Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik, mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud Vm teenistusse, hertsog Magnusele pakuti Liivimaa kuningriigi tiitlit. Loodava kuningriigi pealinnaks pidi saama Põltsamaa. 1570 Vene väed asusid piirama Tallinnat, aga linn piirati
varrukas (bell sleeve), mille all oli lisavarrukas. Pealmine varrukas oli õmber käe ülevalt osast ning avanes alla kellukese kujuks, seejärel pöörati kangas tagasi käe üles poole ning kinnitati näitamaks teist värvi kangast. Alumine lisavarrukas oli üldiselt kolmandat värvi ning teisest kangast, seda täidesti, tikiti ning lisati kalliskividest tikandid. See tuli nähtavale läbi vahede varrukas. 150ndatel ja 1570ndatel oli moes ülevalseisev puhvvarrukas. Seitsmeteiskümnenda sajandiga tulid moodi lihtsamad lõiked. Algusaastatel kandsid mehed õlgadel epolette. 1620ndatel ja 1630ndatel hakati varrukat vertikaalselt läbi lõikama õlast kuni randmeni jättes paistma valge alussärgi. 1635ndaks aastaks olid naiste varrukad kolmandik pikkusega, väga täidlased aga ilma lisa täidiseta, neid kaunistati elegantsete voltide ja kroogetega või pits mansettidega.
Thomas More (1478-1535) kirjutas nii ladina kui ka inglise keeles, peateos "Utoopia"(1516 ladina k, 1551 inglise keeles) ou (ei) topos (koht, maa) kreekas keeles ei kusagil asuv maa. I osa jutustab rändur Hythloday oma Inglismaa-muljetest, kritiseerib sotsiaalset ebavõrdsust. II osas jutustab autorile sellest, mida ta koges kusagil kaugel lääne pool asuval Utoopia saarel, kus ühiskond on organiseeritud ratsionaalsete printsiipide kohaselt. Inglise renessansidraama küpsus algas 1570ndatel. Christophe Marlowe (1564-1593) - luuletused, tõlked antiikautorid (Ovidius, Lukianos); näidendid: "Tamerlan Suur" I-II (1590/92), "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1604), "Edward Teine"(1593) jt Teoste järjekord oletuslik. Teoste aluseks kroonikad, rahvaraamatud, kaasaegsed sündmused või mõne teise autori näidendid. Draamade kangelased on renessansiaja inimesed, uhked, sõltumatud, suurte püüdlustega; detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm.
akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt (1500 1568) Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 1613) Claudio Monteverdi (1567 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria. 1570ndatel aastatel moodustusid ansamblid professionaalsetest lauljatest see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat. Kõige kuulsam oli Ferraras d'Este õukonna naisansambel 1580ndatel. Mantova Gonzagad ja Firenze Medicid moodustasid endilegi sellised. Nende ansde laulmismaneeris palju seniolematut vokaalne virtuoossus, väga tundeline ja tundlik esitusmaneer lähe ooperile! Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 1603)
Lõuna eesti andis truudusvande poolale jne *1561 pikem paus Liivimaal, sest Venemaa pidi vägesid korrastama, kuid Läänemerel sõdisid Taani ja Rootsi. *1569 Põltsamaa kuningriik Magnuse valduses. Venemaal juba vallutatud alad, lõi pisikese vasallriigi. Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid. *1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa. *1570ndatel venelased edukad, *1572 piirati Tallinnat. *1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln'a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik, ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla. Talupojad Liivi sõja ajal:
vaesunud aadlikud, linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel. 1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata
1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad 1598 nantes'i edikt 1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond. Ööl vastu pärtlipäeva. Hooned, kus nad olid, märgiti ära.. nad tapeti suuremosas. Henri Bourbon hülgas usu, et ellu jääda, pärast hülas uuesti. 3 henri sõda.. Valoisid toetasid bourbone. Guise sai surma, III suri ise.. troon jäi tühjaks. Bourbon ei saanud alguses Pariisi sisse. Ta hülgas usu, siis sai linna , kuningaks.
väed tulidki Liivimaale kohale. Magnuse vastu oli tsaar ikka veel armulik. Rootslased tõid Tallinnasse palgasõdureid Saksamaalt, Soti- ja Inglismaalt ning suunduti Põltsamaale. Linnust ei vallutatud, aga alev põletati maha. Magnus sai jälle abi Venemaalt. Vene ja tatari vägedega allutati varsti peaaegu kogu Eestimaa, k.a. Pärnu ja Saaremaa. Poolakad tõrjuti välja ja Rootsil olid ainult Tallinn ja Hiiumaa. Talurahvas võitluse keerises kõige rohkem kannatasid talopojad. Veel oli 1570ndatel mitu korda möllanud katk. Ümbruskonnas levis näljahäda. Tallinnasse põgenenud talupoegadest moodustati Rootsi väkke lipkond, mida juhtis Ive Schenkenberg. Hiljem see salk piirati venelaste poolt sisse, juhid viidi Pihkvasse, kus nad tapeti. Liivimaa kuningriigi lõpp tsaar ei usaldanud enam Magnust ja saatis Tallinnasse oma väe venelastest juhtidega. Linnust rünnati, aga vallutada ei suudetud ning venelased lahkusid. Magnus astus hoopis Poola-Leedu teenistusse.
a merelahingu tulemused. Kõige olulisem, mis tõestab mereväe rolli oli Võitmatu Armaada puruks löömine 1588 (Hispaania). Konfliktid Hispaaniaga olid järjepidevad. Felipe II ka Portugali kuningas. Hispaania domineerimine ookeanil. 1580ndatel. Elizabeth I andis Francis Drake’le sir-i tiitli, armaada löömise eest. Hispaania hakkas oma laevastikku juba aasta varem suurendama, kuid juba siis hävitas Drake neist osa. Inglismaa laevad olid 1570ndatel ehtiatud ja uue tehnikaga ning neile vastu panna hispaanlastel ei olnud midagi. Inglismaa maavägi aga lollitati hispaaniaste poolt valesse kohta vastu minema, ainult Drake suutis selle läbi näha, aga hilja. Otsene sõjategevus Armaadat ei löönud (ainult 6 laeva), aga hiljem halva ilmaga läks veel 60 laeva põhja. 1590ndatel aga see laevastik taastati. Felipe II loobub laevastiku abil Inglismaad ründamas. Autoriteet Elizabeth II-l kasvas. James VI tunnustas teda.
1574. a ründasid rootsi väed Põltsamaad, aga linnust ei suudetud vallutada 15751576 oli Vene vägede uus pealetung, mis oli väga edukas, rootslastele jäid vaid Hiiumaa ja Tallinn, poolakad tõrjuti maalt välja Talurahvas võitluse keerises: lisaks vägede liikumisele ja kolmele eri isandale alluvate mõisameeste retkedele pidid kõige kiuste põldu harivad talupojad kannatama ka tööst loobunud ja samuti laastamisega tegelevate talumeeste jõukude terrorit veel oli 1570ndatel aastatel mitu korda möllanud katk kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näljahäda Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. a Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega, seda lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg, hiljem ta hukati tsaari käsul lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised
Kroonika ise on hävinenud, aga tema teksti on kasutanud mõned hilisemad kroonikakirjutajad, kõige põhilisemalt Johan Renner. Renner on kroonikat põhjalikult lühendanud, tõlkinud alamsaksa keelde, jätnud välja vaimuliku aspekti. Sündmustest saame teada 16. sajandi Renneri vaatenurgast. Säilinud fragmendid leiti ües Berliinist. Balthasar Russowi kroonika- B. Russow oli Tallinnas vaimulik, pühavaimu koguduse pastor, kes suri 1600. aastal. Ta kirjutas kroonika I variandi 1570ndatel aastatel, mis ilmubs 1578. aastal 2 kord. Ta kirjutas II väljaande. 1584. aastal ilmus kolmas trükk, mis oli pikemaks kirjutatud, varasemat teksti juurde kirjutatud ja maha tõmmatud mõned faktid. Kroonikad on alamsaksa keelsed. Autor on tallinlane ja tänu Jaan Krossile on teada, et B. Russow on eestlane. Kroonika ise käsitleb ajaperioodi 12. sajandist - 1583. aastani ning kirjeldab Liivi sõja eelseid siseolusid, elulaadi ja sündmusi. 3
kiriku taastamine põhja-Euroopas+ soov levitada katolikku usku Venemaal. 1581 a hakatakse mõtlema, mida ette võtta liivimaal, otsustatakse Liivimaale saata jesuiidid, oaavsti soov kattub paavsti sooviga. Juulis 1581 pannakse paika paberid tulevase katoliku kiriku statuur Liivimaal. Arvati, et liivimaale tuleb luua kollegiumid, nende asukohad määrati ka kindlaks. Liivimaa katoliseerimine seot Antonio Possevinoga, kes 1570ndatel aastatel liikus Euroopas ringi. Kirj välja oma liturgia ( Juhhan III), seda paavst ei lubanud-> katoliilasest naise surm-> luterlus. Konflikt rootsiga nii suur-> Possevino lahkub. Ivan IV andis mõista, et ka tema on nõus oma riiki katoliku kiriku rüppe vedama, Possevino saatis oma saatkonna Venemaale. 1582 a alguses, kui peeti rahuläbirääkimis päädis Jam Zapolski relvarahuga ( 15.jaanuar 1582), mille paljuski valmistas ette Possevino
annaabi.ee 
