2,92 adekvaatseks. 1,86 0,08 Kokku 12,43 11,5 usaldusvahemik Punktis x=1 = 1,167814302 = 2,8575386556 1,7524613444 7,467539 y21= 4,61 Punktis x=3 = 0,6597975718 = 1,6144664979 9,4955335021 12,72447 y21= 11,11 Punktis x=5 = 1,1839284036 = 2,8969684416 Regress
34 d 1 0,988 2740,4 Järeldus: Kuna d>0,7, siis võib järeldada, et mudel on sobiv. 10.5 Leida mudeli poolt prognoositava väljundi usaldusvahemikud kui y=min, y=kesk ja y=max. 1 xi2 x min s y21 2 ( ) n xi2 y1 t kr s y21 X Y Syi 1 2,820 2 2,009 3 1,184 4 0,975 5 1,035 6 2,092
. . y2n X = 21 , Y = 21 ..................... .................... xm1 xm2 . . . xmn ym1 ym2 . . . ymn korral hulgast M at(m, n) nende summaks nimetatakse maatriksit, mida t¨ ahistatakse X + Y abil ja defineeritakse valemiga x11 + y11 x12 + y12 . . . x1n + y1n x + y21 x22 + y22 . . . x2n + y2n X + Y := 21 . (1.16) ........................................ xm1 + ym1 xm2 + ym2 . . . xmn + ymn Paneme t¨ahele, et maatriksite liitmine on ka kujutus + : M at(m, n) × M at(m, n) - M at(m, n), mis defineeritakse tuntud m~oiste, reaalarvude liitmise, kaudu: maatriksite X ja Y samadel kohtadel olevad elemendid liidetakse. Maatriksite liit-
y2n X = 21 , Y = 21 ..................... .................... xm1 xm2 . . . xmn ym1 ym2 . . . ymn korral hulgast M at(m, n) nende summaks nimetatakse maatriksit, mida t¨ ahistatakse X + Y abil ja defineeritakse valemiga x11 + y11 x12 + y12 . . . x1n + y1n x + y21 x22 + y22 . . . x2n + y2n X + Y := 21 . (1.16) ........................................ xm1 + ym1 xm2 + ym2 . . . xmn + ymn Paneme t¨ahele, et maatriksite liitmine on ka kujutus + : M at(m, n) × M at(m, n) −→ M at(m, n), mis defineeritakse tuntud m˜oiste, reaalarvude liitmise, kaudu: maatriksite X ja Y samadel kohtadel olevad elemendid liidetakse. Maatriksite liit-
7 1,59 27 7,53 -25,92 -22,8 -14,5 7,5 1,8 15 12,13 -8,8 4,6 -14,3 397 -211 63 63 -85 N=10 A0=x/n=397/10=39,7 a1=2*xcost/n=2*(-211)/10=-42,2 b1=2*xsint/n=2*63/10=12,6 Y1=a0+a1*cost+b1*sint y2=y1+a2*cos2t+b2*sin2t Y11=39,7-42,2cos(0*180)+12,6sin(0*180)=-2,5 Y21=-2,5+12,6cos(2*0)-17sin(2*0)=10 Y12=16, Y13=43, Y14=7, Y15=84, Y16=82 Y22=0, Y23=29, Y24=81, Y25=84, Y26=95
1. ICB0 - kollektori vastuvool. 2. ICE0 - kollektoriahela läbivvool (kollektorivool etteantud kollektoripingel katkestatud baasiahela korral). 3. ICER - kollektori ja emitteri vaheline vastuvool (kollektoriahela vool etteantud kollektoripingel, kui baasi ja emitteri vahel on etteantud väärtusega takistus). Võimendusparameetrid: 1. h21e - vooluvõimendustegur. S 2. h21E, B - staatiline vooluülekandetegur. 3. gm või y21 - läbijuhtivus (väljundvoolu ja sisendpingemuutuse suhe, mA/V). 4. Gp - võimsusvõimendustegur. 5. Pout - väljundvõimsus. 6. F - mürategur. Lülititalitluse parameetrid: 1. UBEsat - baasi ja emitteri vaheline küllastuspinge. 2. UCEsat - kollektori ja emitteri vaheline küllastuspinge. 3. rCEsat - küllastustakistus (rCEsat = UCEsat/IC). Siirdemahtuvused: 1. CC - kollektorsiirde mahtuvus. 2. CE - emittersiirde mahtuvus. 3
võimendatav sagedus.Mida väiksem on kollektorvooluringi ajakonstant τ k , seda 0,35 järsumad võivad olla impulsi frondid: t f f k Võimenduspindala K K S Rk , kui Rk << Ri S – tõus e läbivusjuhtivus Y21 [S]= mA V 1 ,0 S Rk S 0 ,7 K fk
Väliskeskkonna seisundid S1 S2 S3 ... Sn Väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosus P1 P2 P3 ... Pn Alternatiivi Alternatiivide elluviimise tulemuste väli d X1 Y11 Y12 Y13 ... Y1m X2 Y21 Y22 Y23 ... Y2m X3 Y31 Y32 Y33 ... Y3m ... ... ... ... ... ... Xn Yn1 Yn2 Yn3 ... Ynm Neid väljasid tuleks koostada vastavalt alternatiivide ja väliskeskkonna seisundite arvule: Alternatiivide arv (X) * väliskeskkonnaseisundite arv (S) = tulemuste väljade arv. 15
JOONIS 6.21. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.47 6.5.4. Võimendusparameetrid. Vooluvõimendustegur h21e (tähistatakse ka ja hfe) on väljundvoolu muutuste ja seda põhjustanud sisendvoolu muutuste suhe vahelduvvoolule lühistatud väljundi korral CE lülituses. Staatiline vooluülekandetegur B (tähistatakse ka HFE ja h21E) on CE lülituses kollektori- ja baasivoolude suhe alalisvoolureziimis. Läbivjuhtivus ehk tõus y21 (ka S) on väljundvoolu muutuse ja sisendpinge muutuse suhe (ühikuks mA/V või mS). Võimsusvõimendustegur G p on väljundvõimsuse ja sisendvõimsuse suhe sobitatud koormuse korral. Väljundvõimsus Pout on võimendusastmest etteantud sagedusel saadav võimsus. Transistori võimendusomaduste sõltuvust sagedusest iseloomustab transiit-sagedus fT, mis on sagedus, mil transistor lakkab võimendamast s.o. kui
(fransmrssio n code) Andmeside vcrminguid ja I ruoni ÜIdlevinud või spetsiaalne muundurį andmeside protokoll protseduure määrav reeglistik ehk protokoll (protocoĻ JadaĮiides RS485 võinraļdab julrtraaliga (host computer) įihendada įįhe või rnitr"i sagedusmuurrdurit. Selleks tuleb kõik sagedusmuundurid varustada sobiva pikkusega erikaablitega (Y21-Wt I GE sagedusmuundurite puhul) ning vastavate signaalimuunduritega RS232C/RS485 (oonis 6.2). 69 T,'ļ b) a) RS485 edasfussiįr
nj~!vxH#hQjS:I=f# #q;#^4#h# #v.
#e#{o o/u##h G^# K}?
P#]VBel,G8*EKFNMI7JYK6 GGDY¤I(sQO
[VZ6s#q##Gi_g#]#kK#"]3 F!@2+##
Järelikult 4-mõõtmeline ruum ongi tegelikult meile tuttav aegruum ehk siis punkt P: 8 P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on teada n-mõõtmelise ( antud juhul siis 4-mõõtmelise ) eukleidilise ruumi põhi- vormid: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 + (y4)2 s2 = (y12-y11)2 + (y22-y21)2 + (y32-y31)2 + (y42-y41)2 ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 + (dy4)2. Antud juhul need aga ei kehti. Kehtivad ainult siis, kui: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 ja y4 s2 = (y12-y11)2 + (y22-y21)2 + (y32-y31)2 ja y4 ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 ja y4.
Järelikult 4-mõõtmeline ruum ongi tegelikult meile tuttav aegruum ehk siis punkt P: 9 P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on teada n-mõõtmelise ( antud juhul siis 4-mõõtmelise ) eukleidilise ruumi põhi- vormid: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 + (y4)2 s2 = (y12-y11)2 + (y22-y21)2 + (y32-y31)2 + (y42-y41)2 ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 + (dy4)2. Antud juhul need aga ei kehti. Kehtivad ainult siis, kui: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 ja y4 s2 = (y12-y11)2 + (y22-y21)2 + (y32-y31)2 ja y4 ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 ja y4.
Järelikult 4-mõõtmeline ruum ongi tegelikult meile tuttav aegruum ehk siis punkt P: 8 P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on teada n-mõõtmelise ( antud juhul siis 4-mõõtmelise ) eukleidilise ruumi põhi- vormid: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 + (y4)2 s2 = (y12-y11)2 + (y22-y21)2 + (y32-y31)2 + (y42-y41)2 ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 + (dy4)2. Antud juhul need aga ei kehti. Kehtivad ainult siis, kui: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 ja y4 s2 = (y12-y11)2 + (y22-y21)2 + (y32-y31)2 ja y4 ds2 = (dy1)2 + (dy2)2 + (dy3)2 ja y4.
annaabi.ee 
