42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa
42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa
43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54
Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu
lehtpuu. Eluiga kuni 300 aastat. Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad. Õitseb mais, juunis. Väikesed valged õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Sugukond: kuslapuulised (Caprifoliaceae) Püstise võra ja hargevate Kasutatakse linnahaljastuses, sest talub okstega 24m kõrgune hästi kärpimist ja saastunud õhku. lehtpõõsas. Eluiga kuni 25 aastat. Helehallid oksad. Lehed on hallikas rohelised, alt pehmekarvased. Õitseb mai lõpuljuunis. Õied on kollakasvalged. Külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa)
Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga Ümardunud või kiilja alusega Alt sinakashall, Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus Ovaalselt munajad Ümara südaja alusega Peensaagja servaga Pealt tume, alt heleroheline Tihedalt karvane Kare · Villane lodjapuu · Viburnum lantana Lehed 5 või 7 lehekesega
* Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline) * Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline * Cornus alba - siberi kontpuu - kreemjat värvi - elliptiline, ühtlaselt teravneva tipuga - kiilja või ümarneva alusega - tihedalt madalad karvad * Lonicera xylosteum - harilik kuslapuu - leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu - ??? * Symphoricarpos albus - harilik lumimari - ovaalne või laimunajas - terve servaga - sageli ebakorrapärased sisselõiked või hõlmaline - lühike roots (väga kahtlased lehed, lombakad hõlmad, pealt tumeroheline, alht tuhm hele, nagu konn)
Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline) Cornus alba siberi kontpuu( leht elliptilise kujuga , ühtlaselt teravnev tipp, ümardunud alus , pealt tumerohelised, alt sinakas-hallid, alt tihedalt lühikarvane) Kuslapuulised- Caprifoliaceae Lonicera xylosteum harlilik kuslapuu (terve leht on karvane, kodumaine liik, elliptilised, ovaalsed, laimunajad, terve servaga) Viburnum opulus harilik lodjapuu(leht on kolme hõlmaga, kujult laimunajas, hõlmadel on jämedad hambad, alus on südajas, nõrgaltsüdajas või ümardunud, leht altküljelt heledam ja sametjalt tihedalt karvane, lehe rootsul pealküljel esineb mitu paari näärmeid)
..10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5...10 cm pikad, 2...7 cm laiad. Cornus sanguinea– verev kontpuu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Lonicera xylosteum – harilik kuslapuu Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad. Viburnum opulus. – harilik lodjapuu Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu), hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed. Viburnum lantana – villane lodjapuu Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt
............................................................................25 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks...............................................................................26 6.1. Jugapuu (Taxus baccata)...............................................................................................26 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus).....................................................................28 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)........................................................................28 6.4. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................28 6.5. Harilik lodjapuu (Virurnum opulus).............................................................................29 6.6. Harilik näsiniin (Daphne mezereum)...........................................................................29 6.7. Paakspuu (Frangula alnus)..................
niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel. 7. Kasutus: Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet. Ravimiseks kasutatakse koort, kogutakse kevadel, kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige lahtisti kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude, sapivähesuse ja sapikivide puhul. Hea meetaim. Viljad on mürgised. Harilik kuslapuu (lonicera xylosteum) KSL 1. Leviala: Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Siber. 2. Suurus: 2-4 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad:Võra püstine hargnev põõsas. oksad helehallid, seest õõnsad, kestendavad. 4. Lehed ja pungad: vastakud terveservalised lihtlehed, laimunajad, 3-6 cm pikad, hallikasrohelised, ripsmeliste karvadega, alt tihedalt pehmekarvased. Leheroots kuni 0,8 cm pikk. Pungad sassiskarvased, võrsest tugevalt eemale hoiduvad. 5
Isegi nõrkushood peletatakse pihlakamarjadega minema. Samadel eesmärkidel on tehtud teed pihlaka kreemikatest õitest, kuid see on veidi nõrgema toimega. Pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju head tehtud. Temast saab keediseid, mahlasid, veine, likööre. 90. Eesti metsade peamised põõsaliigid harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) Kuslapuu on sage asukas meie viljaka mullaga metsades. Salukuusikus käimise muudab ta mõnikord lausa võimatuks. Metsategijadki kiruvad teda: kõik kohad on täis rohkesti harunevate halli värvi okstega põõsaid. Nendest ei saa kergesti läbi, ei üle, ei alt. Nii ongi ainuke võimalus põõsad Kalevipoja kombel maa seest välja tõmmata. See on lihtne, kuna kuslapuul on maapinnalähedased juured ja needki pole eriti tugevalt arenenud. Mõneks ajaks
umbes 30 seemet, meenutavad maitselt sinikamarju, söödavad. VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) [ksülósteum] 27 Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1...
Sarapuulatte kasutati varem ka piirdeaedade (sarade) ehitamiseks. 33. Perekond kuslapuu (Lonicera) perekonda kuuluvad heitlehised või harvem igihaljad põõsad või puitunud varrega väänliaanid. Perekonnas on u. 200 liiki pms. põhjaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopikas. Eestis kasvab looduslikult kuusikutes ja kuuse-segametsades sinilille ja jänesekapsa metsakasvukohatüübis alusmetsapõõsana harilik kuslapuu (L. xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste
VI-VII. Sinisest k. saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. Sordid: 'Globosa'; 'Sphaerocarpa'; 'Viridifolia'; 31. Harilik ja tatari kuslapuu Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum L.) Kreeka k. xylon puu või puit, osteon luu; puidul head tugevusomadused. Rahvapärased nimetused kohlap, kuusmapuu, kukepuu, takispuu, kuusmann jne., milledest mitmed viitavad sellele, et tiheda alusmetsapõõsana on ta üsna takistav ja tülikas põõsas metsas toimetades. Tavaliselt 1....2 (3) m kõrguseks kasvav püstine ja tugevasti hargnevate peente võrsetega suvehaljas kodumaine põõsas kasvab üle
tormihellad (ka mänd). Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Põhjavesi asub sügaval ja pole taimedele kättesaadav. Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt
annaabi.ee 
