Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: σ l =460 Lõõmutatud materjal : σ l =460∗0,86=395,6 2
aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga). Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme-kopsuarter- kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene- O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas). Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest. Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud
6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9
6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9
põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus 9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12
8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Algandmed Alglahus: V(NH3)=10ml n(NH3)=0,165n n(HCl)=0,1n Baromeetri näit 130mm Võrrand: y=5*10^-5*x-0,0017 L1=0,0048 l/s L0=0,2667mol/s Kolonni geomeetria: Sisse läbimõõt=0,098m Risklõikepindala=0,007543m2 Katsetulemused: Vhcl,ml Nh3,g-ekv/l Ohu Ohu t, Ohu kulu, u, m/s ho, all uleval all uleval maht,l maht,m3 s m3/s mm 100 0,1 2 0,004 0,5302 30 8,9 10,4 0,089 0,104
30. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: Vähendab une ajal südame sagedust, sest ülekaalus on parasümpaatilised impulsid 31. Tähtsamad hormoonid, mis südame talitlust mõjutavad on: (nimeta hormoon ja tema toime) Adrenaliin ehk neerupelishormoon-mis tekkib suurendab löögimahtu ja minutisagedust Trükosiin ehk kilpnäärmehormoon- suurendab müokardi tundlikkust 32. Rõhk aordis on süstolis 120-130mm Hg ja diastolis 80 mm Hg. Keskmine aordirõhk on 98 mm Hg 33. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: Vererõhku mõõdetakse käsivarrele asetatud manseti ja sfügmomanomeetri abil südame kõrguselt. Maa raskusjõud mõjutab tegelikku rõhku soontes, mis asuvad südamest madalamal ja langetab rõhku soontes, mis on südamest kõrgemal. 34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25%
29) Mitu korda minutis inimene hingab? Täiskasvanu 12- 18x minutis. Vastsündinud 40-50x, Imikud ja väikelapsed 30- 40x. 30) Mis on süstol? Süstol on südamelihase kokkutõmme. 31) Mis on diastol? Diastol on südamelihase lõõgastumine. 32) Mis on pulss? Pulss on südame löögisagedus.(arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart) 33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus.
Trepikäsipuu kõrgus astme pinnalt peab olema 1,0 m, lasteaias 0,7 m. Käsipuuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on min 4,5 cm. Iga tõstetud jalgtee, välistrepp, pandus peab olema piiratud kaitsepiirdega juhul, kui selle avatud külg paikneb maa- või muust ümbritsevast pinnast kõrgemal kui 0,3m. Optimaalsete andmiseks kasut valemit 2x astme kõrgus+ astme laius=660. Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrguseks 120-130mm ja astme laiuseks 420-400mm. Katusealuses oleva välistrepi astme kõrgus võib olla max 160 ja mujal 130mm. Trepiastme laius peab olema vähemalt 300mm. Nõuded trepi astmete arvule- sirgel raudbetoon umbtrepil- korruse kõrgus 2800mm, tõusude arv on 8, siis astme kõrgus 175mm ja kui tõusude arv on 9 siis astme kõrgus on 155,6mm, astme laius 270 või 300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus
4 Joonis 2.1. Roboti teljed Joonis 2.2. Roboti tööpiirkond pealtvaates 5 Joonis 2.3. Roboti tööpiirkond külgvaates Joonis 2.4. Roboti ühendamine juhtmooduliga 6 Joonis 2.5. Lihtsustatud kinemaatika skeem Joonis 2.6. Kinemaatika lisaskeem (külgvaade) 7 Parameetrid: H1=220mm H2=130mm H3=135mm L1=245mm L2=270mm A1=95mm 1=J1 2=J2 3=J3 4=J4 5=J5 6=J6 3. Roboti kinemaatika otsene ülesanne Roboti kinemaatika otsene ülesanne seisneb haaratsi tööpunkti leidmises baaskoordinaadistikus, pöördenurkade abil. Ülesande lahendamiseks on vaja koostada teisendusmaatriksid, mille arvutamiseks kasutan programmi MathCad. Teljestik nr 1 on baasteljestiku nr 0 suhtes pööratud nurga 1 võrra ning nihutatud vektori [0;0;H1] võrra
laius=660mm on valmistatud bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrgusteks 120- rõhu ja temperatuuri all.. Katuseplaate toodetakse kuues erinevas 130mm ja astme laius 420-440mm. Katusealuses oleva välistrepi värvitoonis.lisaks valmistatakse ka valgusplaate. astme kõrgus võib olla max 160mm ja mujal 130mm. Trepiastme Piir kaldse ja lameda katuse vahel on tinglik. Käesolevalt on Plaate on voirnalik kasutada leamadala kalde puhul (alates 5*). laius peab olema vähemalt 300mm
(=mm/10 cm kohta)selle valemi järgi saab e)rasvad,vahad jne f)ligniinid 5)turvasmuldade kuivendusel arvestada,et algab arvutada veevaru kättesaamist mullas)Wakt.0- 3)lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv-seeneline intensiivne orgaanilise aine lagunemine 75cm 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm- lag.(haritaval maal,metsas) parasniiske-aeroobsed Org.aine (huumuse)jagunemine mullaprofiilis- väike,3.110-130mm-alla keskmise,4.130-150mm- bakterid(vajavad O 2 suureneb kiiresti)märg- suurem osa huumusest paikneb orgaanilise aine keskmine,5.150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20..
80 47,64h8 Tallinn 2017 16 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 4 Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leidaka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. 1) Lähteandmed r = 10mm R = 8,5mm s = 1,5mm d1 = 140mm d2 = 160mm h = 130mm H = 140mm Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 𝜎𝑏 = 412Mpa Tooriku mõõdud: 𝐷𝑡1 = √𝐷2 + 4 ∙ 𝐷 ∙ 𝐻 − 1,72 ∙ 𝑟 ∙ 𝐷 − 0,56 ∙ 𝑟 2 = √1602 + 4 ∙ 160 ∙ 140 − 1,72 ∙ 10 ∙ 160 − 0,56 ∙ 102 ≈ 336mm Valim: 𝐷𝑡1 = 340mm, s = 1,5mm Esimene tõmme: 𝑆 1,5 Materjali suhteline paksus 𝐷 ∙ 100 = 340 ∙ 100 = 0,441 𝑡
kohta)Keskmine omastatav vesi=Wväli-Wmm 5)Wkap.(kapillaarne veemahutavus)-ei ole konstantne 6)Wmax-(maksimaalne veemahutavus)kõik mullapoorid on veega täidetud.taimele see ei meeldi,on võimalik kasut üldise poorsuse määramiseks. 7)Wakt. - aktiivveemahutavus: (mm/10 cm kohta e.mahu %-des) Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm (=mm/10 cm kohta) selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas) 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm-väike, 3.110-130mm-alla keskmise, 4.130-150mm-keskmine, 5.150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas
poltidega. 89. Kaasaegsete raudbetoontreppide ehitus? 1. Kogu trepp monteeritakse kokku kahesugustest elementidest;marsi- ja podestipaneelidest. 2. Kogu trepp monteeritakse ainult üht tüüpi suurelementidest. Suhteliselt odav, kuid elementide valmistamine tülikas. 90. Milline on välistreppite ehitus ja konstrueerimise nõuded? Hoone välistrepp on soovitatav varustada varikatusega või varustada soojendusega (külmumise vältimiseks) , soovitatav astme kõrgus 120-130mm ja laius 420-400mm, trepiastme laius vähemalt 300mm. Optimaalne astmete seos valemist: 2xh + b = 660mm 97. Mida iseloomustab soojusliku mugavuse indeks? · Soojuslikku mugavuse määrab: operatiivne temperatuur (siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temp oC); õhu suhteline niiskus; · õhuliikumiskiirus; inimeste aktiivsus; riietuse soojapidavus; · operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC]
71mm2 / mm s 0.9 d1 fywd 0.9 594 204 Valin 2 12 A sw = 226mm2 1 2 VRd2 = 107kN < VSd = 241kN < VRd2 = 356kN 5 3 siis s max = 0.6 d1 = 0.6 594 = 356mm > 300mm 32 A sw 226 s= = = 132mm < smax = 300mm A sw / s 1.71 Võtan s=130mm A sw 226 w = = = 0.0070 > w,min = 0.0016 s b w sin 130 250 sin 90° - VSd = 83kNm = 0. 6 = 90° cot = 0 VRd2 = 544 10 3 N > VSd = 83kN k =1 1,min = 0.0067 < 0.02 [ ] VRd1 = Rd k (1.2 + 40 1 ) + 0.15 cp b w d1 = = [0.26 1 (1.2 + 40 0.0067 ) + 0.15 0] 250 606 = = 57.8 10 3 N VRd1 = 57
annaabi.ee 
