Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00...
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ol...
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
Topograafia Kompass. 1 Kompass Kompassi kasutatakse kaardi orienteerimiseks, ilmakaarte määramiseks ja vajalikus suunas liikumiseks. KOLM PÕHJASUUNDA On olemas kolm erinevat põhjasuunda. 1. Tõeline põhjasuund. 2. Kilomeetervõrgu põhjasuund. 3. Magnetiline põhjasuund. 3 · Tõeline põhjasuund on suund teie asukohast põhjapooluseni. 4 Kilomeetervõrgu põhjasuund. Kilomeetervõrgu põhjasuund on põhjast lõunasse kulgevate koordinaattelgede suund kaardil 5 Magnetiline põhjasuund. · Magnetiline põhjasuund on suund, millele osutab kompassinõela põhjapoolne ots. Magnetilist põhjasuunda määrataksegi magnetkompassi abil. · Magnetiline põhjapoolus ei asu mitte geograafilisel poolusel, vaid sellest ligi 1500 km lõuna pool, Kanada ranniku lähedal Ba...
Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus. Koostage mõõtmissessioonide graafik. Näidake joonistel sessioonide kaupa igas sessioonis tekkinud triviaalsed vektorid, ja vektorid mis jäävad tasandusse. Joonis 1. Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu võrgu skeem Programmis Trimble Planning saab soovitud punktide koordinaadid ja mõõtmiste toimumise aja sisestada Station Editori kaudu (Joonis 2). Teised jaamad on s...
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama...
Kompass Kompass on suuna määramise mõõteriist Maa magneetilite pooluste suhtes.Kompassi magnetnõel näitab alati Maa magneetilise pooluse suunas. Kompass koosneb magnetiseeritud nõelast, mis pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompassi tähtsaim osa on magnetnõel, mille üldjuhul punaseks värvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nõela punane ots osutab, on magnetiline põhjapoolus. Ajalugu Arvatakse, et kompassi võtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel). Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tän...
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide...
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
,,AKADEEMIA" 9/1995, lk 18321842 ABSTRAKTSIOONID Gilbert Ryle Tõlkinud Paavo Annus Püha Augustinus ütles: "Kui sa ei küsi minu käest, mis on Aeg, tean ma seda suurepäraselt; aga kui sa seda minult küsid, siis ei tea ma, mida öelda". Mis siis oli see, mida ta teadis suurepäraselt, ja mis oli see, mida ta ei teadnud? Ilmselt teadis ta täiuslikult selliseid asju nagu see, et eile juhtunud asjad on palju hilisemad kui need, mis leidsid aset kuu aega tagasi; et rändaja, kes kõnnib neli miili tunnis, liigub kaks korda kiiremini kui rändur, kellel kulub kaks tundi sama teekonna läbimiseks. Ta teadis, kuidas kõnelda asjadest ja kuidas mõista talle öeldud asju, mis täpselt määrasid kuupäevi, kestvust ja kell...
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid ...
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
