Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"1960ndaid" - 13 õppematerjali

Sõudeklubi pärnu
3
docx

Sõudeklubi pärnu

aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises. 1950ndaid aastaid võib pidada kujunemisaastateks - loodi baase ja traditsioone, hangiti varustust, sõudmisse tuli inimesi, kes jäid ala juurde pikaks ajaks. Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud. 1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak Treenerid: Klubi üldtelefon/faks 44 26 484

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
Arvuti ajalugu
13
docx

Arvuti ajalugu

välja tuua arvuti mõõtmete vähenemise, kiiruse kasvu, andmemahtude suurenemise, levik ja üldse kasutamise mugavus. Huvitaval kombel mainiti interneti tulek ära vaid ühel korral. 1981 valmistas IBM esimese personaalarvuti. Küsitluses kontrolliti klassikaaslaste faktiteadmisi PC leiutamise aja kohta ­ 7 inimest ehk 44% vastanutest panustas õigele variandile. Üllatuslikult pakuti viiel juhul (31%) personaalarvuti leiutamise ajaks 1960ndaid. Järgmiseks uuriti, mida nad tahaksid veel arvutite juures täiustada või muuta, milliseid lisaomadusi ja ­funktsioone täita. Põhiliselt pakuti kiiruse suurendamist, ära mainiti ka suuruse ja kaalu vähendamist, andmemahu suurendamist ning kaunimat välimust. Kui paluti hinnata arvuti tähtsust isiklikus elus kümnepallisüsteemis, tuli keskmiseks hindeks 8, 25. Neljal korral ehk 25% kordadel hinnati arvuti tähtsust elus maksimumhindega

Informaatika → Informaatika
33 allalaadimist
Nõukogude Eesti-kordamisküsimused
9
doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

välismaailmast Eestisse · Tallinn-Helsingi laevaliin tõi ENSV-sse välisturiste, nende vahendusel jõudis NSV-sse Lääne tarbimiskultuur Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? · massiline vägivald vähenes · pehmenes tsensuur · suurenes mõningal määral liikumisvabadus · suurenes loomevabadus 5. Miks nimetatakse 1960. aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine · vähenes hirmuõhkkonna ja füüsiline vägivalla kadumine, kadumine tõi kaasa ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud,

Ajalugu → Ajalugu
139 allalaadimist
Moeleksikon
14
rtf

Moeleksikon

* Värvitud ja pleegitatud juuksed * Juukselaki abil kohevaks tehtud soengud * Saab alguse kulmude, huulte ja ninade augustamine (eeskujuks punkarid) * Sädelevad diskokuulid, lõbus dance the night away elustiil Kui vaadata kultuuri 50ndatest kuni 70ndateni, siis on märgata kuidas 70ndad oli hoopis keerilisem aeg, kui 50ndad või 60ndad. Kui 1960ndaid nimetada peoks, siis 70ndad on hommik peale pidu. Selle kümnendi stiil ja mood jookseb seinast seina. Pöörane kontrastiderohke ajastu, mil segunesid äärmuslik feminism ja igatsev romantika, on ammendamatuks ideedeallikaks ka parfüümiloojatele. 70ndate alguses oli ikka säilinud 60ndate hipilik elustiil ja mood, kuigi vanale stiilile lisati veel paar uuemat kurvi. Hipilt liiguti sujuvalt edasi romantilisele stiilile, mida mõjutasid eesotsas Yves St Laurent, Ossie Clark

Muu → Käsitöö
74 allalaadimist
Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

põhjapõdra-tundrailt laialehelistele metsadele metssea ja ürgse tarvaga ning litoriina-soodele põdra, kopra ja saarmaga. Neist aegadest on Lahemaale jäänud erinevate kohastumustega liike alates siilist, mutist ja nahkhiirtest ning lõpetades suurkiskjate ja põdraga. Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
Folkloristika alused
29
docx

Folkloristika alused

Vaatlejast ei saa sõltuda see, mida kirjeldatakse Konstruktuvistlik mõtlemine ­ Vastandub eelmisele tõlgenduslikkuse poolest. Esitluse viis on juba uurimise osa. Umbisiklikuline käsitlusviis pole enam võimalik. Sotsialistliku (teine variant) järgi oleks pidanud uurima ainult teksti, uuema mõtteviisi kohaselt tuleb uurida ka esitlusviisi. 90ndate aastate eesti folkloristikas olid väga tugevad vaidlused selle üle, milline tõlgendusviis oleks õige. Enne 1960ndaid aastatid käsitleti rahvaluulet minevikuna, sajandi teisel poolel saadi aru, et rahvaluule on olemas ka tänapäeval, pidevas taastekkimises. Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus Dünaamiline käsitlus ei lase rahvaluulet käsitleda ainult minevikulise asjana. Paradigmavahetus rahvaluule olemasolu mõistmises: Veel 1960ndail eeldus, et nn. rahvaluuleaeg saab otsa ning seda hakkavad hävitama: - hernhuutlus (vaga eluviis)

Kultuur-Kunst → Kultuur
23 allalaadimist
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Muutus tuli 1950ndate alguses. Skeem sarnane luulega ­ mõned juhtivad kirjanikud hakkasid kõige pealt oma loomingu laadi teisendama, kui tuntud kirjanik, midagi muudab, siis sellel on suurem kaal. Peavool oli sisustatud realistliku nostalgia proosaga, kuigi tuli juurde ka muud moodi realismi. Omaette hoovusena kirjeldatav modernistlik proosa, mis paistis silma vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine ­ Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum. 1950ndatel: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Aino Thoen, Harri Asi, Asta Willmann. Gert Helbemäe ­ Ajalooline proosa

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) ­kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 1962­68 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine (Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Erik Rummo ­ kosmose luuletused), avatud ruum,

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist
Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

1960nda aasta presidendivalimstel oli vabariiklikku partei kandidaadiks Nixon ja demokraatlikku partei kandidaadiks John Kennedy, kes võitis napilt. Esimest korda toimus kandidaatide ja seal jättis Kennedy endast parema mulje. Asepresidendiks sai Lyndon Johnson. USAd hakkas juhtima uus põlvkond poliitikuid. Kennedy valimis programm kandis pealkirja ,,New Frontier" ehk uus rajajoon, milleni USA rahvas lubas viia. Kennedy nimetas 1960ndaid aastaid kõige otsustavaimateks USA ajaloos. USA rahvuslik koguprodukt kasvas umbes 7% aastas, see on suurim tuum USA ajaloos. Kennedy vähendas makse, mistõttu nii üksikisikutel kui ettevõtetel jäi senisest rohkem raha kätte. Üksikisikud ostsid rohkem, ettevõtted laiendasid tootmist ja tööpuudus vähenes. Tekkis inflatsioon, sest valitsus kulud jäid endiseks ja tekkinud puudujääk kaeti paberraha väljalastega. 22 november 1963 Kennedy mõrvati Dallases. Presidendiks sai Lyndon

Ajalugu → Ajalugu
617 allalaadimist
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Sotsialistlikes riikides tegeleti kas ainult võidu relvastumise või tarbekaupade tootmisega. Kapitalistlikes riikides tegeleti mõlemiga. Põllumajanduses toimus agraar revolutsioon - mehhaniseerimine ja kemiseerumine. Probleemiks muutus ületootmine. Palju inimesi lahkus põllumajandus sektorist ning läksid tööle teenindusse ja kaubandusse. Kasvas riikidevaheline kaubavahetus. Kiiremini kui tööstus. 1950ndaid nimetatakse hõbedaseks ajaks, 1960ndaid kuldseks ja 1979ndaid vaskseks ajaks. 7.2 MAAILMA MAJANDUS 1970NDATEL 1960ndate lõpust kasvas arengumaade tähtsus. 1974 - ÜRO peaassamblee võtis vastu deklaratsiooni uuest rahvusvahelisest majanduskorrast. Selle järgi seati sisse õiglasemad majandussuhted tööstusriikide ja arengumaade vahel. Suhted seisnesid arengumaadele saadud tooraine eest õiglasema hinna maksmises. 1971 ­ Valuuta kriis - Bretton-Woodsi süsteem varises sest:

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

kuninganna on ka formaalsed seosed ümbritseva ühiskonna Puudub igasugune side Suhe riigiga Inglise Kiriku pea riigiga suhtes riigiga. 18.1.14. Uued religioossed liikumised Uuteks religioosseteks liikumisteks nimetatakse selliseid liikumisi, mis on tekkinud alates 1945.aastast, eriti aga peale 1960ndaid tekkinuid. Enamus neist on sektid ja kultused ning paljudel on üpris vähe ühist rajatud kirikute ja denominatsioonidega. Vastavalt Eileen Barkeri'le (,,An Introduction to New Religous Movements"), on uutel religioossetel liikumistel järgmised tunnused: need on religioossed nii kaua kui need keskenduvad hingelisele ja üleloomulikule ning tihti jagavad sarnaseid küsimusi üldlevinud uskumustega: Miks ma olen siin? Mis on elumõte? Kas Jumal on olemas? Kas peale surma on elu

Sotsioloogia → Sotsioloogia
241 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Saab uurida ka selle etapi tulemust, mis jääb tõlkija töö lõpetamise ja tõlke ilmumise vahele ning samuti ka teksti enne toimetajale minekut. Oluline on alati täpselt jälgida, et uuritav objekt on tõepoolest see, mida uuritakse (st kui on soovitud uurida tõlkija töö tulemust, ei võeta uurimismaterjaliks toimetatud trükitud tõlget) ning kirjeldada seda võimalikult täpselt. Korpusuurimus Kui moodsa korpuslingvistika alguseks võib lugeda varaseid 1960ndaid, siis tõlketeadusse jõudis korpusuurimus tunduvalt hiljem. Korpuse- põhine/korpusest tulenev tõlketeadus hoogustus pärast 1993. aastat, kui Mona Baker kirjutas, et võivad olemas olla tõlkeuniversaalid, st et tõlkimisprotsessis toimub midagi, mis ei sõltu ei lähte- ega sihtkeelest, ning sidus oma uurimuse korpustega. Tõlke uurimine 167 Teisest küljest soodustas sellist korpuspõhist tõlketeadust Gideon

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

päikesevalgus; funktsionaalne segatud maakasutus tsoneerimine; segatud hoonestus ja korterid slummide arendamine; uuendamine ja taasloomine (renewal), reostus kontrollitud laienemine läbi eeslinnade, uued linnad ja rohelus Postmodernismi alguseks võib tinglikult pidada 1960ndaid. Postmodernism omandas läbi kunsti sümbolismi ning muutus äärmiselt vaieldavaks objektiks. Postmodernism tekitas vastuhakku, mis tulenes avastusest, et kõik on muutunud - nii sotsiaalsed suhted, tootmine kui ühiskonna radikaalne muutumine. Postmodernismi levik oli võimalus mitte järgida reegleid ning kogeda uusi ideid katsetuste ja vigade läbi. Lühidalt, postmodernism otsis viise, et väljendada mitmekesisuse esteetikat.

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun