Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid erinevad laulud, pühakirjad, ülistused, palvetekstid, religioossed legendid ja pühakute elulood. Eriti tähtis koht oli pühakute elulugudel ning religioossetel legendidel, kui keskaja lõpul, rahvuskeelte arenedes, sugenes ladina keelse kõrvale ka rahvakeelne vaimulik kirjandus. Populaarsemad legendid ja elulood olid näiteks ,,Vagajutt püha Alexiuse elust", ,,Püha Jüri lugu", ,,Püha Patricku puhastustuli" ja ,,Jumalaema zonglöör". Paljusid legende rikastati puhtilmalike väljamõeldistega. Usulises kirjanduses tähtsustati pühakuid, neid oli hea rahvale eeskujuks tuua, pühak oli isik keda austati ja armastati. Keskajal olid enamus inimesi usuga seotud, tänu sellele kasutasid vaimulikud ära pühakute elulugusi ja legende, et neid mõjutada läbi kirjanduse. Pühakute tähtsus keskaja kultuuris oli märkimisväärselt suur, rajati pühakutele pühakodasi, lapsed ristiti pühakute
· Välismaised kohanimed nii, nagu on kokku lepitud nt. Helsingi, Stockholm, Riia, New York, Rooma · -maa liitega sõnad kokku nt. Baltimaad, Saksamaa, Mafalmaad · Päriselt eksisteerivad alad, mille alla kuuluvad mitu erinevat maad on lahku nt. Skandinaavia maad, Araabia maad, Balkani maad mannekeen, parabool, veteran, magistral, fenomen, psühholoog, arheoloog, amatöör, plastiliin, martsipan, paragrahv, ulgumerel, haruharva, afise, bors, jazz, zonglöör, prozektor, giid, zürii, vaprus, mõtekas, pikksilm, pidzaama, materiaalne, anekdoot, arhitekt, distsipliin, brosüür, aja jooksul, sealpool, Balkani maad, kandlemäng, vana kandle helid, kõnelemiskiirus, raamatu-aasta, viiekümnesentimeetrised, üle jõu käiv, sõjaeelne, Peetri-vanune, septembrikuu, vabrikute korstnad, idataevas, las või, päevakajaline, Tartu ja Tallinna vaheline
lõhkus. Ületada tuleb põrgujõgi, kuid paadimees viib sõitjaid vaid ühele poole, sest tagasiteed pole. TEOSEIDEE-inimese püüd täislikuse poole. 7.Boccaccio ,,Dekameroni" ülesehitus, teemad, tegelased, ideed, meeleolud, kaks novelli. 8.Mõisted. Bardid-muistne keldi poeet. Skaldid-kutselised muusikud, kes kuulusid ülikute kaaskonda. Kangelaseepos-rahvalike kangelaslaulude laiendamise ja liitmise tulemusena tekkinud eepos. Spiilmann-rändartist ja muusik keskaegsel Saksamaal. Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest. Alba-hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumisel lahkudes. Serena-õhtulaul daami akna all. Ballaad-refrääniga tantsulaul. Romanss- kui armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul. Novell-uudisjutt, lühike proosajutustus,
Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal
Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks) Areen Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud. Tsirkus etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud. Zonglöör asjade zonglöörimises spetsialist Commedia dell'arte Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas. Klassitsism Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus. Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine.
Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased.
Sekudaarne, kuid hoopis laiem rüütlilaulu traditsiooni kandjate kiht olid rändmuusikud, kellele rüütlilaul võlgneb tänu oma leviku ja lõpuks ka säilimise eest. Keskaegsete rändmuusikute eelkäijateks olid Antiik-Rooma miimid ja histrioonid ning läbi kogu keskaja oli see kirev seltskond lihtsatest laadaveiderdajatest kuni kõrgelttunnustatud laulikuteni kõikjal tuntud. Nende ladinakeelne nimi oli jokulator- naljamees, narr; siit on tuletatud provaansi hulgaar (joglar) ja prantsuse zonglöör (jongleur). Põhjapool on tuntud nimetused menstrel (lad. Ministrare- teenima, abistama) ja saksa Spielmann (mängumees). Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel ning võtsid üle laulude esitamise. Rändmuusikutest tekkis 13. sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a. asutatud Püha Nikolause Vennaskond. 1321. a. loodi Pariisis samalaadne Püha Julianuse Vennaskond.
Kreekas oli laulikuteks aoidid ja rapsoodid, roomas miimid, kes esitasid laatadel, palverännakutel ja kirikupühadel vähenõudlikke rahva farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine, köietrikid. Hiljem lisandus sõnakunst. Rahva hulgas väga populaarsed. Neid võib nim ränavateks kroonikateks, kui nad liikusid ühest paigast teise said nad uudiseid ja rännates teise kohta rääkisid nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine. Kõige rohkem on kangelaslugusi säilinud prantslastel, räägib Karl Suurest ja rüütlitest , ,,Rolandi
,,Carmina Burana" ,,Beureni laulud" Carl Off- saksa helilooja 20.saj loonud samanimelise vokaal-instumentaal suurteose Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt
sopran - kõrgeim naishääl, kõrge häälega naislaulja või segakoori kõrgeim häälerühm spielmann oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Saksamaal sümfoonia on harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed zanriline avaldub olustiku muusikalne marss, tantsurütm zonglöör oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Prantsusmaal tantsusüit on mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele trio on heliteos kolmele pillile või häälele, kolme esitajaga ansambel tõsine ooper ehk Opera seria tämber - kõlavärving valss on üks 19. sajandi populaarsemaid seltskonnatantse kolmeosalises taktimõõdus vastureformatsioon - uuendusliikumine roomakatoliku kirikus, mis tekkis 16. sajandi keskel
pantomiimid · hiljem lisandus sõnakunst rüütli- ja linnakirjandusele iseloomulik teoste ettekandmine · kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult ei lubatud armulauale ega kristlikku matust, kuulutati lindpriiks · rahva hulgas olid zonglöörid väga populaarsed · zonglöörid võtsid osa nii rahvapidustustest ja muudest tseremooniatest · sagedasti andis etenduse üks zonglöör, esitades igat rolli erineva häälega; vahel(,,kohtuprotsess/vaidlus") kasutati mitut zonglööri 3. Kangelaseeposed · kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel · elukujutuse avarus, ülev tundejoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus · kordused, püsimotiivid ja epiteedid · jutustamisviis on aeglane ja rahulik
õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga. Võeti kasutusele riim (varem harv näht) Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal Armastus ja naiste ülistamine tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga, kus Luule haakus muusikaga - enamasti esitas kõik burgundia külalised, Hagen neid siiski zonglöör kaasaarvatud, hukkuvad. Lõpus tapetakse Kaunikõlaline ka Kriemhild. Kriemhild on kaunis, kergeusklik (sest 8. Rüütliromaan temalt sai kavalusega Siegfriedi nõrkused välja nõuda), ta ei suuda saladusi hoida, kättemaksuhimuline. XII saj Põ-Prantsusmaal (truväärid = menestrelid) Siegfried on loo kangelane, ta on tugev
Rootsi 1500. a. Esimene trükitud teos oli 1455. a Gutenbergi ladinakeelne Piibel, 10 a hiljem saksakeelne. 1593. a Inglismaa. 1876. a Venemaa. 1739. a A. Thor Helle esimene eestikeelne Piibel, 1. trükki tehti 6000 tükki. Eesti Piibli 200. juubeliks ettetellimine 1939.1940.a. Pilet nr 2 1. Islandi epika, "Vanem Edda" 2. "Rolandi laul" lähivaates: Prantsuse kuulsaim. Vanim käsikiri pärineb 12. sajandist, avastati 1837. aastal, siis kuulutatakse see ka Prantsuse rahvuseeposeks. Zonglöör olevat seda laulnud 1066. aastal sõdalaste julgustamiseks, kui William Vallutaja purjetas Inglismaad vallutama. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne`i markkrahv Roland. Mauride kuningas
Romaniseerunud aladel levis romaanikeelne kirjandus, mis vastandus ladina keelele. Romaan oli alati värsis, proosas ei kirjutatud tookord eriti midagi. Tavaliselt oli tegu assonantsriimiga viimase silbi vokaal kordus kogu aeg, konsonandid polnud nii tähtsad. Värsirida oli kümne- või kaheteistkümnesilbiline (aleksandriim). Trubaduur oli luuletaja, kes lõi lühemate vormidega lüürilisemat luulet. Ta ei kandnud neid ise ette, seda tegi zonglöör. Kiriku silmis oli zonglööri elukutse väga põlu all. Nende seas tajuti mingit saatanlikku momenti, kuna nad trikitasid ja olid mitmepalgelised. Üks vanem zanr oli rüütlieepika e kangelaslaul. Viljeleti 11. sajandi lõpust 15. sajandini, hiljem hakati rüütlikultuuri parodeerima (Don Quijote). Kirjeldati minevikukangelase kangelastegusid, kes oli tihti pärit Karl Suure ajast. Jutustati ristisõdadest ja senjööride omavahelistest võitlustest. Vahel võideldi kuninga vastu
w:hAnsiTheme="minorHAnsi"/>
annaabi.ee 
