Kuidas tullakse toime mitmemõtteliste ja etteaimamatute olukordadega Üks äärmus orienteeritus ühele tõele mille vastas on orienteeritus paljudele tõdedele Tugevalt ebakindlust vältivad Venemaa, Balkanimaad, Jaapan, Korea Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina taluvad ebakindlust paremini Tugevalt ebakindlust vältivad Meeldib turvaline ja ettearvatav maailm Eelistavad otsest silmsidet Head sõnaseadjad, süstemaatilised ja jutukad, kuigi vahel lärmakad. Zestikuleerivad elavalt, kuid hoiduvad füüsilisest kontaktist Toleratnsed ebakindluse suhtes Võtavad elu kergelt Taluvad hästi ebakindlaid olukordi ja isegi armastavad neid Kalduvus hoiduda jäikade reeglite ja seaduste kehtestamisest, kuid nad lahendavad kõik konfliktid, mis esile kerkivad Struktuuri ja ajakavadesse suhtutakse kergelt Ajaline mõju Valik praguse ja tulevase olukorra vahel Üks äärmus pikaajaline orientatsioon, teine äärmus pikaajaline orientatsioon
* eskimotel lumi (mitte troopikast) * arenenud tehnoloogiaga riikides teadusterminoloogia (sugulusest vähem) * traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline) SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus) Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse (P-Eur inimesed zestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you
religioossest askeesist ja visioonidest piinatud olevus. El Greco, isegi rohkem, kui Tintoretto, on oma kunstis julgelt hüljanud loomulikud vormid ja värvid ning tema looming annab veelgi suurema elamuse oma dramaatilise nägemuslikkusega. Maal ,,Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine" kujutab peatükki Johannese Ilmutustraamatust ning seal on Püha Johannes nägemuslikus ekstaasis pildi ühes nurgas, käed ja pilk prohvetlikus ettekuulutuses taeva poole suunatud. Elavalt zestikuleerivad alasti figuurid, mis on Tintorettolikult pikaks venitatud. Kohati meenutavad isegi Parmigianino pika kaelaga madonnat. El Greco on aga saavutanud venitusega hoopis midagi muud ja mõjub Apokalüpsise viienda pitseri lahtitegemine veel lummavamalt. El Greco maalimisstiil on avaldanud mõju uuemale suunale, nt ekspressionismile. VORMVÄRVRUUM ja kristliku teema käsitlus manerismis Manerismi puhul märkame, et figuurid venitatakse pikemaks, on lodevad, õõtsuvad
juures on liigutused hoopis aeglased ja kohmakad, mis tekitab jõuetusetunde. Tegelikult Parkinsoni tõbi kunagi halvatust ei põhjusta. Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus e. hüpomiimia, mis tuleneb üldisest lihasjäikusest ja liigutuste aeglustumisest. Kuigi nägu võib tunduda emotsioonidevaene, ei tähenda see tegelikult emotsioonide puudumist. Probleem on pigem selles, et näo väljenduslikkus on vähenenud. Suhtlemisel zestikuleerivad haiged tavapärasest tagasihoidlikumalt. Liigutuste aeglus ja ilmetu nägu, millega sageli kaasneb ka süljevoolus, võivad jätta patsiendist mulje kui rumalast või puuduliku intellektiga isikust. See mulje on aga täiesti vale: Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi
vad üleloomulikud jõud seda kuulda ja kõneleja vastu ära kasu- Kui Indias inimesed raputavad pead, siis ei tähenda see eitust või tada. Kurja eemalehoidmiseks välditakse tabusõnade lausumist. rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles, Kui tabusõnaga tähistatud olendeid või asju peab paratamatult kui palju inimesed mitteverbaalseid signaale kasutavad. Näiteks nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna. zestikuleerivad Põhja-Euroopa Näiteks eesti keele sõna hunt on eufemism. Vanas eesti keeles inimesed oluliselt vähem kui Mu keele piirid tähistavad mu tähistas hunti sõna susi, kuid et teda mitte välja kutsuda, siis Vahemere maade inimesed. maailma piire. Kui me räägiks hakati rääkides kasutama saksa keeles koera tähistavat sõna Ka suhtluse tempo ja viis sõltub teistsugust keelt, siis me tajuk hunt
ega ka negatiivselt. Prantslased on väga vaidlushimulised ja oma arvamuses kinni. Nad on selgepilgulised, põhjalikud mõtlejad, kes leiavad, et neil on paremad ajaloolised väljavaated kui enamikel teistel. Populaarsuse asemel eelistavad nad olla need, kellel on alati õigus. Oma ajalooliste saavutuste ulatuse ja suurejoonelisuse tõttu on prantslased veendunud, et nende missioon on Euroopa tsiviliseerimine. Nagu romaani rahvastele omane, tõstavad prantslased erutudes häält ja zestikuleerivad. Kuid nad loobuvad harva ratsionaalsusest ja oskavad näha teiste voorusi. Nad on sageli isiklikud, sest on huvitatud just nimelt teist, kuid viisakus on nende kaasasündinud omadus, olgugu, et välismaalased seda iga kord ei taju. Aega suhtuvad prantslased paindlikult. Päevakorrast nad väga täpselt kinni ei pea. Kuna nad seostavad päevakorrapunkte omavahel, siis tunnevad nad, et tasakaalu saavutamiseks peavad nad nende vahel edasi-tagasi liikuma. 4.1. Tervitamine
· Prantslased ei suudle põsele ka häid tuttavaid - nad panevad põsed vastamisi ning suudlevad õhku. · Prantsusmaal ei naeratata võõrastele. · Visiitkaarte vahetatakse sageli. Kui annad endast kõrgemal positsioonil olevale isikule kaardi, ei pruugitema sulle enda oma vastu anda. · Ära võta ärikohtumistel pintsakut seljast, enne kui kõige kõrgemal positsioonil olev isik pole seda teinud. · Ehkki prantslased zestikuleerivad palju, on kehakeel ja käitumine tööl vaoshoitud. Sageli kasutatavad zestid on oma silmale osutamine ("Sa ei peta mind ära") ning õlakehitus koos käte laiutamisega ("Mul ükskõik") või rinna kõrgusele tõstetud käelabadega ("Mida mina teha saan?") · Ettekandja kutsumiseks oot, kuni teie pilgud kohtuvad, tõsta käsi ja ütle: "Monsieur", "Madame" või "S'il vous plait". 5.6 Saksamaa
poole sellest. Sellises keskkonnas õpivad lapsed teise keele kasutamist induktiivselt, kuivõrd see on vajalik suhtlemiseks ja aine materjalist arusaamiseks. Samas õpivad nad kasutama igapäevaseks õpetajate ja teiste õpilastega suhtle-miseks vajalikku sõnavara. Teiste sõnadega õpilased õpivad teist keelt igapäevase suhtlemise ja teiste ainete õppimise käigus. Ainetundides aitavad keelekümblusõpetajad lapsi mitmel viisil teist keelt paremini mõista (vt tabel 2). Suheldes zestikuleerivad nad palju, kasutavad näitlikustamist ning õpetavad vahetu ja praktilise tegevuse kaudu. Võrreldes emakeelt kõnelevate klassidega on siin kõne aeglasem, rohkem kontekstiga seotud ja grammatiliselt lihtsam. Õpetajad aitavad keeleõppele mitmel viisil kaasa: (a) kasutavad keelt korrektselt, (b) sõnastavad ümber, (c) laiendavad õpilaste ebatäpseid, lõpetamata või ebakohaseid ütlusi või (d) asendavad need õigete ja asjakohaste ütlustega. Nad
päike müristas... jne. VÕLUR! Eesmärk: Lapsed oskavad kirjeldada aastaaegu ja nimetada tegusõnu. Lapsed oskavad ja julgevad kasutada oma fantaasiat. Lapsed hoiavad kinni reeglist- liigutan oma keha, mitte suud! Mängukäik: Valitakse võlur:"Kribeli, krabeli kraps, sina oled võlurilaps". Võlur võlub võlukepiga lapsed vastavasse aastaaega. Lapsed kirjeldavad, milline ilm on vastaval aasaajal, millised tegevused, mis kasvab jne.Ilma jututa- lapsed imiteerivad, zestikuleerivad võluri poolt võlutud aastaaega(vihma sadu jne). SAAN, EI SAA! Eesmärk: Laps oskab analüüsida, mida saab teha ja mida mitte. Mängukäik:Laps saab sedeli TALV. Ta peab ütlema kaks asja, mida saab teha talvel ja kaks asja , mida ei saa teha talvel. Miks!? ÜLESANNE-Leia sõnade juurde võimalikult palju teisi sõnu, mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga! SUVI-soojus,.... ÄIKE- hirm, valgus.... SÜGIS- vihm,.... PÄIKE- kuum, päevitus....jne. TALV- lumi,..
• Motoorne afaasia: aeglane, pingutust nõudev k., lause grammatiline, struktuur kahjustatud, arusaam. ↓ ajavad sõnu segamini, kasutavad vales kohas, zestikuleerivad, häirest teadlikud -depressioon(FS) Mitteladus, vaevarikas, kõnetukordam – õigekiri, ekspressiiv.(B)- arusaamine ↓ agrammatil. – grammatika raske hea Kokkuvõte:
annaabi.ee 
