Osa B: 5 9. =0,05 H0: 1=2=3=4=5 FAKTOR Katse F1 F2 F3 F4 F5 2 2 2 2 nr. xi1 xi1 xi2 xi2 xi3 xi3 xi4 xi4 xi5 xi52 1 54 2916 0 0 7 49 73 5329 4 16 2 1 1 68 4624 70 4900 28 784 61 3721 3 64 4096 22 484 61 3721 24 576 68 4624
xi xi^2 (xi)^2 FAKTOR F1 F2 F3 F4 F5 ÜLDISTUS xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3 xi3^2 xi4 xi4^2 xi5 xi5^2 22 484 61 3721 24 576 10 100 66 4356 73 5329 78 6084 27 729 49 2401 15 225 98 9604 13 169 3 9 0 0 88 7744 20 400 8 64 54 2916 68 4624 75 5625
xi xi^2 (xi)^2 FAKTOR F1 F2 F3 F4 F5 ÜLDISTUS xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3 xi3^2 xi4 xi4^2 xi5 xi5^2 22 484 61 3721 24 576 10 100 66 4356 73 5329 78 6084 27 729 49 2401 15 225 98 9604 13 169 3 9 0 0 88 7744 20 400 8 64 54 2916 68 4624 75 5625
2 , seega põhikogumi jaotuseks on ristkülikjaotus. 5 Osa B. Dispersioonanalüüs 9. ANOVA-test =0,05 H0: µ1=µ2=µ3=µ4=µ5 Tabel 5: FAKTOR Katse nr. F1 F2 F3 F4 F5 ÜLDISTUS xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3 xi3^2 xi4 xi4^2 xi5 xi5^2 1 3 9 13 169 45 2025 86 7396 66 4356 2 54 2916 10 100 32 1024 99 9801 15 225 3 1 1 49 2401 95 9025 10 100 88 7744 4 64 4096 0 0 7 49 73 5329 75 5625
................... .................. xp1 xp2 . . . xpq yq1 yq2 . . . yqr korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit z11 z12 . . . z1r z z22 . . . z2r XY := 21 , .................. zp1 zp2 . . . zpr kus zij := xi1 y1j + xi2 y2j + . . . + xiq yqj , i Np , j Nr . (1.20) N¨aiteks maatriksite 1 -1 1 1 A= 2 1 -2 , B = (1 -2 3), C = 4 , D = (10) -1 3 -3 -1 korral definitsiooni 1.15 kohaselt eksisteerivad j¨argmised maatriksite kor- rutised
................. .................. xp1 xp2 . . . xpq yq1 yq2 . . . yqr korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit z11 z12 . . . z1r z z22 . . . z2r XY := 21 , .................. zp1 zp2 . . . zpr kus zij := xi1 y1j + xi2 y2j + . . . + xiq yqj , ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nr . (1.20) N¨aiteks maatriksite 1 −1 1 1 A= 2 1 −2 , B = (1 −2 3), C = 4 , D = (10)
2 , seega põhikogumi jaotuseks on ristkülikjaotus. Osa B. Dispersioonanalüüs 9. ANOVA-test 7 =0,05 H0: µ1=µ2=µ3=µ4=µ5 Tabel 5: FAKTOR Katse nr. F1 F2 F3 F4 F5 ÜLDISTUS xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3^2 xi3 xi4^2 xi4 xi5^2 xi5 1 90 8100 52 2704 41 1681 17 289 95 9025 2 20 400 29 841 36 1296 73 5329 37 1369 3 67 4489 6 36 18 324 18 324 50 2500 4 2 4 46 2116 27 729 95 9025 58 3364
a *=47,78 29,093= - 2,6 b *=47,78 + 29,093=98,16 f (x)=1/(98,16-(-2,6))= 0,00992 n '1 = 60*0,00992*(14+2,6)=9,88 60*0,00992*14=8,33 n '7=60*0,00992*(98,16-98)=0,095 X2EMP=22,39 X2kr=9,5 2emp>2kr põhikogumi jaotuseks on ristkülikjaotus Osa B. Dispersioon analuus 9. ANOVA-test =0,05 H0: 1=2=3=4=5 Tabel 6. F1 F2 F3 F4 F5 2 2 2 2 xi1 xi1 xi2 xi2 xi3 xi3 xi4 xi4 xi5 xi52 1 5 25 56 3136 52 2704 71 5041 85 7225 2 39 1521 38 1444 98 9604 96 9216 22 484 3 0 0 27 729 44 1936 12 144 56 3136 4 38 1444 7 49 62 3844 82 6724 43 1849
n '1 = 60*0,00903*(14+7,89)=22,43 60*0,00903*14=7,58 n '7=60*0,00903*(102,85-98)=2,63 X2EMP=34,64 X2kr=9,5 2emp>2kr põhikogumi jaotuseks on ristkülikjaotus Osa B. Dispersioon analuus 9. ANOVA-test =0,05 H0: µ1=µ2=µ3=µ4=µ5 Tabel 6. FAKTOR Katse nr. F1 F2 F3 F4 F5 xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3 xi3^2 xi4 xi4^2 xi5 xi5^2 1 80 6400 12 144 71 5041 86 7396 5 25 2 25 625 33 1089 79 6241 10 100 79 6241 3 10 100 87 7569 75 5625 25 625 17 289
Järeldus: Kuna tingimus DEMP D KR kehtib, siis järelikult ristkülikjaotus sobib Osa B. Dispersioonanalüüs 9. ANOVA-test 9 =0,05 H0: µ1=µ2=µ3=µ4=µ5 Tabel 5: FAKTOR Katse F1 F2 F3 F4 F5 nr. xi1 xi1^2 xi2 xi2^2 xi3 xi3^2 xi4 xi4^2 xi5 xi5^2 1 90 8100 18 324 69 4761 45 2025 46 2116 2 12 144 77 5929 59 3481 24 576 48 2304 3 60 3600 89 7921 26 676 34 1156 94 8836
väärtus. Maatriksbilansi veeru üldvõrrand kirjeldab haru kogutoodangu väärtuse kujunemist: n = xij + zj = xj i=1 kus: zj j-nda haru lisatud väärtus, xj j-nda haru kogutoodang. Harudevaheline maatriksbilanss näeb välja järgmine: haru 1 j n lõpptoodang kogutoodang 1 x11 x1j x1n y1 x1 i xi1 xij xin yi xi n xn1 xnj xnn yn xn yi = lisatud väärtus z1 zj zn i - = zj j
Algandmed lõigu algus algus, ymin ymax zkesk lõigu lõpp lõpp, jaotiste arv jaotisi. Nende alusel leitakse samm = (lõpp algus) / jaotisi Tulpa x teha valemid nii, et automaatselt tekiksid xde väärtused vahemikus [algus; lõpp] etteantud sammuga: x0 = algus, xi = xi1 + samm Tulpadesse y ja z teha valemid vastavate funktsioonide väärtuste leidmiseks iga xi väärtuse korral. Graafiku tüübiks võtta XY (Scater) siooni y(x) ja z(x) . Leida ka äärtus ning ne. ) / jaotisi kiksid xde d sammuga: nktsioonide Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2 - Table algus samm p zmin zmax
korrutub sama arvuga 5) Kui maatriksi mingile reale (veerule) liita mistahes arvuga korrutatud mistahes teine rida (veerg), siis uue maatriksi determinant on võrdne esialgse maatriksi determinandiga. 6)Kui determinandis on kaks proportsionaalset rida, siis determinant võrdub nulliga. 7) Kolmnurksete maatriksite X1 ,X2 ,X3 ja X4 korral |X1|=|X2| = x11x22...xnn |X3|=|X4|= x1nx2,n-1...xn1 MIINOR: *Determinanti xi1 j1 x i1 j 2 ... xi1 jn x 2 j1 xi 2 j 2 ... xi 2 jn Mm := nimetame maatriksi m-järku miinoriks ... ... ... ... xinj1 xinj 2 ... xinjn *Miinorit xim +1 jm +1 xim +1 jm +2 ... xim +1 jn xim +2 jm +1 xim +2 jm +2 ... xim +2 jn M m -n := nimetame miinori Mm täiendusmiinoriks
tW,W F l.,ts y^W 43;n't4',,1n.4 16 *,Jl1,*, "J^*1.- *./rir*14[t,.4* {iBu{'= !i^41, [^h,r" u*-{,^ {'XI1"'t ,r{'t t-{-"t4q"ls+-{qq 4,","{i f*, ;rJf o* oi!"r,. *"1^4*T_ Y*.$-r++\tfttu y{-{ {ry4dffi) n-i, il'q'[{+corc'4
Siis me saame rakendada Stone-Weierstrassi teoreemi närvivõrkudele. Olgu on olemas kahekihiline pertseptron, kus peidetud kihi aktiveerimisfunktsioonideks sigmoid funktsioonid tõkestatud, monotoonselt kasvavad mittelineaarsed funktsioonid ning väljundkihi aktiveerimisfunktsioonideks on lineaarsed funktsioonid. Tema tööd kirjeldav funktsioon on järgmine: N n y r = C wij1 xi1 + b j1 w jr + br 2 , r = 1, K , m (2.4) j =1 i =1 kus i üksiku neuroni sisendi järjekorra number; 21 j neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis; x, w, b närvivõrgu vastavad sisendid, kaalukoefitsiendid ja nihked; peidetud kihi aktiveerimisfunktsioon sigmoid funktsioon;
Siis me saame rakendada Stone-Weierstrassi teoreemi närvivõrkudele. Olgu on olemas kahekihiline pertseptron, kus peidetud kihi aktiveerimisfunktsioonideks sigmoid funktsioonid tõkestatud, monotoonselt kasvavad mittelineaarsed funktsioonid ning väljundkihi aktiveerimisfunktsioonideks on lineaarsed funktsioonid. Tema tööd kirjeldav funktsioon on järgmine: N n y r = C wij1 xi1 + b j1 w jr + br 2 , r = 1, K , m (2.4) j =1 i =1 kus i üksiku neuroni sisendi järjekorra number; 21 j neuroni järjekorra number vaadeldavas kihis; x, w, b närvivõrgu vastavad sisendid, kaalukoefitsiendid ja nihked; peidetud kihi aktiveerimisfunktsioon sigmoid funktsioon;
Taandasime Posti vastavuse probleemi Turingi masina peatumisprobleemile. Kontekstivabade keelte ühesuse mittelahenduvus: Mitmete formaalsete keelte ühesuse mittelahenduvus tugineb posti vastavuse mittelahenduvusele. KV keel L. Olgu antud sõnade paarid: C = {(x1,y1),..,(xn,yn)} (vähemalt ühetähelised keele sõnad) Ning naturaalarvud: I = {1,2,..,n} (numbrid ei kuulu keelse sõnade hulka) Defineerime hulgad: Lc = {xi1 .. xim, im .. i1 | ik kuulub I, m>=1} Mc = {ui1...yim im... i1 | ik kuulub I, m>=1} Loome sellised magasinmäluga automaadid, mis aktsepteerivad keeled Lc ja Mc. Osutub, et hulgal C saab koostada Posti vastavuse parajasti siis, kui Lc ühend Mc-ga ei ole tühihulk .. ehk siis kui leidub kummaski selline järjestus, mis vastab Posti järjestuse definitsioonile. KV-keelte ühesus: Moodustame hulga C alusel grammatika G = ( U I, {S,A,B},P,S), kus
annaabi.ee 
