Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse .Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga" Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepäras t on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik Goethe sõnadele loodud(Faustit) "Gretchen voki juures" (laul)"Teisik" samuti laul NB!Tema lauludel on väga viimistletud saatepartiid, enamasti klaverisaatel. ,,Lõpetamata sümf."- Sümfooniatest tuntuim imekaunis ,,Lõpetamata sümfoonia"
Ta elas Beethoveniga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas
õnnele. Kontserdi materiaalne ja kunstiline edu jäid siiski üüriliseks, Franz Schubert suri 19. novembril 1828 süüfilisse. LOOMING umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) 19 ooperit 7 missat SOOLOLAULUD Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste zanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele nagu Robert Schumann, Johannes Brahms ja Gustav Mahler. Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller, Heinrich Heine, Wilhelm Müller tekste.
· Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. ,,FORELL" · Kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on Forellikvintett . · kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi liigutusi. · Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. SOOLOLAUL · Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. · Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. · Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". · Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas. Tuntumad neist on "Ilus möldrineiu" (1823) ja "Talvine teekond" (1827). "KAUNIS MÖLDRINEIU"
Indiaanlasi eriti sümpaatsete inimestena, kes võitlevad oma õiguste eest ning ameeriklaste vastu. Isegi Indias toodeti vesterni filme, mis ei olnu niivõrd seotud enam kauboidega, vaid hea ning kurja kangelase kokkupuutega, kus hea kangelane hoolib mitte endast vaid ühiskonna huvest. India vesterni kutsuti Karrivesteniks. Peale 1950.aastaid hakati ka Ameerikas vesternidega rohkem katsetama ning klassikalise vesterni kõrvale tekkis hulk vesteni alazanre. Vesterni on segatud isegi teiste zanridega, nii on sündinud õudusvestern, kosmosevestern, ulmevestern, veider vestern, satiirvestern. Prooviti vesterni sisse tuua kristlikke sümboleid, muudeti hea versus kuri dualismi, kujutatakse tänapäeval elavaid vesternikangelasi, kes ei taha tsivilisatsiooni muutustega kaasa minna, omistatakse kangelastele supervõimed, saadetakse kangelased teise tsivilistasiooni/maailma, antakse neile ebarealistlikud kangelased jne. Loodi palju sarju, kus kujutati peakangelasena
Ta tunnistas sõbrale:Muidugi kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse. Tuntud on ka 8. sümfoonia (Lõpetamata sümfoonia). · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusika Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele . Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see annab edasi meeleolu. Tuntuimad soololaulud on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid, milles iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas
surnud keelte uurimisega, romaani uurimine on analoogiline elavate, noorte keelte uurimisega. Romaan ei ole lihtsalt üks zanr teiste zanride seas. Ta on tekkinud ning arenenud uuel ajajärgul maailma ajaloos ning seepärast on tihedais sidemeis selle ajajärguga, samal ajal kui teised suured zanrid on sellesse ajajärku tulnud pärandina eelmistest ning vaid kohanevad uute eksisteerimistingimustega. Nendega võrreldes on romaan teistsugune, romaan ei seltsi teiste zanridega. Ta taotleb kirjanduses ülemvõimu ja seal kus ta selle saavutab, lagunevad teised, vanad zanrid. Mõnedel ajajärkudel (nt kreeka kirjanduse klassikalisel ajastul, rooma kirjanduse kuldsel ajajärgul, klassitsismi perioodil) täiendavad kõik valitsevate sotsiaalsete gruppide kirjanduse zanrid üksteist ning kogu kirjandus zanride kogumina on teatud kõrgema seesmise korrapäraga tervik. Kuid on iseloomulik, et romaan pole eales kuulunud sellesse tervikusse ega ei osale zanride harmoonias
Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Suunad ja zanrid Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia
Tagasihoidlik, pisemgi pettumus sundis teda arglikult taganema ja enesesse tõmbuma. Esitati Schub muusikat, aplodeeriti sageli interpreedile, unustades täiesti helilooja, kes näis kohal viibivat vaid klaverisaatja tagasihoidlikus rollis. Schub pühendus jäägitult ainult loomingule. Esimene ja viimane autorikontsert 1828. Tunnustus tuli alles peale surma. Elu ajal ei avaldatud ühtki teost. Schubertit peetakse esimeseks romantikuks Esimesena võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega. See, mida Beethoven andis oma sümfooniatega, tegi Schubert soololauludega (üle 700). Soololaul on helilooja subjektiivne pihtimus. Ta kirjutas saksakeelsetele tekstidele (Goethe, Schilleri, Heine luule), pidas sõna kõla väga oluliseks. Heli ja sõna seos on väga loomulik, seepärast ei tõlgita tavaliselt tema laule teistesse keeltesse. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see kirjeldab ümbrust ning annab edasi meeleolu.
Ta eemaldub tegelikkusest, mis on kui päästev põgenemine iseenda eest. Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem
teostamatuse järele. Struktuurid suurenesid: pikenes meloodia, esiplaanile tõusis maalilisus oma sujuvate värviüleminekutega. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia
,,La mojigata" (valevaga)- kirjutatud täielikult romansivormis, ka see teos on Prantsusmaa eeskujul. · Ramon de la Cruz (1731-1794), kirjutas näiteks Voltaire´i teoseid. Kirjutas suure hulga lühinäidendeid, komöödiaid. Tol ajal nimetati neid sainete´ks (vahemängud) Tal on 172 sellist näidendit: igapäevased, rahvalikud, koomilised. Kirjutanud ka zarzuelasid (muusikalisi komöödiaid) Üldiselt on teatrielu olemas, aga kõik piirdub kergemate zanridega. 19.sajand- algab tõus kultuuris ja kirjanduses. Hispaanlased pole sel ajal algatajad, vaid jälgivad mingisugust mudelit, mis on teistes maades juba algatatud. 08.11.10 19.sajandi Hispaania kirjandus. Algab elavnemine peale Fernando VII surma. Maria Cristina valitseb vabariiki. Liberaalsem elustiil. Galdoz ,,Episodios nacionales`` rahvulikud episoodid. Guerras carlistas(vennatapud tallermaal) on taustasündmusteks. Romantismiajastu Euroopas. Hispaanlased matkisid
vaid luuakse". Stanley Fish (1991: 537). 5. Mis mõttes on K-tõlgendused hinnanguliselt laetud? Kategooriate hierarhia: K-tõlgendus on hinnanguliselt laetud, sest kategooriad ei ole formaalsed (neutraalsed) kastid, vaid asetsevad tähtsuse hierarhias. "Õpingutest kõrvalejäämine ... tähendas kaotada võimalus luua suuremaid kunstiteoseid, välja arvatud juhul, kui naine väga leidlik või, nagu tegi enamik naiskunstiõpilasi, piirdus vähemtähtsate zanridega nagu portree, zanrimaal, maastik või vaikelu." (Nochlin 2000). Seega: keegi võib luua suuri teoseid, väärtuselt madalas zanris või vastupidi, saada hakkama kasina teosega hierarhia kõige respektaablimas zanris. 6. Selgitage kuidas määrab tõlgendus hinnangut (2 viisi)! Keskendume K-tõlgendusele! "kui me fikseerime kategooria, millesse kunstiteos kuulub, teeme endale kättesaadavaks vahendid hindamaks, kas teos on omas liigis hea või mitte." (Carroll 2009: 9)
annaabi.ee 
