10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sanderli
Õppematerjali autor
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav.
Lisaks soovitab mõistus sobivaid rahulepinguid, mille kohaselt saab inimesi juhtida kokkuleppeni. Neid lepinguid nimetatakse tavaliselt loomuseadusteks; neist räägin ma üksikasjalikumalt kahes järgnevas peatükis. Peatükk 14 Esimesest ja teisest LOOMUSEADUSEST, ning LEPINGUTEST Mis on loomuõigus. LOOMUÕIGUS, mida kirjamehed nimetavad tavaliselt jus naturale, on iga inimese vabadus kasutada oma võimu nii nagu ta ise tahab oma loomuse alalhoidmiseks; ehk teisisõnu, enda elu kaitseks. Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt
Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Jäik determinism- omane objektiivsele idealismile. Igasugune äärmuslik, radikaalse pretensiooniga maailmaseletus välistab tahtevabaduse. Vabadus on mõtkas üksnes praktilises mõttes. Selle järgi on vabadus illusioon, kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Tegelikult on kogu meie olemine determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil. Determinismi erinevus fatalismist: fatalist ei usu, et tema eraelu on määratud kindla seaduse
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni
on tahtevabadus Jumala poolt loodud. Jäik determinism – determinism kitsamas tähenduses on õige. Iga sündmus on teatud tingimustega ühiselt määratud. Tahtevabadust pole. Vabadust pole, sest meie valikutel on alati põhjus. Indeterminism- determinism kitsamas tähenduses on vale. Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud, osa aga mitte. Tahtevabadus kehtib determineerimata sündmuste puhul. Vabadus eksisteerib. 4. Sunduse liigitamise kaks võimalust. Nõrk determinism- seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba siis, kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa teha seda, mida soovime ja oleme sunnitud tegema midagi sellist, mida me teha ei tahaks. Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda,
ka ette näha, seega tal pole sundi. tahtevabadus on olemas. Kas inimese tahe on EI JAH EI vaba? Kas determinism JAH JAH EI välistab vabaduse? Kas vabadus on JAH EI EI illusioon? Kas põhimõtteliselt on võimalik sündmusi ette JAH EI JAH näha? 9. Kas loodusseadused piiravad inimese vabadusi? Selgita. Lk. 157-158 Loodusseadused piiravad inimese vabadusi, kuna inimene ei saa peatada maakera tiirlemist, ei saa muutuda lepatriinuks vms
Filosoofiline essee vabaduse teemadeil Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb selles, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi kunagi teha seda, mis talle ei meeldi. - Jean-Jacques Rousseau Vabadus kui võimalus teha mida iganes inimene teha tahab, nii vaimselt kui ka füüsiliselt, on ühiskonnale alati südamelähedane olnud. Näha on seda ju ka sellestki, et väga pikka aega on olnud karistussüsteemi lahutamatu osa vabadusekaotus ehk vangistus. Miks see siis inimestele ei meeldi? Vanglates antakse ju riigi raha eest hästi süüa, ei pea muretsema erinevate olmemurede pärast, saab ka paar tundi päevas tuult ja päikest nautida. Kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid