Facebook Like

Ühiskonna eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ja kui palju toota ?
  • Kuidas toota? Kellele toota ?
 
Säutsu twitteris
Ühiskonna eksam
Pilet 1
1) Nüüdisühiskonna kujunemine :
Nüüdisühiskonna tunnusjooned:
  • Inimõiguste tunnustamine
  • Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus)
  • Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
  • Tööstuslik kaubatootmine
  • Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus
Anastav majandus - korilus , küttimine, kalastamine
Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast.
Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv( suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad . Euroopa hakkas tööstusliku pöörde tõttu linnastuma. Muutus leibkonna mudel, koos hakkas elama vaid kaks põlvkonda.
Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale.
Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne . Infot liiga palju.
Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel.
Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp , kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema.
2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine
Tootmisressursid ehk tootmistegurid
Loodusressursid : maa, maavarad , mets, veevarud
Inimressursid: tööjõud
Kapitalressursid : tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud)
Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida
Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele.
Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota?
Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt , et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim)
Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem
Pilet 2
1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste
Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR)
Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest . Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad)
Kolmas sektor e mittetulundussektor - eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit, vaid vabatahtlikud ühendused (MTÜ, sihtasutused)
Kodanikuühiskond - ühiskond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
Toimivale kodanikuühiskonnale on omane :
  • ühiskasu ning inimväärika elu taolemine
  • julgus kaitsta isiklikku arvamust
  • võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine
  • pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele

2) Peamised majandussüsteemid, majanduse põhinäitajad
Tavamajandus e naturaalmajandus ( vist )- vanim majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise. Mida pole võimalik ressurside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu.
Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele.
Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses . Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk.
Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha.
Majandusnäitajad
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades .
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) - aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimissse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades.
Nominaalne - SKP kasv jooksvates hindades
Reaalne - püsivates hindades, kui palju on tooteid ja teenuseid turule juurde tulnud.
Pilet 3
1) Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne sidusus.
Varandusliku kihistumise alusel.
Ükski ühiskonnakiht ei tohiks jääda ühiskonnaelust kõrvale.
Sotsiaalne kihustumine – mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse
Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusoreientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid – eliit ja mass.
Sotsiaalne mobiilsus - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna.
Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset.
Sotsiaalne staatus - inimese staatus(seisukoht) ühiskonnas.
Omistatud staatus - sugu, rass , päritolu.
Omantatud staatus - saavutatud, inimese enda valikute tulemus(amet, haridustase, perekonnaseis)
Oodatakse teatud käitumismudelit.
Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ühiskonna eksam #1 Ühiskonna eksam #2 Ühiskonna eksam #3 Ühiskonna eksam #4 Ühiskonna eksam #5 Ühiskonna eksam #6 Ühiskonna eksam #7 Ühiskonna eksam #8 Ühiskonna eksam #9 Ühiskonna eksam #10 Ühiskonna eksam #11 Ühiskonna eksam #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katherine1214 Õppematerjali autor

Lisainfo

Ühiskonna eksami tarbeks tehtud konspekt.
Ühiskonna eksam , ühiskond , Nüüdisühiskonna kujunemine , ühiskond

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
37
docx
Ühiskonna valitsemine
40
docx
Ühiskonna riigieksami materjal
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
21
doc
Ühiskonna eksami konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun