Sergei Asmanov, 11 klass Maavärina iseloomustus 14km SW of Cherokee, Oklahoma Toimus 2015-11-20 11:22:05 UTC 3.5 M (mitte tugev ega nõrk) 36.646°N 98.457°W Epitsentr Cherokee, Oklahoma Kese 37 gr. Piirkonna üldiseloomustus Linn ei asu seismoloogilises aktiivsuses Maavärin toimus mitte hõredalt asustatud piirkonnas, sest seal elab palju inimest. Maa aluste amplituud on 1-3,5, sellest tuleb, et maavärinad juhtuvad päris harvalt Maaväringa kaasnevad nähtused Ohvreidei olnud Kaasnevad nähtused puudusid
Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. Kolmas päev: Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu. Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. Ettevalmistus: Koolitus
Sealt sai ka küla endale nime. Samuti asub Pariisis ka oma puhkeküla - Pariisi Puhkeküla. Talvel pakutakse majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. Talvisel ajal saab kasutada puhkeküla ümbruses olevaid suusaradasid. Suvel saab seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada. Samuti korraldatakse seal ka igal suvel meeleolukaid lastelaagreid. Lisaks eelnevale on Neeruti maastike avastamiseks ette valmistatud matkarada. Täpsemalt - 14km pikkune matkarada viib Pariisist Neeruti südamesse Kuresöödile ja toob teist teed pidi jälle Pariisi tagasi. Matkarada on võimalik läbida 4 erineva pikkuse rajaga, vastavalt inimese enda soovile. Ning mis kõige huvitavam - seal on võimalik tutvuda eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. Tule Pariisi- seal jagub tegevust kõigile ning varsti kõrgub seal ka oma miniatuurne
Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km Valgala 98 ruutkilomeetrit. Süvendatud ja voolab sirgendatud kunstlikus sängis
bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid • Riiete vahetamine • Varustuse jagamine RISKID JA ENNETAMINE R I S KI D E N NE TA MI N E
Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt
Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud
umbes 11-12 mln turisti. Maailmakuulsad on Austria kunstkäsitöö, samuti moeehted, keraamika ja klaasitööd. Transpordivõrk on väga hästi arenenud: üle poole raudteedest on elektrifitseeritud ja üle poole autoteedest on kõva kattega; heal tasemel on ka õhu- ja veetransport. Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. 9 6.MAAVARAD Tooraine- ja energiatootmise sektoris on Alpivabariigil olemas rikkalikud ressursid, ometigi vajab järjest arenev tööstus üha suuremas koguses imporditavat toorainet. Riik on maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja; veel leidub rauamaaki, pruunsütt, kvartsliiva, grafiiti, kipsi, talki ,mangaani, tsinki, naftat, maagaasi.
alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud
magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Ajalugu Tänase Austria territooriumi, mis oli asustatud juba eelajaloolisel ajal, haaras enda valdusse Rooma riik, mis leidis aga viimaks oma lõpu rahvaste rände tormilises keerises. Umbes 800. aastal peale Kristust asutas Karl Suur Doonau ja Drau jõgede vahelisel alal Karolingide maa, kaitsmaks seda avaaride rünnakute vastu. 976
4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org. Viljandist edela pool suubub Raudna jõkke ürgorus voolav Sinialliku oja (14km), mis läbib Loodi Looduspargi. Sinialliku väga mitmekesise vormistikuga kagu-loodesihilisest orust umbes 7 km edela pool asub samasuunaline orundilaadne Kõpu org, milles voolab Õisu järvest lähtuv Kõpu jõgi (61 km). Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mille suuremast osast on saanud nüütsest järvest põhja pool asuv 1454 ha soo. Kõrgustiku edelaosa liigestab Karksi-Nuia kohal rohkem kui 30 m sügav Halliste ehk
aastaajad ja kliimavöötmed. Aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend kraadi ja öösel 100 kraadi alla nulli. Marsi pinnal oolev õhurõhk on võrreldav Maa pinnast 35km kõrgusel oleva rõhuga. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, "mandrid" on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest kohtadest, "meredest". Kõrguste vahe on kuni 14km. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 6 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab ka 5000 km pikkune, 120 km laiune ja umbes 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. /13/ Marss (Kreeka keeles: Ares; Rooma: Marss) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele
ümbritsetud 10t tosgeeni sisaldav mahuti. Ilmastikutingimused: t0 vahe 50 ja 200 cm kõrgusel t0 = -1, tuule kiirus 1m kõrgusel 3 m/s. Ohustatud objekt asub riski objektist (x) 360m kaugusel. Info ohustatud objektile (o.o.) jõudis (t) 15 sekundit pärast avariid r.o. Hinnata o.o. riskipilt ja koostada tegutsemisplaan. LAHENDUS: 116.Määrame ohu vertikaalse püsivuse astme t0=-1, tuulekiirus 3m/s = inversioon 117.Leiame saastatud õhu võimaliku levimiskauguse (LK) tabelist LK=14km, (10T , u1 = 1 m/s) 118.Leiame parandusteguri tuule kiirusel 3 m/s tabelist s.o. = 0,45 119.Leiame valliga piiratud mahuti korral LKV LK = 14 * 0,45 = 6,3 km 120.Leiame tervist kahjustava õhu levikauguse tuule kiirusel 3 m/s LKV = 6,3 : 1,5 = 4,2 km 121.Leiame saastatud õhu levi kiiruse, kui 1m kõrgusel oli tuule kiirus 3 m/s (X < 10km) a
joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad- a30d-acc388412481&groupId=1324387] 15.10.2012. 6. Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [http://www.ida- virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf] 15.10.2012. 7. Tooman, H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo kirjastus, Tallinn, 166lk. Sissejuhatus Narva- Jõesuu, kui kuurortlinn, asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Linna kaugus Narvast on 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km (Narva Jõesuu 2012). Narva- Jõesuu on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, eelkõige Venemaal. Statistika andmebaasi põhjal elab Narva- Jõesuus elanikke 16.03.2012 a. seisuga kokku 2 564 (Statistika...2012). Käesolev töö käsitleb Narva- Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse hetkeolukorda analüüsides sellega seonduvaid ressursse ning turismi osatähtsust linna majandusele
Aasta on 243 ööpäeva. Ööpäeva 225. Marss Läbimõõt 0,53 Maad Mass 0,11 Maad Vaadeledes Marssi, tapaistab meil punaka ja sinakana. Sinakas piirkond (1/3) on mered ja punakad piirkonnad(2/3) on mandrid. Mõlemad on kivikõrbed. Atmosfäär on väga hõre 100x hõredam kui Maal. Süsihappegaasi 95%, 3% lämmastikku. Küll aga on tolmutormid. Keskmine temp u -50C aga keskpäeval võib olla ka pluss kraade. Kaks kaaslast: Phobos läbimõõt 28km ja Deimos- läbimõõt 14km. Nad on nagu kivitükid. Polaarmütsikesed: poolustel olevad arvatavasti süsihappe lumest ja osalt ka jääst koosnevad piirkonnad. Nn. Marsi kanalid - kujutavad endast kuivanud jõe sänge. See tõestab, et kunagi oli Marsil aktiivne tegevus. Lisaks on avastatud kustunud vulkaanide kraatreid. Marsi aasta on 686 päeva ja ööpäev on 25h. HIIDPLANEEDID Neli viimast Päikesesüsteemi planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun)
annaabi.ee 
