Kuidas netis maksad? Vasta


Üldise taimekasvatuse kogu materjal (5)

4 HEA
 
MULLAHARIMINE
MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD
Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale
kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne.
Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade
liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti
oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel
Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla
omaduste parandamine
Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine
Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne)
Mullaharimissüsteem
Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente.
Ta peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna mulla omaduste ja selles kulgevate reiimide mõjutamise kaudu.
Mullaharimissüsteem on mõjus kui iga kasutatav tehnoloogiline võte kindlustab eelnevate tulemuslikust ja
järgnevate efektiivsust.
Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma, vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava kultuuri bioloogilisi iseärasusi
arvestav dünaamiline süsteem.
Mullaharimissüsteem peab tagama väetamissüsteemi maksimaalse efektiivsuse konkreetsetes
keskkonnatingimustes, arvestades konkreetse kultuuri nõudeid keskkonnatingimuste suhtes.
Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks.
Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist
Mullaharimissüsteem arvestab ka kasutatavaid pindasid (tootmise ulatust)
Mullaharimissüsteem jaguneb:
*sügisene mullaharimine
*kevadine mullaharimine
*kultuuride hooldus
*kesade harimine
SÜGISENE MULLAHARIMINE
1. KÕRREKOORIMINE
2. SÜGISKÜND
Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks.
Künniaja valikul tuleks arvestada:
mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust
Erilist tähelepanu vajavad savimullad.
Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga.
Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt
Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt.
Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad
kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist.
Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad.
Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris.
Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine.
Rapsi ja rüpsi kõlvikute künniaeg sõltub järelkultuurist.
Kui järgneb talivili, siis künd vahetult pärast koristamist.
Suviteraviljade kasvatamisel tuleb oodata ära koristuskäigus põllule varisenud rapsiseemnete tärkamine ja alles
seejärel künda.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Üldise taimekasvatuse kogu materjal #1 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #2 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #3 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #4 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #5 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #6 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #7 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #8 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #9 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #10 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #11 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #12 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #13 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #14 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #15 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #16 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #17 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #18 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #19 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #20 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #21 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #22 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #23 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #24 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #25 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #26 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #27 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #28 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #29 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #30 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #31 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #32 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #33 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #34 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #35 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #36 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #37 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #38 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #39 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #40 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #41 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #42 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #43 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #44 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #45 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #46 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #47 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #48 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #49 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #50
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
204 laadimist Kokku alla laetud
5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piret443 Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks mullad väsivad ?
  • Milline on mõju mullale ?

Mõisted

mullaharimissüsteem, mullaharimissüsteem, mullaharimissüsteem, savimuldadele, veelgi efektiivsemaks, hilisemal künnil, halvem mulla, parem veekinnipidamis, külvieelne mullaharimine, õige harimisaeg, sellistel muldadel, soovitav, külvieelne mullaharimine, turvasmullad, sellisteks kultuurideks, rüpsi, soovitav, optimaalne harimissügavus, põllukultuuride saagikusele, sellel tööl, umbrohtude tõrje, katsetes, optimaalne koorimisaeg, koorimisel tüü, tarnitavad adrad, otstarbekam, saviliiv, kamar, teraviljad, künni sügavusel, kündmisel, lõpuvagude probleem, mõistagi, heaks kooliks, enne väetamist, vähesobivad, taliviljaoraste äestamine, talinisupõldude äestamine, küllalt sageli, sagedasemaks puuduseks, künde, küllalt ulatuslikult, katsetes, teatud mõttes, harimisriistad, arengujärgus, väiksemad umbrohud, kultuurtaimed, vedrupiidega äkked, taliviljades, mõistlikum, nisu äestamine, suviteraviljadel, kaera taimik, edaspidine äestamine, põldoad, harimisriistal, hea toimega, optimaalne harimissügavus, harilik rukkihein, konnatatar, kõrvik, põldkannike, kesalill, roomav madar, unkraut, maaviljelus, agrotehnika, agrotehnika põhiülesandeks, agrotehnika põhiülesandeks, agroökosüsteem, agroökosüsteem, bioproduktsioon, täppis, maksev, siinjuures, antud seadus, saagikus, bio, avatud süsteem, integreeritud taimekaitse, integreeritud taimekaitse, sünteetilisi agrokemikaale, mulla füüsikalis, füüsikaline neeldumine, lämmastikusisaldus, lämmastikuringe uurimisele, nitraatlämmastik no3, leostumise seisukohalt, väetiste hulk, leostumisoht, huumushorisondist kuhu, võrreldes teraviljaga, varuväetamine 2, teravilja kaaliumitarve, sisaldust, fosfori osas, sõnnik, tahe sõnnik, mugul, taimedel 50, anemohoorne, leegitamine, üldhävitava toimega, kontaktsed herbitsiidid, süsteemsed herbitsiidid, keemilise umbrohutõrjeta, viljakatel muldadel, põldohakas, põldohaka seeme, lutsern, põldohakat, epmü, maheviljeluses, umbrohtude puhul, puudumise tõttu, orashein, seemneline levik, orasheina tõrjeks, viljavaheldus a, töökiiruseks 10, eluvõime 6, soovitatud, sobivad hanijalg, kasvuaegne tõrje, eelnevast, halvad eelviljad, allelopaatia, oder, sibul, sibul, viljavaheldus, külvikord, mullaharimis, külvikorralüli, kultuurita kesa, kattevili, seisundit, lehekõdu, huumus, spetsialiseerumisega ettevõtetele, olenevalt 27, moodustunud huumus

Sisukord

  • MULD TOITAINETE ALLIKANA
  • TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS
  • Mehhaanilise neeldumine
  • Füüsikaline neeldumine
  • Füüsikalis-keemilise
  • Keemilise neeldumise
  • Bioloogiline neeldumine
  • LÄMMASTIK JA SELLEGA TOIMUVAD PROTSESSID MULLAS
  • Lämmastikuringe
  • A, kündmine
  • A, kobestamine
  • B, kündmine
  • Umbrohud kokku
  • Põldohakas
  • Sügisene künnisügavus
  • VILJAVAHELDUS
  • Agrobioloogilised alused
  • Iseendale järgnevuse taluvus
  • Kultuuride väärtus eelviljana
  • Monokultuur
  • Viljavaheldus
  • Külvikord
  • Külvikorra rotatsioon
  • Külvikorralüli
  • Külvikorda kavandades tuleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte oluko
  • Vahelduma peaksid
  • Eelvilja mõju saagimoodustamisele on seda suurem
  • Kesad
  • Allakülv – teravilja alla külvatud heintaimed
  • Kattevili – teravili, mille alla on külvatud heintaimed
  • Külviaasta
  • Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga
  • Kultu
  • Head eelviljad
  • Keskmise
  • Halvad
  • Taliru
  • Talini
  • Mesikas, ristik
  • Varajane kartul
  • Lina, oder
  • Suvini
  • Söödajuurvili
  • Talirukis, raps
  • Suvinisu, oder
  • Kartul
  • Taliteravili
  • Lina, kaer
  • Segatis, oder
  • Kaer, lina
  • Herne
  • Taliteravili
  • Suviteravili
  • Kartul Kaunvili, ristik
  • Kaer, oder
  • Sööda
  • Kaunvili
  • Kartul, segatis
  • Teravili
  • Lina
  • Raps
  • Teravili
  • Ristik Taliteravili
  • Kaer, suvinisu
  • Teraviljade sagedane kasvatamine kahjustab mulla füüsikalist seisundit. Seda tuleb eriti
  • Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on
  • Umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje
  • Lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi)
  • HUUMUSVARU BILANSS
  • Huumusvaru suureneb
  • Juure- ja tüüjäänused (kuivmass t/ha)
  • C:N suhe erinevates orgaanilistes materjalides
  • Liblikõielised
  • Raphanus sativus
  • Brassica napus
  • Brassica rapasubsp
  • Sinapis alba
  • Järelkultuurid
  • Phacelia tanacetifolia
  • Fagopyrum esculentum
  • Calendula officinalis
  • Helianthus annuus
  • Tagetes sp

Teemad

  • MULLAHARIMINE
  • MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD
  • Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine
  • Mullaharimise minimeerimine
  • Künnikihi süvendamine (!)
  • Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine
  • Tööviljakuse tõstmine
  • Mullaharimissüsteem
  • KÕRREKOORIMINE
  • SÜGISKÜND
  • KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED
  • EELISED
  • PUUDUSED
  • LAHTISED KÜSIMUSED
  • KEVADINE MULLAHARIMINE
  • Külvieelne mullaharimine teraviljapõldudel
  • Kesade harimine
  • Agrotehnilised nõuded sügisesel mullaharimisel ja taliteraviljade külvil
  • Kevadtööd põllul
  • Umbrohutõrje maheviljeluses, põllukultuuride kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje
  • Enn Lauringson, Liina Talgre
  • MAAVILJELUS
  • on agroökosüsteemis toimivate taimekasvutegurite looduskeskne tarbimine
  • Maaviljelussüsteem
  • Agrotehnika
  • Taimekasvutegurid
  • Agroökosüsteem
  • Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb
  • valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem
  • agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon
  • Agroökosüsteemi iseloomustab
  • iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate
  • tehnoloogiliste võtetega
  • süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada
  • kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust
  • MAAVILJELUSE LÄHITULEVIKU VIIS PÕHISUUNDA
  • Tootmine muutub tööstuslikumaks
  • Keskkonnakaitse roll suureneb
  • Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus
  • Spetsiifilise toorme osakaal suureneb
  • Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine
  • TAIMEKASVU JA SAAKE MÕJUTAVAD NN. MAAVILJELUSSEADUSED
  • Autotroofsuse seadus
  • Miinimumiseadu
  • Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus
  • Optimumiseadu
  • Toitainete tagastamise seadus
  • Viljavahelduse seadus
  • Idanemiskeskkonna mõju seadus
  • Tavasüsteem
  • Integreeritud süsteem
  • Ökoloogiline süsteem
  • Integreeritud
  • SAKSAMAA TAIMEKAITSE SEADUSEST
  • FAO DEFINITSIOON
  • Mahepõllumajandus
  • ÖKOLOOGILINE PÕLLUMAJANDUS
  • mitteomastatavad
  • raskestiomastatavad
  • omastatavad
  • kergestiomastatavad
  • MULLA OMADUSED
  • asendusneeldumise
  • Lämmastikuringe uurimisele on pööratud väga
  • suurt tähelepanu, kuid senini on mullas toimuvate
  • keerukate
  • protsesside
  • keemilis-füüsikalisel
  • kirjeldamisel raskusi, sest lämmastikuühendite
  • muundumine on oma olemuselt väga keerukas, sest
  • selles osalevad mullas elavad bakterid, mis on
  • tundlikud temperatuuri, mullaniiskuse, pH
  • süsinikusisalduse ja muude tegurite suhtes
  • Põhimõtteliselt on aga toimuvad protsessid
  • kirjeldatavad alljärgneva skeemi kohaselt
  • vabanevad
  • ammooniumiühendid
  • õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik
  • sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik
  • orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik
  • mineraalväetistega mulda antud lämmastik
  • Saku teadlaste poolt korraldatud katse)
  • Orgaanilised väetised
  • Sõnnik - sõnnik on üks loomakasvatuse
  • põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest
  • ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud
  • allapanu
  • Umbrohuliik
  • Asukoht Kultuuristatud muld
  • Levikuviis Süsteemitu maaviljelussüsteemi suhtes
  • Mõjutasand Saagikust ja vähendav ning tootmiskulutusi suurendav
  • TOITUMISVIIS
  • PARASIITUMBROHUD
  • MITTEPARSIITUMBROHUD
  • LÜHIEALISED
  • MITMEAASTASED
  • VEGETATIIVNE LEVIK
  • VÄHELEVIVAD
  • HÄSTILEVIVAD
  • Umbrohtude kahjulikkus
  • Umbrohtumist suurendavad tegurid
  • * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine
  • * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine
  • * kultuuride õigeaegne koristamine
  • b) survetõrje
  • * otstarbekas mullaharimine ja väetamine
  • * õige külviaeg ja külviviis
  • * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine
  • * tugev ja parastihe kultuuride seis
  • * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras
  • Otsene tõrje
  • a) mehaaniline
  • Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil
  • * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine
  • * taimede väljakurnamine
  • b) termiline
  • * leegitamine, elektrivooluga, kiiritamine
  • c) keemiline
  • d) bioloogiline
  • * teiste taimedega
  • Enn Lauringson
  • Põldohakas on nii meil kui ka Lääne-Euroopas kujunenud maheviljeluses üheks kõige rohkem
  • probleeme tekitavaks umbrohuks. Tema kontrolli all hoidmine nõuab kogu maaviljeluse
  • süsteemsust. Kuigi ta on hea meetaim ning temaga on seotud ligi 80 looma- ja putukaliigi
  • elutegevus (aidates sellega kaasa liigilisele mitmekesisusele), on ikkagi rohkem tuntud tema
  • kahjulikkus (Dierhauer, Stöppler-Zimmer, 1994)
  • Bioloogia ja levik
  • Viljavaheldus A: 100% teravili
  • Viljavaheldus B: 62,5% teravili, 25% põldhein, 12,5% kartul
  • Joonis 1. Toitainete (NPK) tarbimine kg/ha odra külvides 1997. aastal (pärast 16 aastat kestnud
  • katseperioodi)
  • Põldohaka suur taastootmisvõime põhineb juurtes sisalduva polüsahhariidi inuliini sisalduse
  • dünaamikal. 20–30 päeva jooksul pärast esimeste lehtede ilmumist mullapinnale toimub selle
  • süsivesiku intensiivne kulutamine uute võrsete moodustamiseks. 20-30 päeva jooksul pärast
  • leheroseti moodustumist, eriti alates varre moodustamisest kuni õisikute moodustamiseni
  • toimub taime juurtes intensiivne inuliini varumine. Õitsemiseni ja seemnete valmimiseni inuliini
  • varumise intensiivsus väheneb, kuigi taimes selle varud järk-järgult täienevad. Suurim on
  • inuliini sisaldus õitsemise järel. Inuliini süntees ja talletumine juurtesse on eriti intensiivne
  • pärast viljade valmimist. Põldohaka tõrje edukus sõltub just sellest, kuivõrd me arvestame
  • varuaine kogumise dünaamikat
  • Põldohaka tõrje ei saa põhineda üksikutel võtetel, vaid võtete kogumil
  • Põldohakat saab edukalt kontrolli all hoida mitmeaastaste liblikõieliste
  • heintaimedega. Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Lutsern on tänu
  • mitmekordsele niitmisele, kiiresti taaskasvavale taimestikule ning suurele vee ja toitainete
  • tarbimisele samast mullakihist (sarnane juurte paiknemine mullas) põldohakale suureks
  • konkurendiks. Punane ristik ei ole nii suure konkurentsivõimega kui lutsern, aga esimese niite
  • aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, nii et kui me sellel perioodil taimiku
  • eemaldame, siis peatame intensiivse toitainete varude kogumise. Valge ristik jääb
  • konkurentsivõime poolest punasest ristikust maha. Külvikorra üheaastased sööda- ja
  • haljasväetistaimed on suhteliselt väikese konkurentsivõimega. Peame arvestama, et kui
  • põldohakas hakkab taimikust üle kasvama, siis tuleb kohe niita või künda. Teraviljadest on
  • kõige konkurentsivõimelisemad rukis ja tritikale. Nad piiravad küll põldohaka maapealse massi
  • arengut ja seemnelist paljunemist, kuid ei suuda mõjutada juurekava. Teraviljad muudab
  • konkurentsivõimelisemaks nende alla külvatud raihein ja ristik. Külv peab olema ühtlane
  • tühikuteta. Külvi vigadest põhjustatud tühikud ja hõreda taimiku kasutab põldohakas kiiresti
  • ära
  • Mehaaniline umbrohutõrje põhineb põldohaka väljakurnamisel ja
  • hilisemal hävitamisel
  • Põldohakat on soovitatud rohumaadel varakevadel välja tõmmata. Umbrohutõrjel annab selline
  • kuivanud taimede eemaldamine tavaliselt väga väikese efekti. Juure ülemine mullaalune 15-30
  • sentimeetrine osa läheb üle varreks, mis talvel tihti sureb. Järelikult eemaldatakse surnud vars
  • Varuained kogunevad just sügavamal asuvatesse roomjuurtesse. Seega, mida noorem on
  • põldohaka taim ja väiksem roomjuurte sügavus, seda nõrgem on tema juurekava ja seda
  • nõrgem ta on. Kui põllule ilmuvad esimesed põldohaka taimed, tuleb hakata neid kohe tõrjuma
  • sest hilinemisel väheneb efektiivsus ja suurenevad kulutused
  • Põldohaka torkimist tuleks alustada võimalikult varakult leheroseti
  • ilmudes
  • Väljatorkimise
  • alustamise aeg
  • Torkimise ajad
  • Maapealsete võsude arv
  • Varem alustatud
  • Hiljem alustatud
  • Neist andmetest võib järeldada, et maa-aluste osade väljakurnamine nõuab maapealsete osade
  • korduvat hävitamist ja palju aega. Pärast esimesi torkimisi suureneb võsude arv. Põldohakas
  • reageerib maapealse leheroseti hävitamisele uute võsude intensiivse tekkimisega. Uued võsud
  • tekivad sageli sügavamal asuvatest roomjuurtest. Pärast korduvat torkimist hakkab põldohaka
  • võsude arv kahanema, sest tagavarad kurnatakse välja. Mida hilisem on torkimise algus, seda
  • rohkem jääb suve lõpu poole eluvõimelisi võsusid
  • Tavaliselt järgneb koorimine teraviljadele ja rapsile ühe nädala jooksul pärast
  • nende koristust. Põldohakal jäävad teravilja koristuse järel alles puitunud varretüükad
  • Põldohakaga risustatud põllul tuleks koorimist alustada, kui põldohaka juurekaela piirkonnas
  • on varuainete arvelt arenenud uued lehed. See kestab olenevalt ilmast ja mullaniiskusest nädal
  • kuni paar. Et põldohaka juured asuvad künnikihis sügaval, siis piisab 8-10 cm
  • koorimissügavusest. Koorimisriistadeks sobivad nugaäke, randaal ja hõlmkoorel. Looduses ei
  • ole kunagi nii, et esineb ainult üht liiki umbrohtu, seetõttu tuleb koorimise aeg ja sügavus igal
  • konkreetsel juhul määrata enamlevinud umbrohuliikide järgi
  • Kuigi suur osa põldohaka juurtemassist paikneb künnikihist allpool, aitab tema
  • tõrjeks ka sügavam künd. EPMÜ-s korraldatud tavaviljeluskatses vähendas 24–25 cm sügavune
  • künd, võrreldes 16–17 cm sügavuse künniga, teravilja monokultuurses külvikorras põldohaka
  • massi 2,6 korda (joonis 2)
  • Kui viljavahelduses on ka põldhein, siis sügavam künd (24–25 cm) hoiab põldohaka täielikult
  • kontrolli all. Loomulikult peab künnile eelnema korralik koorimine
  • Kultuuride kasvuaegse äestamisega ei ole võimalik põldohakat tõrjuda, v.a äsja seemnest
  • tärganud idandid. Vaheltharides tasuks eelistada hanijalg-tüüpi vaheltharimisriistu. Tuleb aga
  • arvestada, et leheroseti hävitamine intensiivistab uute võsude teket. Seetõttu peab
  • põldohakarikast põldu mitu korda vaheltharima
  • Suvisel põldohaka väljakiskumisel on eelistatud vihmajärgne aeg, siis on muld pehme ja juur
  • rebeneb sügavamalt
  • Maheviljeluses on umbrohtude tõrjeks üha rohkem hakanud levima leegitamine. Paljude
  • umbrohtude puhul on see efektiivne, näiteks orashein hävib korduval leegitamisel. Põldohakas
  • on aga väga vastupidav ja seda võtet tema tõrjeks kasutada ei saa. Tuntud on ka põldohaka
  • hävitamine elektriseadmetega. Need masinad on aga kallid ja ilmselt meie maheviljeluses niipea
  • kasutusele ei tule (nad on kallid ka Lääne-Euroopa maheviljelejatele)
  • Tulevikus jõuab kindlasti ka meile bioloogiline umbrohutõrje. Tuntud on umbrohutõrje
  • Ceutorhynchus
  • abil. Kuid ettevaatust! Kui kaotame kontrolli bioloogiliste tõrjevahendite
  • üle, siis võivad nad kahjustada ka kultuurtaimi
  • Põldohaka tõrje nõuab suurt tähelepanu põuastel aastatel, kui tema levik on bioloogiliste
  • omaduste tõttu eriti intensiivne
  • Tõrje
  • kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist, taimede
  • tiheda seisu saavutamist ning otstarbeka külvikorra rakendamist
  • Orasheina nõrgestamist mullaharimistöödega peab kaasnevalt toetama tugeva kattevõimega
  • kultuurtaime survetõrje
  • Üks põhjusi, miks viimasel kümnendil on orashein massiliselt levima hakanud, on
  • kõrrekoorimise ärajäämine või siis on kasutatud väheefektiivseid masinaid. Orasheina tõrje
  • koorimisega põhineb väljakurnamisel. Koorima peaks kohe pärast põllu vabanemist vilja alt, et
  • võtta umbrohtudelt varuainete kogumise võimalus. Koorida tuleks 10-12 cm sügavuselt, et
  • tükeldada risoomide peamass ja provotseerida neil asuvate pungade massilist tärkamist. Et
  • risoomid ei asu mullas kõik ühes suunas, tuleb koorida kahe teineteise suhtes risti oleva
  • töökäiguga. Vajaliku purustustöö teevad korralikult ära raske randaal ja nugaäke, rahuldava
  • tulemuse annab hõlmkoorel. Viimasel ajal kooritakse enamasti tüükultivaatoriga, mille
  • efektiivsus aga jääb orasheina tõrjel väheseks (Lauringson, jt 1999). Tüükultivaatori efektiivsust
  • suurendab talle ketaskoorli või hõlmkoorli tööorganite lisamine. Lõunapoolsetes piirkondades
  • on kasutatud koorimisjärgset äestamist ja koorliga agregaadis äkkeid, mille ülesanne on
  • orasheina risoomide väljakammimine, et nad kuivaksid. Meie oludes ei saa sügisel sellisele
  • kuivatamisele loota. Koorel peaks olema varustatud varbrulliga, mis tihendaks segatud mulda
  • et umbrohuseemned ja risoomid jõuaksid mullaga paremasse kontakti ja kiireneks nende
  • tärkamine
  • Tärganud orasheinal võime lasta kasvada, kuni tal on 2–3 lehte. Kui lehti on juba 3-4, siis taim
  • enam varuainetest ei toitu, käivitub toitainete varumine tänu intensiivsele fotosünteesile ja
  • juurekava arenemisele. Kui sügiskünnini on piisavalt aega, tuleks mitu korda koorida
  • Sügiskünniga maetakse kurnatud risoomid sügavale mulda. Et toitainetevarud on sealt juba
  • varem kulutatud, siis ei suuda võsud end mullapinnale ajada. Mida väiksemaks on risoomid
  • koorimisega tükeldatud, seda vähem on neil jõudu pinnale jõuda. 5-15 cm pikkused
  • risoomitükid peaks viima kuni 25 cm sügavusele. 25–30 cm sügavuselt ei suuda ka pikematest
  • risoomidest arenenud võsud mullapinnale jõuda. Kuid tuleb silmas pidada, et sügavam künd
  • häirib mullaelustikku märksa rohkem kui madalam künd
  • Eerikal korraldatud tavaviljeluse katses vähendas 24–25 cm künd võrreldes 16–17 cm künniga
  • orasheina arvukust 2–3 korda (joonis 1)
  • Kui sügiskünd tehakse küllalt vara, siis tekib sageli oht, et küntud põld läheb orasheinast
  • haljendama. Selline pilt on üsna sage just viimaste aastate pikkadel ja soojadel sügistel. Kui on
  • näha, et põld lööb haljendama ja kui mullaniiskus lubab, siis tuleks need põllud sügisel kindlasti
  • kultiveerida
  • Joonis 1. Orasheina arvukus (tk/m
  • sõltuvalt viljavaheldussüsteemist ja sügiskünnisügavusest
  • pärast 16 aastat kestnud katseperioodi, tavaviljeluses)
  • Viljavaheldus A – 100% teravili
  • Viljavaheldus C – 50% teravili, 50% kartul
  • väljakurnamist. Kevadisel mullaharimisel ei
  • tohiks kasutada orasheina risoome tükeldavaid harimisriistu. Orasheinarikkal põllul on
  • sobivaim elastsete s-piidega kultivaator. Nende kultivaatorite puhul peetakse optimaalseks
  • töökiiruseks 10–12 km/h (Viil, 1997). Sellisel kiirusel on pii võnkesagedus suur ja mulla
  • separeerimisvõime maksimaalne. Väike töökiirus ei taga jõulist vibreerimist, liiga suur aga
  • tolmustab mulla. Mulla kamakad ja mättad murenevad ning nendes olevad juured ja risoomid
  • jäävad mulla pinnale kuivama. Kultivaatorile lisatud libisti või varbrulli muudab töö
  • nullilähedaseks, sest nii kaetakse umbrohujuured uuesti mullaga. Seepärast on targem
  • kultivaatori järele paigutada kerge pulk- või piiäke. Kuivade ilmade korral kaotavad risoomid
  • eluvõime 6-8 päevaga, kui aga ilm on pilvisem, siis kulub selleks 12-14 päeva. Selle asemel, et
  • kuivanud risoomid ära põletada, tuleks neist teha kompost. Kuid ettevaatust. Paljudele
  • taimedele (eriti teraviljadele) on orasheina risoomide laguproduktid toksilised
  • Mida kuivem, tuulisem ja päikesepaistelisem on ilm, seda mõjuvamad on orasheina tõrjel
  • mullaharimisvõtted. Pikk vahe külvist tärkamiseni on kahjulik: suureneb oht, et umbrohud
  • suruvad kultuurtaime alla
  • Sageli nähakse orasheina väljaäestamisega palju vaeva. Seejuures püütakse (risoomide peamassi
  • asetsussügavuselt) mitmekordse äestamisega orasheina risoome pinnale tuua. On küll saadud
  • häid tulemusi, aga sageli on ka tühja tööd tehtud, sest kõiki risoome see meetod pinnale ei too
  • Halb on aga, et intensiivse tõrjetööga käib kaasas mulla surnuks äestamine, s.o tema struktuuri
  • märgatav rikkumine
  • Oraste äestamine vähendab seemneumbrohtude arvukust. Kui aga põld on juurumbrohtudega
  • tugevalt saastunud, siis selline meetod hästi ei sobi. Äke ummistub umbrohujuurte ja
  • risoomidega ning orase vigastamise oht on suur. Mitmeaastaste juurumbrohtude (orashein
  • põldohakas, põld-piimohakas jt) puhul on efektiivsem hanijalg tööorganitega vaheltharija. Et
  • oras vigastada ei saaks, peab külvama tavalisest laiemate reavahedega. Soovitatud on reavahet
  • 22 cm. Selline vaheltharimine on mõeldav ainult väikesel kiirusel ning vajab tööorganite
  • jälgimiseks ja nende juhtimiseks eraldi töötajat või spetsiaalset lisaseadet, et töö käiks ainult
  • reavahedes
  • Kartulikasvatuses tuleks orasheina olemasolul enne pealsete tärkamist ja nende kuni 8-10 cm
  • kasvuni intensiivselt vaheltharida ja äestada. Hilisemal ajajärgul saame töödelda ainult
  • vaopõhju ja osaliselt vaokülgi. Väga hea äestaja on lintäke. See koosneb raamist, millele on
  • kettidega (vastavalt vao laiusele) kinnitatud transportöörlint. Lindi külge on kinnitatud 10-12
  • cm pikkused äkkepulgad. Lintäke kopeerib hästi vaokuju ja töötleb kogu vao pinna läbi
  • Võrkäketega sellist töötlust ei saavuta. Köögivilja ja söödajuurvilja reavahede harimiseks
  • sobivad hanijalg-tööorganitega vaheltharijad, mis lisaks on varustatud piiäketega. Piide
  • ülesanne on läbilõigatud kihist orasheina risoomide mullapinnale välja raputada nende
  • kuivamiseks
  • Köögiviljapõllul on orasheina võimalik hävitada ka leegitamisega. Orasheina lehed on
  • leegitusele suhteliselt vähe vastupidavad. Ühekordsest leegitamisest aga ei piisa, sest taimele
  • tekivad õige pea uued võsud
  • Orasheina põhiline tõrje tuleb teha siiski sügiseste mullaharimistöödega. Kevadine ja
  • kasvuaegne tõrje on selle mõju suurendamiseks
  • mida kultuuride paigutamisel tuleb arvestada
  • kõik rühvelkultuurid
  • mitmeaastased heintaimed
  • puhas- e. mustkesa
  • Allelopaatia - Taimede poolt muldkeskkonda eritatud
  • ühendite ja laguproduktide kahjulik mõju teisele
  • taimele
  • Külvikord
  • põldhein
  • kartul
  • kartul*
  • Eelvilja mõju saagimoodustamisele on seda suurem
  • talirukis
  • rühvelk
  • segatis
  • mustkesa
  • Segatis
  • Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga
  • Mulla lõimise hindamine. Saagikuse koefitsiendid erineva
  • lõimisega mineraalmuldadel
  • arvestada raskete muldade viljelemisel, mis kalduvad paakuma ja muutuvad raskesti
  • haritavaks
  • Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on
  • Külvikordade planeerimisel erineva tootmissuuna ja
  • spetsialiseerumisega ettevõtetele on oluline teada
  • kultuuride mõju mulla huumusvarule (t/ha) ja selle
  • alusel arvutada konkreetse külvikorra huumuse
  • bilanss, orgaaniliste väetiste (sõnnik, kompostid)
  • mõju arvestamata
  • Huumusvaru väheneb
  • d) Mustkesas, mille mulda haritakse eriti
  • intensiivselt, väheneb huumusvaru u 2,5…3 tonni
  • võrra
  • e) teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese
  • sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni
  • oleifera

Kommentaarid (5)


Koit Pärn: õpin ise ka põllumajandust, tahaks kuskilt saada neid maaülikooli konspekte, mida sealsed õpilased saavad kooli poolt. kui keegi teab, kust oleks võimalik saada, siis andku teada
18:30 12-10-2010

elis12: Ei olnud see materjal, mida arvasin olevat.
15:10 08-01-2011

deodorajosephamaria: aitas kindalsti, jäin rahule
11:49 13-11-2010


Sarnased materjalid

528
doc
937
pdf
1072
pdf
90
pdf
34
doc
990
pdf
343
pdf
477
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto