arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Claude Debussy Prantsuse helilooja. · Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) · Puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud · Kõlavärvid · Sillerdav koloriit · Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile 3 2. Ekspressionism (tähendab väljendust) Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“
tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv”
20. sajandi muusika. *Rohkelt eri stiile *4 põhilist muusikavoolu hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism *Viljeleti atonaalset muusikat HILISROMANTSIM Gustav Mahler(1860-1911) *Sündinud Böönimaal (Tsehhi) *Õppinud Viinis *Esmane tunnustus dirigendina, heliloojaks sai hiljem *Kirjutanud 9 sümfooniat *Orkestraadiga laulutsüklid *Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest=
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor
Saltaanist", ,,Surematu kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Hispaania capriccio"), Cesar Cui, Mili Balakirev 11. Pjotr Tsaikovski a. Õigusteadus, ametnik, harmooniaõppejõud b. 6 sümfooniat - avamäng fantaasia "Romeo ja Julia" c. 10 ooperit - "Jevgeni Onegin", ,,Padaemand" d. 3 balletti - ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja" e. Viiulikontsert; 3 klaverikontserti 12. S. Rahmaninov a. Helilooja, dirigent, piantist, 25 viimast eluaastat USAs(Oktoobirevolutsioon) b. Klaverimuusika 4 klaverikontserti, klaveriprelüüd, etüüdid. c. 3 Sümfooniat ,,Sümfoonilised tantsud" 13. Hilisromantism a. 20.saj alguse muusika, mis järgib 19.sajandi romantismi traditsioone. Levis Saksamaal ja Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a
Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem
20 sajandi muusika kokkuvõte Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism. Teise maailmasõja muusikat võib nimetada avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard
pentatoonika M. Ravel lune Vaba vorm, meloodia ja rütm Boolero ei ole nii olulised kui kõlavärv, tämber, jazz elemendid EKSPRESSIONISM Enne I MS ja II MS ajal Atonaalsus, dissonantsid, nn. Uus-Viini koolkond: 5 klaveripala op 23; Kuu- hirmu ja ängi meeleolud, huvi A.Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck dodekafoonia, dünaamilised A. Webern
Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti. Eriti laialdaselt tuntud on kontsert nr. 2 (eriti aeglane osa). Anton Bruckner 1824-1896 Kirjutas 9 sümfooniat. Alles 40-aastasena hakkas neid kirjutama. Esimesed 6 kirjutas sahtlisse.
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism
Sissejuhatus 20. sajandil ei kujunenud ühtset ajastustiili. Kuni tolle ajani oli muusikas valitsenud korraga üks ainus stiil, mis oli iseloomulik ühe ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18.saj I pool), klassitsism (18.saj II pool), romantism (19.saj). 20. sajandi muusikale on iseloomulik stiilide mitmekesisus. Ja heliloojad ei tegelenud ühe kindla muusikastiiliga, kuid kasutasid loomingus erinevaid stiile. 20.saj I poolel eristusid 4 muusikastiili: Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, ning neoklassitsism. Romantism andis hoogu ka rahvustomantiliste koolkondade sünniks. Kuulsamad rahvus romantikud olid Jean Sibelius Soomes (1865 - 1957), ning Edvard Grieg Norras (1843 - 1907) Rahvus romandism levis 20. sajandil euroopas, kaasa arvatud Eestis. Muusikasse jõudis avangardism 20. sajandi keskel, millega kaasnes uudsed heliloomingu tehnikad. Teise maailmasõja järgset muusikat nimetatakse nüüdismuusikaks,
relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA) Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn" Herbert Johanson ja Eugen Habermann, Riigikogu hoone Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;)
Spikker 20.sajandi muusika 20. Sajand jättis muusikalukku erandliku jälje.Varasemal muusikal on olnud kindlad, ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna seonduvad stiiliraamid. 20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas
Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida ekspressionistlik kunst väljendas. Atonaalsus - puudub kindel helistik. Dodekafoonia - intellektuaalne 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine (nn. kõnelaul). Vanade muusikavormide kasutamine, nt. fuuga, süit. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi - väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt" - dzässi elemente - kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri - impressionist Raveli looming: Sündis Pr Hispaania piiri ääres
Hilis-romantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Avangardis m Iselo Tekkis 19. ja 20. sajandi Tekkis 19. ja 20. Tunti huvi vanade Heliloojad Uued omus vahetusel Saksamaal ja sajandil stiilide vastu. jäädvustavad suunad tus Austrias romantismi Prantsusmaal. Romantilisusest muljeid, muusikas-
Ekspressionism Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine, seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine). Sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja Austrais. Tunti süvendatult huvi inimese sisemaailma vastu. Doktor Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika: üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja
ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nimetatakse nüüdismuusikaks. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. sajandi viimasel kolmandikul. Uue mõtteviisiga kunstnikud püüdsid jäädvustada lõuendile oma muljet ümbritsevast
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus ''
http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=83&kid=109 Uus Viini Koolkond 20nda sajandi esimestel aastakümnetel ilmus Euroopa kunstiellu ekspressionism. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, sai oliliseks kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik
Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia
Muusikaajalugu 20. sajandi muusika 1. Muusikavooludeks on hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm
1)Ekspressionism kunstis, kunstnikud, kelle loomingus esmaselt avaldus. Näited konkreetsest teosest. *Väljendab rahutust *sünged ja kriiskavad värvid *rõhutati kontuure *korrapäratud kompositsioonid *kujutati massi. Inimest, kes on üksildane ja sünge, puudub kellegagi lähedus. Esmased jooned võib leida Goghi ja Munchi teostest. nt. Munchi"Karje" 2)Ekspressionism muusikas Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine (nt pp'st-fortesse; kammerlik orkester-hiiglaslikuks ork.) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat, et korrapärastada atonaalsust. * Algas 1910ndatel. 3. Millest tuli kunstnike ja heliloojate huvi ekspressinismi vastu? Kuidas see peegeldub ooperi "Wozzeck" ainestikus? Nietzche seadis kahtluse alla jumala olemuse. Nüüd hakati seda tõsisemalt võtma. Muusikas sooviti edasi liikuda, mitte seista ühe koha peal. "Wozzecki" sisu on ülimalt napp.
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga
Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad,
Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsu s, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad,
Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimhääle uudne kasutamine- nn kõnelaul. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel, neoklassitsism oli oma aktuaalsuse kaotanud, kuid muusikaline avangardism ja elektronmuusika veel ellu astumata. Avangardism-1950/60.aastate muusikailmingute ühisnimetaja; mille alla on ühendatud mitmed uuenduslikud kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. USAs kasutati sõna avangardism asemel eksperimentaalmuusika või modernism. Paljud heliloojad eksperimenteerisid oma loomingus erinevate võimalustega
dadaismi ja sürrealismiga, mida muusikas väljendas Satie ja arendas pärast II maailmasõda radikaalselt edasi John Cage. postmodernism, mille alla mahuvad mitmed erinevad stiilid. 20. sajandi viimaste aastakümnete muusika on väga mitmekülgne, kasutatakse nii uudseid kui traditsioonilisi komponeerimistehnikaid, mis võivad esineda koos ka ühes teoses. Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni. Tema tuntumaid teoseid on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul"; 1956), milles on miksitud kokku ühe poisi hääle mitmekordne salvestis ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili
,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch ,,Karje", M: Arnold Schönberg ,,Ellujääja Varssavist, Alban Berg, Anton von ,,Karje", M: Arnold Schönberg ,,Ellujääja Varssavist, Alban Berg, Anton von Webern Webern 3. NEOKLASSITSISM- suund, mis tekkis 20ndatel ja püüeldi tagasi lihtsuse 3. NEOKLASSITSISM- suund, mis tekkis 20ndatel ja püüeldi tagasi lihtsuse ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism.
1. Nimeta 3 hilisromantismi heliloojat. Gustav Mahler, Richard Strauss, Sergei Rahmaninov 2. Kuidas väljendub hilisromantismi stiil Gustav Mahleri loomingus? Eetilised, Filosoofilised, elu ja surm, headus ja kurjus, püüdlemine ideaalse harmoonia poole. 3. Nimeta tähtsamad muusikažanrid Mahleri loomingus. Vokaalsümfoonilised teosed, orkestri saatega sümfoonia tsüklid, põimis oma sümfooniatesse intonatsioone ja tsitaate lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas. Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades