ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31. detsember 20x1 D: Rendikulu 1200 see on 4 kuu eest K: Ettemakstud rendikulu 1200 uu intressi. 12 * (6/12)
.. on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1.1. jaanuaril 20x1 osteti seade 1000 euro eest, arve soetamisel tasumata. 2.31. detsembril 20x1 kajastati osa seadme soetusmaksumusest kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a Bilansi(põhi)konto ja kontrakonto Passiva Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1. jaanuaril 20x1 on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. 20x1
mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne. Lineaarne meetod (2) Kulu näite alusel: (80 000 kr 5000 kr) / 5 aastat = 15 000 kr/a Raamatupidamiskanne: D Kulu 15 000 K Akumuleeritud kulum 15 000 Lineaarne meetod (3)
deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse: D Kadum valuutakursi muutumisest K Pangakonto välisvaluutas Või D Pangakonto välisvaluutas K Tulum valuutakursi muutumisest Näide Oktoobris 20x1 avati pangakonto. Novembris laekus pangakontole 10 000 SEK. Raha laekumisel oli vahetuskurss 1 EUR = 8,82 SEK. Aruandeaasta lõpul on kurss 1 EUR = 9,21 SEK. Kursimuutus kajastatakse: raha laekumisel 10 000 SEK / 8,82 SEK/EUR = 1133,79 EUR aruandeaasta lõpul 10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085,78 EUR pangakonto jääk eurodes vähenes 1133,79 EUR 1085,78 EUR = 48,01 EUR Raamatupidamiskanne: D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01
Kangas nr 2 Toote 20 kr 10 kr 6 kr 8 kr kasum Tulemusena selgitada: Milliseid tooteid valmistada ja toota, et saadav kasum oleks suurim? Millisel määral kasutatakse optimaalse plaani korral materjale? Kui suurenda materjalide kogust, kas see suurendaks ka kasumit ja kui palju? X1, X2, X3, X4 toodete valmistamise kogused Z= 20x1+10x2 + 4x3+8x4 MAX - kasum toodangult (kr) 2x1 + 1x3 + 4x4 <= 400 - pärisnahk (m) 4x1 + 2x2 + 4x3 + <= 200 - kangas nr 1 (m) 1x1 + 1x2 + 2x3 + 4x4 <=100 - kunstnahk (m) x2 + + 4x4 <=80 - kangas nr 2 (m) Tundmatute mittenegatiivsus: x1<=0, x2<=0, x3<=0, x4<=0 Viin sihifunktsiooni suurused ühele poole: Z-20x1-10x2 -4x3 -8x4 =0
01.05 20 10 200 25x8+20x9+20x10 =580 15.05 (25) 25x8=200 20x9+20x10=380 01.08 (10) 10x9=90 10x9+20x10=290 01.10 20 12 240 10x9+20x10+20x1 2=530 15.11 (22) 10x9=90,12x10 8x10+20x12=320 =120 01.12 20 13 260 8x10+20x12+20x1 3=580 Kokku 48 1200 620
Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tööjõukulusid kuus tekib tööandjal? ÜLESANNE 3 Ettevõttesse. 20x1.aasta novembri- ja detsembrikuus toimunud sündmused: 1) Novembris arvestati palka 1000 eurot, sotsiaalmaksu 330 eurot ja tööandja töötuskindlustus 10 eurot. 2) Novembris peeti palgast kinni töötuskindlustus 20 eurot, pensionikindlustus 20 eurot ja tulumaksu 171,36 eurot. 3) Novembrikuu eest maksti palka (summa arvutada). 4) Novembris moodustati puhkusetasueraldis summas 83 eurot, millelt sotsiaalmaks on
01.05 20 10 200 25x8+20x9+20x10 =580 15.05 (25) 25x8=200 20x9+20x10=380 01.08 (10) 10x9=90 10x9+20x10=290 01.10 20 12 240 10x9+20x10+20x1 2=530 15.11 (22) 10x9=90,12x10 8x10+20x12=320 =120 01.12 20 13 260 8x10+20x12+20x1 3=580 Kokku 48 1200 620
9 Osakapital 3700 3700 10 PV akumuleeritud kulum -9 -9 KOKKU 3700 3700 3301 3301 4796 4796 RAAMATUPIDAMISBILANSS eurodes VARA (AKTIVA) 31.12.20x1 30.11.20x1 Käibevara Arvelduskonto 345 200 Kaup 2 890 3 500 Nõue ostja vastu 1 030 Käibevara kokku 4 265 3 700 Põhivara Materiaalne põhivara 531 Põhivara kokku 531 VARA (AKTIVA) KOKKU 4 796 3700 VARA ALLIKAD (PASSIVA) 31.12.20x1 30.11.20x1 Kohustised
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu
Elimineerimine konsolideerimisel alustatakse elimineerimist alati kandega, kus vastastikku eemaldatakse emaettevõtte investeering tütarettevõttesse, tütarettevõtte omakapitali vastu tema õiglases väärtuses. Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste konsolideerimiseks arvestatakse nende arvestusvaluutast ümber emaettevõtte esitusvaluutasse (RTJ 11 § 79). 1.3.1. Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel Situatsioon - ettevõte ,,E" asutab 30.04.20X1 aktsiaseltsi ,,T", investeerides ,,T"-sse 30 000 eurot ning omandades 100% ,,T" aktsiaid. Seega ,,E" on emaettevõte ja ,,T" on ,,E" tütarettevõte. Koostatakse mõlema ettevõtte individuaalsed raamatupidamiskanded ning bilansid vahetult pärast tütarettevõtte asutamist (Tabel 1 ja Tabel 2). Raamatupidamislausend ettevõttes ,,E": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................
2500 2500 0 1 652 9000 2700 0 0 3 304 S1 2700 S1 0 S1 KÄIBEANDMIK Saldo 31.12.20x0 Käive Saldo 31.12.20x1 Jrk nr Konto deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Arvelduskonto 7 040 31 200 26 505 11 735 Ostjate tasutumata arved 5 260 26 400 28 200 3 460 Ettemakstud kindlust. kulud 2 400 2 400
330 000 50 000 280 000 Kulumi (depretsiatsiooni) summa = = = 56 000 5 5 Aasta Kulumisumma Akumuleeritud Jääkmaksumus 55 kulum aasta lõpus 20X1 56 000 56 000 274 000 20X2 56 000 112 000 218 000 20X3 56 000 168 000 162 000 20X4 56 000 224 000 106 000 20X5 56 000 280 000 50 000 Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida
K Märgitud aktsiakapital 50 000 K Üleväärtus (Ülekurss, Aazio) 5000 Märgitud aktsiate eest raha laekumine: D Pangakonto 27 500 K Nõuded (tulevaste) aktsionäride vastu 27 500(Märgitud aktsiad laekumisel) Äriregistris tehti kanne aktsiakapitali suurendamise kohta: D Märgitud aktsiakapital 50 000 K Aktsiakapital 50 000 Kasumi jaotamine (1) Näide 20x2. aastal otsustati jaotada 20x1. aasta kasum 5000 eurot järgmiselt: dividendideks 0,05 eurot aktsia kohta, käibes on 50 000 aktsiat; 250 eurot (1/20 kasumist) kanda kohustuslikku reservkapitali (kohustuslik aktsiaseltsile); ülejäänud jätta jaotamata. Raamatupidamiskanne: D Aruandeaasta puhaskasum 5000 K Dividendivõlad 2500 K Kohustuslik reservkapital 250 K Eelmiste aastate jaotamata kasum 2250 Dividendidega seotud arvestus Dividendide maksmisel: D Dividendivõlad 2500