liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras Pariisi suhkrukriis eelneval aastal ülestõusnud neegerorjad olid põletanud suure osa suhkruroo- ja kohviistandusi. Suhkrukriisi tõttu hakkasid kaupmehed juba esimeste teadete peale hindu tõstma. Jaanuaris toimusid suhkrurahutused rahvas, kelle seas eriti ägedalt
ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" võib pidada üheks olulisimaks dokumendiks ajalood, kuna sellest lähtub väga paljud demokraatlike riikide põhiseadus ning seal välja toodud vabadused ja õigused on näiteks Euroopa inimõiguste konventsiooni aluseks. Edasine võimuvõitlus Prantsusmaal toimus zirondiinide rühmituse, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve, ja jakobiinid, kes toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele, vahel. Esialgu oli mõjukam zirodiinide rühmitus, kes arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon läbi, jakobiinid aga pooldasid revolutsiooni süvenemist ning kuninga kui riigireeturi ning kriisi põhjustaja hukkamist. Vastuolud viisid zirodiinide lahkumiseni ning võimu kindlustamiseks kehtestasid jakobiinid diktatuuri ja hukkasid kuningas Louis XVI kui riigireeturi ning türanni. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis oli tunduvalt liberaalsem
suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast zirodiinide vastu välja astuma. See läks neil läbi ning zirodiinid kukutati võimult, võim koondus jakobiinide kätte. Jakobiinid korraldasid kiirelt ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793.aasta suvel, mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Eelkõige oli selle põhiseaduse vastu võtmine
22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks. Jakobiinide tugevnemine tugevam rühmitus zirodiinid juhid Robespierre, Danton, Marat. Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. jakobiinide käsitöö. JeanPaul Marat (17431793) Maximilien Robespierre George Jacque Danton (17591794) (17591794) JAKOBIINIDE TERROR Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele. Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll jakobiinide käes. Uus põhiseadusPransusmaa pidi jääma ühtsaks ja jagamatuks vabariigiks. Diktatuuri kehtestamine Revolutsiooni päästmiseks. Jean Paul Marati surm rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierrevastaste karistamine ja hävitamine.(üle 40 000 inimest hukati) 1794.a.Dantoni hukkamine`"Robespierre, sa tuled mulle järele". 1794.a.juulis hukati Robespierrejakobiinide diktatuuri hukk. REVOLUTSIOONI LÕPP
võimuorgan. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja kuninga pooldajate hukkamist. 1793 aasta aprillis Marat arreteeriti, kuid tribunal mõistis ta siiski õigeks ning peale intsidenti tema populaarsus aina suurenes. Ta oli 1793. aasta 31. maist 2. juunini toimunud rahvaülestõusu üks korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793 13. juulil pääses tema juurde zirodiinide esindaja Corday tuues, kes soovis talle üle anda palvekirja. Marat võttis sel ajal oma igapäevast vanni, et leevendada oma haigusest tingitud vaevusi. Pärast mõningasi kõhklusi otsustas ta otsustas vannis olles naise vastu võtta. Viimasel oli aga plaan Marat tappa. Ta tungis talle kallale ning pussitas teda, mille käigus Marat suri. Kasutatud kirjandus JeanPaul Marat. http://et.wikipedia.org/wiki/JeanPaul_Marat 06.12.2010 JeanPaul Marat. http://www
*1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu *tekkisid uued poliitilised rühmitused: zirondiinid à vasakpoolsed montanjaarid à äärmusvasakpoolsed ( rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve ) rojalistid à oma ülesandeks peeti hoida kuningriik 1791.aasta konstitutsiooni raamides *revolutsioonilise Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi ja Austria III Revolutsiooniline vabariik zirodiinide võimu all ( 1792-1793 ) *tõhustamaks valitsuse tegevust konstitutsioonilise monarhia oludes, moodustati märtsis 1792 uus kodanlik valitsus zirondiinidest 20.aprillil kuulutas valitsus ennetavalt välja sõja Austriale, kellega liitusid mitmed teised Euroopa riigid. Algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. *1.augustil avaldati Pariisis Preisi&Austria keisrite nimel avaldatud manifest
revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal. Napoleoni võimuletulek: Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795
Suur osa hääletas selle poolt, et kuningas on süüdi. Järgmiseks küsimus, et mis on karistus kui ta on süüdi. Ühe poolthäälega mõisteti kuningas surma 21 jaanuar 1973 surmatigi Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaa täielik vabariik, Zirondiinid ja jakobiinid pidasid võimuvõitlust, kumb juhib prantsusmaad. Kogu selle aja vältel toimusid Prantsusmaa ja teiste maade vahel sõjad. Prantsusmaad tabas sõdades aga langus ja kaotused 1792. aastal ja sellega langes zirodiinide maine. Esile tõusid 1793. aastast kolm meest jakobiinide seas ROBESPIERE, MARAT, DANTON. Nende vahel ka hiljem võimuvõitluses, et kes saab Prantsusmaa juhiks. Lõid mitmeid organisatsioone ja lõhkusid zirodiinide võimu. Jakobiinide populaarsus tõusis ka rahva seas ja 1973 31 mai-2juuni VÕIMUPÖÖRE jakopiinide poolt ja nad haarasid edale võimu. Opositsiooni jäid zirodiinid. See ajastu meelde jäänud nö ''jakobiinide terror''. Robespiere tõusis esile jakobiinide seas
· 1791 võeti vastu põhiseadus, uus kesksne riigivõimuorgan oli Seadusandlik Kogu keda kutsuti ka sooks. Konstitutsiooniline monarhia. Lõpuks kuningavõim kukutati, eriti suurt tööd tegid selleks jakobiinid (saadikud, kes ei tahtnud kuningavõimu). · Kuulutati välja vabariik, kuulutas Rahvuskonvent. Zirondiinid ei thantud revolutsiooni süvendada jakobiinid tahtsid ning lisaks sellele tahtsid hukata ka kuningas. Kuningas hukati. · Jakobiinide võimule tulek võit zirodiinide üle, uus põhiseadus (sätestati rahva ülemvõim ja kodanike võrdõigus). · suur terror diktatuur jakobiinide poolt, Robespierre, kõik kes ei allunud revolutsioonile kuulutati kahtlaseks. Lõpuks hukati Robespierre ise kuna välispoliitka oli paraneneud ning karm käsitsemine ei tundunud enam vajalik. · 1795 oli sedausandlik võim Sedausandliku Korpuse käes, kes tahtsi omakorda luua veel direktooriumi. Rahva poolehoidu see aga ei võitnud kuna seal olid valdavalt
piirata tahavad. · Rahvuskogu on koostanud konstitutsiooni visandi. 13. septembril teatab kuningas, et ta kinnitab järgmisel päeval vandega Rahvuskogus konstitutsiooni. · Lossi valvanud rahvuskaartlased eemaldatakse. Viimast korda kõlavad ergutushüüded kuningale ja kuningannale. Sõber ilmub viimast korda · Rahvuskogu võtab kuningalt ``Majesteedi'' tiitli. · Juhtimine läheb üle vabariigi vastu sümpaatiat demonstreetivate zirodiinide kätte. · Marie-Antoinette ei saa ka välisabi, kõik valitsused ootavad hetke, mil Prantsusmaa anarhistlikust situatsioonist kasu lõigata. · Fersen otsustab sõita Marie-Antoinette'I juurde Pariisi, kuigi ta on seal kuulutatud lindpriiks. See on enesetaplik otsus. · Pariisi jõudnud, veedab Fersen öö kuninganna juures. · Armastajad näevad üksteist viimast korda. Põgenemine sõtta · Kui riigid ja valitsused ei suuda sisekriisidest enam jagu saada,
annaabi.ee 
