Outsourcing logistika Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt
mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid - Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid, kes pakuvad mitmekülgseid logistilisi teenuseid); 4PL (iseseisvad neutraalsed ettevõtted, kes pakuvad strateegiaid ja konsultatsioone). Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7. Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja
• kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika (siirdetõstukid, jms. seadmed); • konteinerites ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kus puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks; • võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali. Logitikateenuste sisseost.Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt? 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing).
sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim, ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. iii. Sobivaima veovahendi (veeremi) valik Jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid iv. Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise) 1PL, 2PL, 3PL, 4PL Assets light ärimudel Jaotuslogistika Mõiste logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid, hubandspoke system (kokku ja jaotusvedu; põhivedu, s.o terminalidevaheline vedu) i. Otseveod – veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale;
tootmisettevõtte transpordi- ja põhjustavad logistikateenuste osutamise laokulude vähendamise samu tagajärgi nagu ostutähtaegadest areng,nimetage neid ja kirjeldage vahendina. mittekinnipdamine). lühidalt? Peamiseks teguriks tootmiskulude • Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part vähendamisel sai kontroll. Logistics) ehk ettevõttesisene transporditehnika tormiline areng. logistikateenus. Sel perioodil II ETAPP 1980-1990. ARENEV Milliste abinõudega mõjutavad teostas ettevõtte oma jõududega kõik INTEGRATSIOON võimuorganid transporditurgu? logistilised tegevused.
*tehnoloogia- pakub uusi vahendeid *valitsuse regulatisoon: keskkonnakaitse nõuab korjet *konkurents- sunnib modifitseeruma ning arendama logistilist ketti. 21. Olulised märksõnad väärtusketi haldamisel. *klienditeeninduse efektiivsus (tellimistsükli aeg, tellimuste täitmise määr, aja usaldusväärsus, võimsuse vastavus kliendi vajadusele jne) *Logistiline tõhusus (transport, laomajandus, tootmise kavandamine jne) * 22. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1PL- asutusesisene log-teenus (1950-70). Ettevõte tegi ise kõik logistilised tegevused. 2PL- Log teenuste allhange (70-85) Mõnikord osteti log teenuseid sisse ühekordse tegevusena (transport), kui oma ressurssidest ei piisanud. Sisseost toimub juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel 3PL- log teenuste sisseost (85-2000)- Teenuste sisseostuga moodustatakse pikaajaline koostöösuhe valitud partneriga. Kus nn kolmas osapool täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist.
5. Teeninduse juhtimine. KAIZEN tegevuste operatsioonide vähehaaval täiustamine. Logistikateenuste osutamise areng jaotub 4 tasandisse vastavalt tehnoloogia arengule: Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile: 1. 1PL (1950 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi 1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega
Väliskohakäänded + -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -len l + -nA (lokatiivi lõpp) > -lnA > -llA + -tA (separatiivi lõpp) > -ltA sm-u: kohta osutav tuletusliide (-lA) Pööre • Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG: -n < -*m < -*m(V) • 2SG: -D < -*t < -*t(V) [*tinä > *sinä] • 3SG: -B < -*p < -pi~-βi < *pA (oleviku partitsiip) (vanem tunnus -sen) • 1PL: -me < -*mmek < -*(k)mek • 2PL: -tˇte < -*ttek < -*(k)tek • 3PL: -vaD < -*βat~-*pat (oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus -set)
- FFL ekspedeerija tegevusvastutuskindlustus - CMR vedaja tegevusvastutuskindlustus • Cargo Insurance ehk kaubakindlustus Enda veeremiga teostatakse need veod, mis annavad sellele pideva töökoormuse. Renditud veeremiga teostatakse harvaesinevad (nt korra nädalas) veod. Seejuures peab kindel olema, et veerem on sel ajal saadaval. Ühekordsed tellimused kaetakse kas enda või renditud veeremiga vastavalt selle veo majanduslikule tasuvusele. 1PL – kus kugu veoahelat tootjast jaetarbijani korraldab tootja 2PL – Vähemalt veoteenus ostetakse sisse 3PL – kõik põhitegevusesks mittevajalikud tegevused ostetakse sisse (peale tootmissisese logistika) 4PL – lisaks eelnevale on sisse ostetud ka tarneahele juhtimine Assets light ärimudel Nii vähe varasid kui võimalik, osta sisse allatöövõttekorras. Tegutsevad ja vastutavad kui vedajad (isegi kui autosid endal firmal pole, nagu oleks autod enda omad)
· Dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus · Pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused (joonkood) · Korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed · Kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaz, viimistlus, edasiarendamine · Maksmise lihtsus ja rahastamisteenused · Paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine. 33. Loetleda logistilise teenuse tasandid. 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli autopark ja load ning ta pidi pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu ka nende juhtimisele. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part nLogistics) ehk logistiliste teenuste allhange (subcontract). Ettevõttel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad
osa äriprotsesside väljaviimine- Ettevõttes täidetava äriprotsessi osaline või terviklik ettevõttest väljaviimine nii, et seda hakkab täitma mõni teine ettevõte kodu- või välismaal tagasitoomine- Ettevõtte tegevus, kus ettevõte lõpetab varem välismaale väljaviidud äriprotsessi sisseostmise välismaalt ja täidab seda ise või ostab sisse kodumaalt 2. Logistikateenused 3. 1PL-st 5PL-ni ii. Klassikaline vs uus ostufilosoofia Klassikaline ostufilosoofia · Reaktiivne (operatiivtasandi) ostmine => Lühiperspektiiv · Kohalikelt turgudelt · Palju võimalikke tarnijaid · Otsused kohapeal · Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus · Varud "just-in-case" kindluse mõttes Uus (modernne) ostufilosoofia · Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv · Globaalsetelt turgudelt (vt) ·
Eitussõna tarvitusele tulekuga jäid pöördelõpud ära eitavates verbivormides ja isikut anti edasi asesõnaga (vrd en laula - ma ei laula). Häälikukadude tõttu lakkasid enamikus käskiva kõneviisi vormides olemast esialgsed pöördelõpud. • Pöördelõpud kujunenud ajalooliselt personaalpronoomenitest • 1SG: -n < -*m < -*m(V) • 2SG: -D < -*t < -*t(V) [NB! *tinä > *sinä] • 3SG: -B < -*p < -pi~-βi < *pA (oleviku partitsiip) (vanem tunnus -sen) • 1PL: -me < -*mmek < -*(k)mek • 2PL: -tˇte < -*ttek < -*(k)tek 3PL: -vat < -*βat~-*pat (oleviku partitsiibi mitmus) (vanem tunnus -set) 25. Ajakategooria ja mineviku vormide kujunemine eesti keeles. • Soome-ugri keeltele on tüüpiline oleviku-mineviku vastandus, kuid mitte oleviku-tuleviku vastandus • Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) • Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli)
back and forth' binili `to sit' bininili `to rise up and sit down' c. Paumarí (Arauan; Amazonas, Brazil) final disyllabic reduplication (Chapman and Derbyshire 1991) a-odora-dora-bakhia-loamani-hi 1PL-gather.up-REDUP-frequently-really-THEME `We keep gathering them.' Keeleuniversaalid · Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, nt on teada, et kõigis maailma keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust. · Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid. · Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt).
you and I) ... There is no longer any justification for speaking of case in English; for the distinction between subjective and objective `cases' (under whatever name) disappears as soon as I and me, etc., are shown to belong to the same morpheme. A form with added -'s is not a case-form either, but simply a form with added -'s: the -'s is simply another morpheme, with a statable range of positions in which it occurs. 1sg 2nd 3sg 1pl 3pl Initial I you he she it we they General me him her us them According to these revisions the former nominative pronouns are restricted to occurring as single, preverbal subjects (in most natural varieties of English). Blevins says that the
." MainBodY Para2): com7latnts iup"t.tipt for Exercise 9a (p' 41) complaint - state actton Conclusion (Para3): restate expected to betaken ' s:.?fl"lg'lop.? 1?,?'1?.1?f lf : s.:b9?k I?'t!' :-'T''liP'::1pl ' l t a s . H e l pS st o d o t h e t a s k o r a l l yi n c l a s st'h e n a s s l q n written HW Suggested AnswerKeY n d a f u l l Ye q u i P P eqdy m ,s o I c a n k e e P
." MainBodY Para2): com7latnts iup"t.tipt for Exercise 9a (p' 41) complaint - state actton Conclusion (Para3): restate expected to betaken ' s:.?fl"lg'lop.? 1?,?'1?.1?f lf : s.:b9?k I?'t!' :-'T''liP'::1pl ' l t a s . H e l pS st o d o t h e t a s k o r a l l yi n c l a s st'h e n a s s l q n written HW Suggested AnswerKeY n d a f u l l Ye q u i P P eqdy m ,s o I c a n k e e P
." MainBodY Para2): com7latnts iup"t.tipt for Exercise 9a (p' 41) complaint - state actton Conclusion (Para3): restate expected to betaken ' s:.?fl"lg'lop.? 1?,?'1?.1?f lf : s.:b9?k I?'t!' :-'T''liP'::1pl ' l t a s . H e l pS st o d o t h e t a s k o r a l l yi n c l a s st'h e n a s s l q n written HW Suggested AnswerKeY n d a f u l l Ye q u i P P eqdy m ,s o I c a n k e e P
." MainBodY Para2): com7latnts iup"t.tipt for Exercise 9a (p' 41) complaint - state actton Conclusion (Para3): restate expected to betaken ' s:.?fl"lg'lop.? 1?,?'1?.1?f lf : s.:b9?k I?'t!' :-'T''liP'::1pl ' l t a s . H e l pS st o d o t h e t a s k o r a l l yi n c l a s st'h e n a s s l q n written HW Suggested AnswerKeY n d a f u l l Ye q u i P P eqdy m ,s o I c a n k e e P
annaabi.ee 
