Euroakadeemia Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort JEAN-JACQUES ROUSSEAU „ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST EHK RIIGIÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID“ Referaat Juhendaja: Toomas Varrak, PhD Tallinn 2016 Raamatu kirjutamisel on Rousseau lähtunud uudishimust uurida, kas ühiskonnakorralduses võiks leiduda reegel, mis tagaks ühiskonna seadusandliku ja kindla juhtimise, st võttes nii inimesi kui seadusi niisugustena nagu nad on ning nagu nad saavad olla
kirik on ülem riigist valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus inimese panevad liikuma ihad hea ja kuri on seotud inimese ihadega õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab Shaftesbury subjektiivsest õnnest õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses väliste asjade roll õnnes on lahtine õnnelik elu tuleneb vooruslikust tegutsemisest ja ühiskondlikust harmooniast, mis tulenevad omakorda tunnete harmooniast hinges Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest ühiskondlik inimene 1) Mure oma staatuse pärast 2) Sõltuv asjadest, tunnustusest ja teistest inimeste tööjõust 3) Valmis teisi hävitama oma eesmärkide saavutamiseks 4) Õnnetu, sest: Ei suuda rahuldada oma muutuvaid soove Sõltub võrdlusest teistega Ei tunne iseennast lahendused
Voorus on õnne tarvilik tingimus. Tunneme valu nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Ta on oma õnne nimel valmis teisi hävitama ja ei ole kunagi rahul, sest ei suuda täita oma soove, on sõltuv teistest, teiste arvamusest jms, ta ei tunne iseennast. Ühiskondlikust lepingust: inimene peab varasest noorusest peale õppima oma eneseimetlust kandma üle riigile. Émile: Inimene kasvab üles isoleerituna ühiskonnast: eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Nikomachose eetika: Tegelikult peaks austama ainult head inimest. Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele (ratsionaalsed valikud, loomupärased inimlikud kalduvused)
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Õigusnormid erinevad moraali- või religioossetest normidest. Riigi ja õiguse vahekorras tuleb pidada silmas kaht aspekti: riigi õiguskorra olemus või sisu ning kas ja kuidas kehtiv õiguskorraldus kehtib ka riigi enda jaoks. Riigi õiguskorraldusele annab sisu riigi tahe, mille aluseks demokraatlikus ühiskonnas on kodanike tahe. Igasugune õigus on algselt tavaõigus. Avalik võim on riigi õiguskorra ja riigiõiguse tekkimise ning jagunemise põhjuseks. Õigusvastane on vaid niisugune võim või jõud, mida kodanikud ei tunnista õiguspäraseks ei eetiliselt ega emotsionaalselt. Õigus täidab ühiskonnas eelkõige sotsiaalset funktsiooni. Õiguse olemasolu eelduseks on organiseeritud inimkoosluse olemasolu. Riigi õiguskord tähendab õigust, mille riik kehtestab oma alamatele või kodanikele. Õigusriik Õigusriik tähendab sellist elukorraldust, mille eesmärk on korraldada kodanike elu,
Lahendused: · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks on vajalik oma staatuse ehk riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgi, kontrollides ja talitsedes saatust. Vajadusel võib kasutada silmakirjalikkust, kavalust jne, see on peamine erinevus võrreldes Itaalia humanistide poliitilise õpetusega
Itaalia sõjad ja pärilusprobleemid, kuhu kaasati Euroopa suurjõud Prantsusmaa ja Hapsburgid, kes omakorda läksid tülli. Sekkusid veel Inglismaa ja Türgi. Sõjardpaavstid Lahendus: Utopism radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus, kus puuduvad pärilikud aadlid, tõeline aadellikkus seisneb voorustes. Voorusõpetus Erasmuselt Alternatiivne voorusõpetus Machiavellilt 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Valitseja eesmärgiks Gloria ja fama(kuulsus) -> vajalik oma staatuse ja riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik. Vooruslik valitseja saavutab eesmärgid, kontrollide saatust Machiavelli voorusõpetus erineb sellest, et ta leiab, et valitseja ei tohiks olla 100%
Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Sõltuv: sõltuvus asjadest
Kõik kommentaarid