Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Ilmusid sellised üksikkogud nagu: "Aastalaat", "Detsember" (1971) ; "Käekäik" (1973) ; "Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80-ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja. Luuletuste struktuuri aluseks on vastandamine; tajub tegelikkust läbi kontrastsete pooluste ja vastuolude, ühendab luules üleva ja madala, traagilise ja
toimuvate protsesside vahel. Räägiti maailmahingest või maailmavaimust, millega võis üheks saada inspiratsiooni ajel luuletusi kirjutades. Sündis rahvusteadvus. Rahvusliku identiteedi otsingud viisid rahvapärimuste (legendid, muinasjutud) taasavastamiseni. Kasvas huvi ka võõraste kultuuride ja ajaloo vastu. Püüdes ületada valgusajastu mõistusekesksust ning klassitsistlikke mõõdukuse- ja suletusenõudeid, taotleti stiilide segunemist, zanripiiride avardamist ja kunstivahendite sünteesi. Romantismi ajal tõusis inimene kõrgemale oma maailmahirmust ja läks nagu Prometheus valgusele vastu. Romantismi ajal haarab teda uuesti hirm ja klassitsismi kirgas maailmavaade näib talle petliku miraazina. Tekib uus elutunnetus, mis pöördub nähtava maailma juurest taas nähtamatute sügavuste juurde. Ta süveneb iseendasse, püüdleb tumedamate, alateadvuslike, loomingu algprotsesside juurde. Talle
väärolemist objektiviseerivalt, näiliselt osavõtmatu konstateeringu või deskriptsiooni abil. Tekstides esinev mina on tegelikult tihti luuletajale vastukarva antimina, teatraalne mask. Autori jaheda erapooletuse tõttu mõjub niisugune esitlusviis seda rängemini. Üdilikke luuletusi Eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. aastal. Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971). Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975)
looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega. klappidesüsteem; keelpillidel pikenes hiljem R. Strauss, H. Eller), kammerlikud Berlioz, Georges Bizet, Giuseppe Verdi. Muusikas rakendati mõjusama tulemuse nimel zanripiiride avardamist ja Aina sagedamini pidi muusik selgelt omama sõrmlaud ja poogen. Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi. Teosesisesed impulsiivsed arengud äärmusest seisukohta ka ühiskondlikes protsessides selle orkestrisse harfi
1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik
1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik
-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine, mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu,vabadusliikumine,rahvuskultuurid,paganluse idealiseerimine, kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited. Troy, Helen of Troy, 300, Meet the Spartans, Ulixes, Percy Jackson jt. Mõõga ja sandaali filmid, sisutud, olid moes 60datel, arvatakse, et kui filmis on hõlst ümber
kunsti saba hakkas iseennast sööma. Postmodernismile on omane teatav ambivalents, kus enesereflektsioon väljendus alateadvuse, mütologilise ja müstilise uurimise kaudu. Oluline murdepunkt toimus kümnendi keskel, kus tegudele pääsesid uus noorte põlvkond, mis siis juba vabaduse matisega tegevuskunsti kaudu hoopis revolutsioonilis mõtteid kandis. Näitused toimusid endiselt regulaarselt, iseloomulik oli juba eelmisest kümnendist alguse saanud zanripiiride hajumine maalis. Näitusepilt oli kõrgetasemeliselt kindel ja etteaimatav. Välismaistel trinaalidel osaleti formaalselt. Stilistilised väljendused vaid edasiarendused eelmisest kümnendist. Rahvusromantiline temaatika loob vaatajale mõeldamatud ideed vabadusest, mille võttis ilusti kokku 1988 toimunud näitus ,,Rahvuslik motiiv Eesti kunstis". Noortekunst tunnetas tugevalt uue kümnendi saabusmist, selles on pgem märgata muutusi ainestikus ja käsitlusviisis
Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid · Paganluse idealiseerimine 1 Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt
(Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid 2 · Paganluse idealiseerimine · Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid.
Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine: keel, kirjandus, kultuur. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine. Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste,
ROMANTISM To the glory that was Greece, 18. saj lõpp 19. saj. And the grandeur that was Rome ... Uus elutunnetus: emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, Romantism: Venemaa, tungid, igatsused, fantaasiad, Prantsusmaa alateadvuslikud ja teadvustamata Venemaa: Aleksandr Puskin, hingeseisundid Mihhail Sümbolite tähtsus Lermontov, Fjodor Tjuttsev Zanripiiride segunemine Prantsusmaa: François-René de Chateaubriand, Victor Hugo, ROMANTISM Alexandre Dumas, Stendhal Mineviku ja müütide poetiseerimine Eugène Delacroix, Ovidius sküütide Huvi folkloori, müüdi olemuse seas vastu Francisco de Goya, Vabadusliikumine Kronos oma last
Tema toimumine mahub ligikaudselt vahemikku 1971-1978 kogumiku "Närvitrükk" ilmumisest kuni Juhan Viidingu raamatuni "Ma olin Jüri Üdi". Siin ongi vaid üks keskne luuletaja, kelle tegevuse tulemusena muutus luule keelepruuk. Pärast 78.aastat polnud luuletuse mõiste eesti kirjanduses enam endine. /---/ Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80- ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi". Esimene luulekogu, mis sisaldas vaid Jüri Üdi loomingut, oli "Aastalaat" (1971). Samal aastal ilmus mehelt ka luulekogu "Detsember", mis on eelmisega võrreldes aga palju süngem. Järgnesid "Käekäik" (1972-1973) ja "Selges eesti keeles" (1974). "Armastuskirjad" (1975) on viimane
annaabi.ee 
