“Abiks õpetajale. Ajaloo õpetamisest” Arutluse kirjutamine võiks toimuda järgmiste etappide kaupa: 1. Küsimuse või teema avamine Veenduge, et te (1) mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Sageli on teema esitatud küsimuse kujul. Siis tuleks õpilasel (2) kujundada oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada kõikides avaldumise vormides. Teema poolik avamine või mittemõistmine ongi peamised vead
valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kõigepealt veendu, et mõistad arutluse teemat või küsimust õigesti ning saad aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk tähelepanu mõlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada prob-
sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lhtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii ksitleda, mitte kirjeldada prob-leemi kikides selle avaldumise vormides (niteks teema
2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel oli teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga.
Teema valimine Teemat valides mõtle sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja rohkelt häid näiteid. Iga sõna pealkirjas on tähtis! Ära vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mööda kirjutatud arutlus saab 0 punkti. o Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tõstatatud küsimusele) sellest lähtuvalt saad alustada teema avamist. o Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. o Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk tähelepanu mõlemale). Töö planeerimine Võid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega.
ajaloolise tausta lühikirjeldus; hinnang sündmusele või isiklik hoiak/suhtumine teemasse) b) Teemaarendus: · probleemi analüüs · faktide ja näidete kasutamine teema illustreerimiseks · kindlasti tuleb esitada oma isiklik suhtumine/arvamus ja seda põhjendada ning tuua kinnituseks asjakohaseid näiteid c) Kokkuvõte - lõppjäreldus (anda selge ja lühike vastus arutluse teemas tõstatatud küsimusele). NB! Kokkuvõttes ei esitata enam uut infot. Mõistlik oleks enne lugeda läbi veel kord arutluse pealkiri ja vastata selles esitatud küsimusele konkreetselt ja lühidalt, muidugi arvestades juba enne enda poolt kirjutatut, et ei tekiks vastuolusid.
loogilisema mulje. 1. Teema valik ra vta kige lihtsamat teemat, vta kige huvitavam. Teemat valides mtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja hid niteid. Iga sna pealkirjas on thtis! ra vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mda kirjutatud arutlus saab 0 punkti. o Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist. o Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. o Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lhtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk thelepanu mlemale). 2. T planeerimine Vid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vhem, tee kava. Mtle lbi teema vtmesnad. Kirjuta vtmesnad endale lahti (st seleta).
ja tähenduslik üksiktermin (significant singular) ehk määratud kirjeldus (definite description), nt ,,kõige raskem inimene". ,,Eesti entsüklopeedias" defineeritakse pärisnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrühma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul näib, et pärisnimi ei ütle midagi objekti kohta, mida see tähistab, nimi on vaid nimetatavat
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste pakkumist teadusuuringuteks, erialainimestele ja haritlastele, kultuuriturismiteenuseid, aga ka kaupade tellimist ja hankimist. Iga kultuuriüksuse puhul analüüsitakse neid eesmärke eraldi. Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult. Selle mõiste mahtu laiendas suuresti mitmesuguste juriidiliste isikute, üldsuse huvides tegutsevatest ühendustest koosnevate kutsekogukondade võrk, samuti kindlate ülesannetega sihtasutuste, seltside ja projektirühmade kaasamine.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
randustest argisuhtluses kuni institutsionaliseeritud keelekorralduseni kitsamas mõttes. Nagu eelnevates peatükkides, üritame ka siin kõigepealt leida tegevusele teoreetilisi põhjendusi ja seejärel loetleda leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk vaadata alles pärast küsimuse üle juurdlemist. Õpiku teemadest on tõlke uurimine Marju Taukari ja ülejäänu Arvi Tavasti kirjutatud. 1.2 Sihtrühm ja eesmärk Eeskätt on see raamat mõeldud keeleala magistrantidele ning katab peamised teemad, mida oleme alates 2002 käsitlenud terminoloogia, kirjaliku tõlke aluste, tõlketehnika, keelekorralduse ja empiiriliste uurimismeetodite kursustel. Üritame mitte eeldada eriti põhjalikke
Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil. Lõpetuseks palutakse rühmal mõelda, töövestlusel käituda, aitas ta klientidel ka rõivastumisstiili muuta. Rõivastuse muutmine on
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
