1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV 1471 surid Lancasterite ja Yorkide troonipärijad Hukati ka Henry VI Sõja lõpuperiood Rahuperiood kuni 1483 Suri Edward IV Richard tappis Edwardi pojad, haaras trooni Mässud Richardi vastu · Sõja tulemus Mässu võitis Henry Tudor Lancasterite kauge sugulane Henry VII Algas Tudorite dünastia Tänan kuulamast! Moonika Põldvee 2013 Kasutatud kirjandus http://simple.wikipedia.org/wiki/Wars_of_the_Roses http://et.wikipedia.org/wiki/Rooside_s%C3%B5da
talupoegi tavaliselt Jacques'ideks, nagu näiteks meil Matsideks) . Tsentraliseeritud riik Tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus, otsuseid langetatakse pealinnas/õukonnas. Rooside sõda Toimus pärast Saja-Aastast sõda, see oli Inglismaa sisevõitlus. Võitlus käis Inglismaa kuningatrooni pärast Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel. Sõja nimi tuli sellest et Lancesterite vapil oli punane roos ja Yorkide omal valge roos. Isikud Aadam ja Eeva Astusid paradiisiaias üle Jumala käsust ja ristiusu õpetuse järgi asub inimkonnal sellepärast pärispatt. Otto I Valitses aastail 936-973. Ta suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta tõusis ka kõige tugevamaks valitssejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu tugevdamisele. Itaalisa feodaalid tülitsesid ja üks kutsus Otto endale appi. Abipaljutae seas oli ka rooma paavst
Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism. INGLISMAA: 1455-1485 Rooside sõda (Lancasteride ja Yorkide vahel). Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus. Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused. Põhjused kuningas tahtis abielu ümberkorraldada. Sündmused supremaatiaakt 1534, mis kuulutas kiriku peaks kuninga. Kiriku tegevuses sai tähtsamaks inglisekeelne jumalateenistus, indulgentside müügi keeld, vähendati kirikupühade arvu.
· Uus kuningas Henry VII Tudor (1485-1509) · Tudorid olid troonil 118 aastat, absolutistlik monarhia Henry VII Tudor · 1485 a krooniti pidulikult Westministeri katedraalis kuningaks · 1486 a abiellus Yorki päritolu Elisabethiga · Tudorite roos kombinatsioon 2st roosist · Kaval Westminister Abbey · Traditsiooniline koht valitsejate kroominiseks ja põrmude säilitamiseks · Ka Elisabeth II Vandenõud Tudorite vastu · Yorkide positsioonid olid tugevad Iirimaal, kes kroonisid 1487 Lambert Simneli uueks inglismaa kuningaks Edward VI nime all · Mässulised purustati Stoke Field'i lahingus ja Henry suutis oma võimu taastada 1488 paiku Perekond · Abielust Elisabehtiga sündis 4 ametlikku järglast (Arthur, Henry, Margaret ja Mary) · Abielu Elisabetinga oli läbi mõeldud, et lähendada Yorke ja Lancastereid Aadli mõjuvõimu allutamine
seadustest üle. Kuninga finantse vähendati. Rooside sõda: Richard II kukutamine 1399. Kuni tema kukutamiseni oli troonijärglus selgepiiriline. Richard II oli esimene kelle kukutamise järel tekkis segadus. Nimelt tal polnud lapsi, kuid ta oli ka üpris käpardlik kuningas. Sai troonile 1377. 1381 Watt Tyleri ülestõus. Poliitiliselt väga hästi lahendas, sai selle eest suure poliitilise krediidi. Hilisem kuningas Henry IV kukutas ta 1399. Henry IV (of Lancaster) Edmund Mortimeri ja Yorkide pretensioonid. Richard II isal Edwardil oli palju lapsi. Esimene oli Richard II, aga oleks pidanud arvestama ka naisliini. Peale teda oleks pidanud saama trooni selle järgi hoopis Edmund Mortimer, Edwardi tütre Philippa poeg . Henry IV (Lancaster) oli aga troonipäriluses üpris kaugel. Pani aluse Lancesteri dünastiale (1399). Olles samas Plantageneti dünastia edasikandja. Mortimerid ei jätnud troonipretensiooni unarusse, kuid veel seda ei puutunud. Kodusõda hakkas hoopis 15
Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile rikkad ei tohtinud uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik, kuid mõistma, et vaesus pole ideaal. Töö austusväärsuse ja vajalikkuse rõhutamine, kokkuhoid, lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms. Reformatsioon Inglismaal Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485) Lancasteri(punane roos vapil) ja Yorkide(valge roos vapil) vahel.Troonile sai Tudori dünastia. Henry VII asus tugevdama kuningavõimu: feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine, kodusõja ajal feodaalide ehitatud kindluste lammutamine. Loodi Tähekoda, erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevnemist toetas ka rahvas ja parlament, sest taheti kodusõdade lõppemist. Majanduslik areng. Kiirestiarenevad kapitalistlikud suhted. Manufaktuuritööstus.
Kujunesid välja kaubandussuguvõsad (Medicid). Villatootmise suurenemine Inglismaal tõi kaasa tarastamise e talupoegade maalt äraajamine. Inglismaal ja Prantsusmaal kindlustus kuningavõim, kujunes absoluutne monarhia. Nende riikide vahel toimus Saja- aastane sõda (1337 – 1453). Sõja alguses oli edukam Inglismaa, kuid lõppkokkuvõttes võitis sõda Prantsusmaa, suuresti tänu Jeanne d'Arci edukusele. Peale Saja-aastat sõda algas Inglismaal Rooside sõda, mis kujunes Yorkide ja Lancasteride vaheliseks feodaalide tapmise sõjaks. Sõja lõpuga kujunes Inglismaal välja Tudorite tugev monarhia. Prantsusmaal, 1477, elimineeris Louis XI Burgundia riigi, mille kuningas oli Charles Südi. Sellega viidi Prantsusmaa ühendamise lõpule.Kaotsi läks Flandria, mis läks Habsburgide kätte. Pol ühtsuse oli minetanud Saksa keisririik (a-st 1250). Interregnumi 13. saj-l lõpetas Rudolf Habsburg, kuid troon käis mitme suguvõsa käes, kuna troon oli valitav
INGLISMAA · William I Vallutaja e Guillaume · Tekib tsentraliseeritud riik · Richrard Lõvisüda · 1086- Salisbury truudusevanne · Clarendoni konstitutsioon · Magna Charta Libertaun, esimene dokument, mis piirab kuninga võimu. · 1265 PARLAMENT · Must Katk 1349 · 1337-1453 Sajaastane sõda- tulirelvade kasutamine · 1455- 1485. aastatel Rooside sõda võimuvõitlus Lancesteride ja Yorkide vahel, Tudorite dünastia · Aadelkonna võim suureneb, kuningavõim nõrgeneb Hilary Karu 10
1538.a pagendati 3'ks aastaks. Kalvinismi võit Genfis mõjutas inimeste elulaadi palju, pühapäeviti ei tohtinud pidutseda vaid olla kirikus. Kõik kes halvustasid seda kõike võisid sattuda tuleriidale. Miguel Servet'iga juhtus nii(Hispaania humanist, teadlane). Kalvinism ei saanud võitu sveitsi kaanonites kuid levis laialdaselt euroopas. 33.Reformatsioon inglismaal:Kuningavõimu tõus-15.saj 2 poolel oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja(kodusõda Lancasteri ja Yorkide vahel) Sõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas oli Henry7(1485-1509). Asus tugevdama kuningavõimu, oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.a. Nende laialisaatmise ajaks loodi järelvalve nn tähekoda. Pooldati võimu tugevdamist sest ei tahetud kodusõdasid. Maj areng- 16.saj arenesid kiirelt kapitalistlikud suhted. Laevaehitus ning arenes meresõit. Manufaktuuritööstus: rauasulatamine, klaasi ja seebi tootmine.
ning kogus kiiresti teiste aadlike usaldust ning sõjalist jõudu. Richard II oli Iirimaalt naasmisega aeglane, ning kui ta viimaks tagasi jõudis, pidi ta oma vastase paremust tunnistama. Ametlik allaandmine toimus 15. augustil 1399. Richard II vangistati ning kokkukutsutud parlament otsustas, et peab oma troonist loobuma ning uueks kuningaks saab Henry Bolingbroke (Henry IV). Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. Rooside sõda 1455-1485 Inglismaal Lancasteri ja Yorki dünastia vahel peetud sõda, nimi tuleneb Lancasterite vapil olnud punasest ja Yorkide vapil olnud valgest roosist. Lancastereid toetasid Põhja-Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna-Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog
teiste aadlike usaldust ning sõjalis jõudu. Richard II oli Iirimalt naasmisega aegalane ning kuita viimaks tagasi jõudis, pidi ta oma vastase paremust tunnistama. Ametlik allaandmine toimus 15. Augustil 1399. Richard II vangistati ning kokkukutsutud parlament otsustas, et peab oma troonist loobuma ning uueks kuningaks saab Henry Bolingbroke (HENRY IV). Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. ROOSIDE SÕDA: 1455-1485 Inglismaal Lancasteri (punane roos) ja Yorki dünastia (valge roos) vahel peetud sõda. Lancasterid toetasid Põhja-Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna-Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog Richard ja tema poeg Edard, kes tõusis 1461 troonile Edward VI- na. Vahelduva eduga peetud sõda lõppes 1485 Bosworthi lahinguga
Richard II oli Iirimaalt naasmisega aeglane, ning kui ta viimaks tagasi jõudis, pidi ta oma vastase paremust tunnistama. Ametlik allaandmine toimus 15. augustil 1399. Richard II vangistati ning kokkukutsutud parlament otsustas, et peab oma troonist loobuma ning uueks kuningaks saab Henry Bolingbroke (Henry IV). Esimene Lancastarite dünastia kuningas. Peale teda valitsesid samast dünastiast Henry V ja Henry VI, kuni nad Yorkide dünastia poolt Rooside sõjaga kukutati. Rooside sõda 1455-1485 Inglismaal Lancasteri ja Yorki dünastia vahel peetud sõda, nimi tuleneb Lancasterite vapil olnud punasest ja Yorkide vapil olnud valgest roosist. Lancastereid toetasid Põhja- Inglismaa suurfeodaalid, nende juhid olid Henry VI ja tema abikaasa Margaret. Yorke pooldasid Lõuna- Inglismaa suurfeodaalid, uusaadlikud ja kodanlased, nende juhid olid hertsog Richard (hukati 1460) ja tema
annaabi.ee 
