Venemaa Inglismaa Inglismaa Venemaa Prantsusmaa VALGUSTUS SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM A J A T E L G 18.saj algus 18.saj keskpaik 18.saj lõpp 1830ndad - 1860ndad - 19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi Defoe Hugo Tsehhov
saj algus) Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) 21. Romantism(19. saj II veerand) 22. Realism (19. saj III veerand) 23. Impressionism(Prantsusmaa, 1870ndad) 23.1 Neoimpressionism(19.saj lõpp) 23.2 Historitsism 24. Postimpressionism (19. ja 20. saj vahetusel) 25. Juugendstiil (19. sajandi lõpp) 26. Sümbolism (19. saj kahel lõpukümnendil sai eriti palju pooldajaid) XX sajandi kunstivoolud: 27. Fovism (20. saj algus Prantsusmaa) 28. Ekspressionism (20. saj algus Saksamaa) 29. Kubism (alates aastast 1907) 30. Futurism(20. saj kahekümnendad) 31. Abstraktne kunst (Nonfiguurne(esemetu kunst)) I Ekspressiivne suund
Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad · Peterburgi patriootide grupp (J.Köler) ; osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis. · Aleksandrikooli loomise algatus (J. Adamson, J. Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a
aastal ilmunud “Päikeselinn”. Räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatus. Tööd peavad tegema kõik vastavalt oma võimetele. Rõhutab mitte ainult seda, kuidas jagada, vaid ka ühiskondlikku tööd. Hinnatakse neid, kes teevad tööd hästi. 4) Saksa ajaloolise koolkonna olemus (19.saj, 1840ndad-võideldi utopistliku sotsialismi vastu, liberaalide vastu, 1870ndad- marksismi vastu võitlus)(seleta lahti ja miks sõdisid): kapitalismi e. eraomandil põhinev ühiskond (ja feodaalide) kaitsmine. Kritiseeriti vabakaubandust. Sõdis utopistide ja klassikalise majandusteadusega (selgita). Ajaloolise seaduste kooli peamiseks eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist).
· Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne) · Ajaleht ,,Sakala" (Jakobson 1878) · Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndad
Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad -Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti -1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest -1865.a Jannseni algatusel Tartus Vanemuise selts -1868.a C.R.Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaalise kõne -rahvani jõudsid Lydia Koidula esimesed isamaalaulud -1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 1870ndad aastad -1870.a Vanemuise seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" (näidend) -1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R
Rassistliku alatooniga liikumised Ku Klux Klan Ku Klux Klan moodustati 19. sajandi keskpaiku endised Konföderatsiooniarmee veteranide poolt. Algselt ei olnud sel vägivaldset eesmärki, peamiselt naljatati, ent aja jooksul muutus see vabariiklaste vastaseks ühenduseks. Juba suhteliselt algusest peale on Klan olnud poliitiline. Nende sekka või toetajate hulka on kuulunud mitmed tuntud Ameerika poliitikud. 1870ndad, kui Ku Klux Klan esimest korda loodi, oli sõjajärgne periood. Orjapidamist toetavad lõunaosariigid olid kaotanud orjanduse vastasele põhjaosariikidele. Põhja soov anda mustanahalistele endistele orjadele valgetega samad õigused põhjustas orjapidajates pahameelt ja hakati mustanahalisi taga kiusama ja tapma. Kuigi Ku Klux Klanist on järele jäänud vaid vari sellest, mis ta kunagi oli, tegutsevad vastavad rühmitused edasi ka 21. sajandil
W.van Hellmant – 1699.a – münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria – taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust
Romantism ● “Boheemlased” - kunst ei allu reeglitele, pöördusid ühiskonnast eemale, maalisid loodust Kunstnikud: ● C.D. Friedrich - Saksmaal Maaliti romantilist ajalugu, kaugeid maid (Aafrika) ● W. Blake - Inglismaal ● W. Turner - Inglismaal ● E. Delacroix - Prantsusmaal ● T. Gericault - Prantsusmaal T. Gericault “Medusa parv” E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele” Realism (tõde) - romantismi jätk 1850ndatel 19. saj I pool, 1870ndad G. Courbet - suunas realismiliikumist 19. saj Prantsusmaal, maalis suuremõõtmelisi maale töötavast talupojast 19. saj I pool → Barbizoni koolkond → vabaõhumaal Temaatika: loodus, ajaloomaal G. Courbet “Kivilõhkujad” ● Impressionism (pr keeles “mulje”) C. Moneti maali järgi ● Maalisid väga kiiresti, väikeste pintslitõmmetega ● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal
kaevul" ja "Ketraja". Akvarell "Ketraja" on tuntud ka nime all "Katkenud lõng": nukker, ketrustöö katkestanud Hiiumaa rahvarõivais noor naine, kellele suunab ahastava pilgu aknast mööduv, püssimeeste valve all võõrsile sundaega teenima viidav noormees.uri Kunstide Akadeemialt akadeemiku tiitel. 1859. aastal valmis kunstnikul autoportree. Johann Köler «Tatarlanna Msatka mõisa aias» (1870ndad), õli lõuendil. Alates 1872. aastast viibis Köler korduvalt Krimmi lõunarannikul ja selle kandi kaunist loodusest inspireeritud maastikud moodustavad kunstniku loomingus ühtaegu suurejoonelise ja romantilise ansambli. Teos
tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene keel; hariduskeel saksa keel, madalamatel astmetel ka eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (3) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt
tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus) 4. 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene keel; hariduskeel saksa keel, madalamatel astmetel ka eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas) 5. 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju (tõlked, rahvajuhtide argikeel) 6. 1880ndad − 1914/1920 (venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine;
saj. – eesti keel on madalama positsiooniga sotsiolekt 16-17. saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid. 1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde
uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant 1699.a münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust
kommentaari. Deklamatsioonilähedases vokaalpartiis püüdis Debussy arvestada prantsuse keele prosoodiaga (sõnarõhud, välted lause mõtte edasiandmisel). Kuna sümbolismi muusikas on küsitav määratleda, sest puuduvad puhtmuusikalised stiilijooned (seda saakski äärmisel juhul leida ooperis või programmilises muusikas sisu alusel), võiks öelda, et Debussy “Pelléas ja Mélisande” on impressionistlik ooper sümbolistlikule draamale. (Impressionism – suund prantsuse kunstis (1870ndad) ja muusikas (alates 1880ndate lõpp), mis jäädvustab hetke meeleolu ning pöörab erilist tähelepanu valgusele ja värvile ning nende vastasmõjule. Muusikas on niisiis esiplaanil funktsionaalsetest seostest vaba harmoonia ning eripärased tämbrikooslused ja registrid. Tugev mõju idamaade kunstil (jaapan, hiina) ja muusikal (Bali ja Jaava saarte gamelani kõla, rütmika, heterofooniline faktuur)).
Venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne, saksastumine oli asi, mille poole paljud püüdlesid. Saksastumine toimus kuni Tsaari aja lõpuni välja. Venestamine ei suutnud saksa kultuuri tõrjuda välja balti provintsides. 28) Kool ja haridus: Alghariduskoolid: 19. saj I poolel, talurahva hariduses domineeris koduõpetus. Kooli läksid ainult lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kodulugemist ja õppimist kontrollis kohalik küla pastor. 1850ndad, 1870ndad- Kujunes välja uus stabiilne koolivõrk, mindi üle kohustuslikule kolme aastasele süsteemile. Kolm aastat õpiti: emakeelt, arvutamist, usuõpetust, geograafia. Soovitatavat õppeained (Mõnedes koolides ei õpetatud): ajalugu, vene keel. Poistele õpetati võimlemist ja tüdrukutele käsitööd. Kes tahtis edasi õppida võis minna kihelkonna kooli ja sealt edasi kõrgematesse asutustesse. 1866. a vallaseadus- Uue vallaseadusega, mitte enam
sai alguse Aleksandrikooli (tsaar Aleksander II järgi) üritus: taheti luua eestikeelne kool kreiskooli tasemel 1865. a asutati Vanemuise ja Estonia selts laulu ja mänguseltsid 1869. a oli esimene üldlaulupidu Tartus suurim üritus esimese perioodi silmapaistvam tegelane oli Jannsen ja peamised keskused Viljandimaa, Peterburg ja Tartu (al 1864. a) 1864. a Postimees kolis Tartusse Teine periood, 1870ndad: rahvusliku liikumise tõus 1870ndatel, peategelaseks tõusis Jakob Hurt, kelle põhitees oli, et me oleme küll väiksed arvult, aga peame saama suureks vaimult suurim üritus oli Eesti Aleksandrikooli komiteede ja Peakomitee loomine, presidendiks Hurt teine suurüritus oli Eesti Kirjameeste Seltsi loomine 1872. a, presidendiks Hurt ülesanded: eestikeelse kirjanduse väljaandmine, kooliõpikud, võitlus uue kirjaviisi eest
1864 - Vennad Adam ja Peter Peterson kirjutasid palvekirja. Kirjade üleandmise eest sai Adam ühe aasta vangla karistust. 1860ndatel - ärkamis aja juhiks oli Johan Voldemar Jansen. 1864 - "Eesti Postimehe" toimetajaks Jansen. 1865 - Rajati näitemängu seltsid "Vanemuine" (Tartus) ja "Estoonia" (Tallinnas). 1868 - Carl Robert Jakopson pidas "Kolm isamaa kõnet." 18-29.07.1869 - I Üldlaulupidu. Esinesid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts.
Pilet 17 33. REALISMI MÕISTE JA PÕHITUNNUSED. H. DE BALZACI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,SAGRÄÄNNAHK" Realism ld k tõeline, tõepärane, ka esemeline, materiaalne. Realismi eesmärgiks on kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on. Realism kui selline pole 19. saj leiutis, meetodina oli tuntud juba antiikajal (nt esineb realistlikke, tõepäraseid ja ilustamata kirjeldusi ka Homerose eepostes). Klassikalise 19. saj. Realismi kuldaeg oli 1830-1870ndad aastad. Kõrvuti realismiga eksisteeris ka romantism. Realism tekkis ja levis peamiselt Prantsusmaal. Alusepanijaks Stendhal, teised tähtsamad tegijad on Zola, Maupassant, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi ja Dostojevski. 1831 ilmus Stendhali romaan "Punane ja must", see oli vastukaaluks Hugo üliromantilisele "Jumalaema kirikule". Realismi lemmikzanr on romaan. Prantsusmaa 1830nda aasta juulirevolutsioon tõi ühiskonda vabameelse ja demokraatliku õhkkonna.
annaabi.ee 
