nõelutakse paberi
päiesepaistelin 20x15- Majoraan Huulõileine 1 e koht 0,2 cm 20 lubjarikkad 25-30 Köömen Sarikaline 2 liivsavipinnas 1 cm cm Tüümian ehk Aed- Mitmeaa kerge, kuiv, 20x20 liivatee Huulõileine stane lubjarikas 1-2 mm cm haritud ja parajalt niisket Mitmeaa toitainerohket Estragon Korvõieline stane mulda 6,2 kerged, liivane
0 25.0 18.0 20.0 10.0 0.0 0.0 20.0 40.0 60.0 80.0 100.0 Niiskuse sisaldus [%] Graafik 5.1 6. Järeldused Katsekeha, millega katseid sooritati oli kuuse puidu tükk. Katsekehad olid peamiselt ristlõikega 20x20 mm. Nende kehade niiskusesisaldused olid erinevad vastavalt tüübile, mis anti enne katsetamist. Võeti kuivad, õhk-kuivad ja märjad puidu tükid, millega katseid sooritati. Survetugevused olid väiksemad nendel kehadel, mille niiskuse sisaldus oli suurem nagu Graafik 5.1 -l paista on. Katsekehadel, mis olid märjas keskkonnas ehk vees, oli kõige nõrgem survetugevus ning nendele vajalik purustav jõud oli ka väiksem. Õhk-kuivadel
ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm-tes. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Vastav survetugevus määratakse valemi nr 7 ja graafiku abil. 2 4.5
Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud paekivist tara(alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid palkehitised. Kindlustatud asulate teke võis olla põhjendatud varanduse olemasolu. Varandus ehk pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima. ... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha-Loolt (1992). Põllud olid 20x20 meetrised põllulapid, neid piiras põllupeenar (3-4 meetrit lai), paekivist aed ehk põllupeenar. Esines mitmeid paekivi hunnikuid. Tegu oli künnipõllundusega ja kasvatati otra ja nisu. ...kivikirstkalmed ehk matusepaigad. Maapealsed matused. Laipmatused. Kivist 3-8 meetrine ring, mille sisse oli pandud kirst. Kõik oli maa peale laotatud. Kivist kristu sisse oli pandud üks laip. Kirst oli suletud uuesti kividega. Lisaks sellele, et keskel oli
Ala võis olla umbes 3500 m2. Selle müüriga piiratud ala sees olid hooned. Kuna Eestis on neid vähe, arvatakse, et need olid märgiks sellest, et ühiskonnas on toimunud kihistumine (inimesed, kel oli varandust rohkem, hakkasid kontrollima teatud territooriumit). Vääruseks olid loomakarjad ja pronksesened. · Vanimad põlispõllud. Leitud Tallinna lähedalt nt Saha-Loolt, 22 hektarilt. Kannavad nimetust baltipõllud, oli tegemist väikeste põllulappidega. 20x20 m. Põllulapi äärde oli laotud kividest põllupeenar, mille laiuseks võis olla 3-4 m. Kuna nad paiknesid korrapäratult, olid nimi baltipõllud. Kui oleksid paiknenud korrapäraselt, oleksid nimetused keltipõllud. Pärinevad aastast 1000 eKr. · Kivikirstkalmed. Maapealsed hauad ja matused. Tegemist oli kivist laotud kirstuga, mida ümbritses kividest laotud ring. Kirst oli põhja-lõuna suunas, mille sees oli laip pandud. Pealt oli kaetud paeplaatidega
Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees 14 Ökosüsteem kui tervik Puisniit tervikuna on väga liigirikas, peamist osa etendavad seal valguslembesed rohttaimed, valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised. Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub
Polüvinüülkloriidkile paksus on 0,...0,2mm. Ta on läbipaistmatu materjal. Polüvinüülkloriidkilet kasutatakse samuti hüdro- ja auruisolatsiooniks. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · polümeer- või klaaskiust kangad, · mitmesugused sünteetilised kiled, · tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. 54.Hermeetikud-liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?) Hermeetikuid liigitatakse nende kuivamisprotsessi järgi keemiliselt kõvenevad ning füüsikaliselt kuivavad. Hermeetikut kasutatakse: · konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimiseks; · kaitseks niiskuse, tõmbetuule ja müra eest;
Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · mitmesugused sünteetilised kiled, · tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: · pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, · horisontaal- ja vertikaaldrenaaz, · nõlvade kindlustamine, · erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine, · pinnasevee tõkestamine, 53. Hermeetikud- liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?)
Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. · Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraani materjalid on järgmised: · polümeer- või klaaskiust kangad, · mitmesugused sünteetilised kiled, · tasapinnalised võrgud (võrgu silm 20x20 ... 40x40mm), · kärgmatid (mesilase kärge meenutav), 05.05.2014 · drenaazimatid (polüamiid-traadist punutis), · "kupulised" õhukesed plastikplaadid. · Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: · pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, · horisontaal- ja vertikaaldrenaaz, · nõlvade kindlustamine, · erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine, · pinnasevee tõkestamine,
annaabi.ee 
