Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ALBAN BERGI VARJANE LOOMING Loominguliseks eeskujuks Arnold Schönberg Bergi loomingusse olid kandunud Schönbergi loomemeetodid ning helikeele uuendused Bergi looming oli suundunud tonaalsest muusikast atonaalsesse muusikasse `'WOZZECK'' Ooperi aluseks Georg Brüchneri näidend Draama inimese sotsiaalsest allasurutusest, armukadedusest, meeleheitest Peategelased sõdur Wozzeck, tema armastatu Marie ning Marie võrgutanud kapellmeister Teos on kolmevaatluseline Ooperi laulupartiid on jaotunud kolmeks: tavaline kõne, Schönbergilt võetud kõnelaul, ooperi vokaal Ooperi solistide ja orkestri partiid väga komplitseeritud `'WOZZECK'' http://www.youtube.com/watch?v=GTaO61OLJxo `'LÜÜRILINE SÜIT''
ja Munchi teostest. nt. Munchi"Karje" 2)Ekspressionism muusikas Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine (nt pp'st-fortesse; kammerlik orkester-hiiglaslikuks ork.) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat, et korrapärastada atonaalsust. * Algas 1910ndatel. 3. Millest tuli kunstnike ja heliloojate huvi ekspressinismi vastu? Kuidas see peegeldub ooperi "Wozzeck" ainestikus? Nietzche seadis kahtluse alla jumala olemuse. Nüüd hakati seda tõsisemalt võtma. Muusikas sooviti edasi liikuda, mitte seista ühe koha peal. "Wozzecki" sisu on ülimalt napp. Tema naine petab teda ülemtrummariga, mille peale Wozzeck tapab naise ja enda. Kusjuures Wozzeck on usklik. Siit tulebki näide sellest, et kaheldi jumala olemasolus ja selles, et ta inimesi aitab. Ooperi lõpus peab veel nende poeg nägema oma ema laipa, mida ta sõbrad talle näitavad.
Boheme”`s. Tema täielik edu selles osas on viinud edutamiseni peaosa rollideni, sealhulgas Pamina (Võluflööt), Puccini Tosca, Verdi Aida, Marta Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La Traviata), Tatjana (Jevgeni Onegin), Dvořáki Armida ja Russalka ja Marie Bergi Wozzeck. Ta debüteeris La Scala 1960a Flower Maiden in Parsifal. Ta laulis Mexico Citys 1964 nagu Massenet 'Manon. Allikad:http://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat_Caball %C3%A907.11.2014 http://www.allmusic.com/artist/montserrat-caball%C3%A9-mn0000659071 07.11.2014
tämber, jazz elemendid EKSPRESSIONISM Enne I MS ja II MS ajal Atonaalsus, dissonantsid, nn. Uus-Viini koolkond: 5 klaveripala op 23; Kuu- hirmu ja ängi meeleolud, huvi A.Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck dodekafoonia, dünaamilised A. Webern äärmused, kontrastid, lahendamata akordid, protest NEOKLASSITSISM 1920ndad kuni 1940/50ndad Lihtsustatud vorm ja I.Stravinski Ballett"Pulcinella", Sõduri harmoonia, reeglipärasus, S.Prokofjev lugu
• Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid • Kõne, kõnelaul ning traditsiooniline ooperlik vokaal • Vaba antonaalsus ja keerukus – harva mängitud • „Lüüriline süit“ („Lyrische Suite“) • Dodekafoonia ja vaba antonaalsus • Kõigeintervallilisus – 12 nooti + kõik intervallid • Seeria pikkus on kooskõlas teema pikkusega • Viiulikontsert
auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia, ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“). b) ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925.
sillerdavale helikeel on Ameerika värvirika koloriidile. kaasaegne. popmuusikast harmoon Tähtsaimad Alban Berg- Claude Eduard Tubin George Gustav M muusikud, teosed Viiulikontsert, Debussy Ballett ,,Kratt" Gershwin Kantaat Ooper ,,Wozzeck" Ooper Sergei ,,Rhapsody in sümfoon Vokaalteos ,,Pelleas ja Prokofjev blue" ,,Laul Ma ,,Seitse varast Melisande" Ballett ooper ,,Porgy Johanne laulu" Maurice Ravel ,,Romeo ja ja Bess" Brahms Arnold Sümfooniline Julia" Darius "Saksa
Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat). MK:Schönbergi ,,Kuu-Pierot"; Alban Bergi ooper ,,Wozzeck"; Arnold Schönbergi ,,Viiulikontsert"; Scönbergi ,,Ellujäänu Varssavist".
Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935). 2 Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta. Valitseb lüürilis-ekspressiivne põhitoon, minimaalne
Teisalt oli 1880ndatel aastatel Prantsusmaal populaarseks saanud ka Wagneri muusikadraamad. Literatuurooperis (Literaturoper, saksa keelest tulnud termin, Literatur – kirjandus) kasutatakse otseselt, ilma muutusteta (või ainult minimaalsete muudatustega) olemasolevat draamateksti. 20. sajandi alguses oli peale Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” (esietendus 1902 Pariisis) selliseks näiteks ka Richard Straussi “Salome” (EE 1905 Dresdenis), veidi hilisemast ajast Alban Bergi “Wozzeck” (EE 1925 Berliinis), mille aluseks olid Büchneri draama “Woyzeck” eri redaktsioonid. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” žanrimääratlus on prantsuse muusikaline draama (drame lyrique), esietendus toimus teatris Opéra Comique (koomilise ooperi teater, mis oli avatud kõigele uuele erinevalt Pariisi Opéra’st). Debussy ooper on ehituselt muusikadraama (vt eelpool), väga tähtsal kohal on pillitämbrite kombinatsioonid, erilise atmosfääri tekitamine orkestrivahenditega
Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat 1. Üldiselt Paralleelselt kulgevad kaks suunda: traditsiooniline ja eksperimenteeriv. Traditsiooniline lähtub ekspressionismist (eeskujuks näiteks „Wozzeck“) ja neoklassitsismist, samuti esineb ikka veel hilisromantilisi-puccinilikke teoseid. Üldiselt võiks seda liini nimetada ka narratiiveks ehk läbiva jutustusega ooperiks. Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi suurem kui traditsioonilisemas suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee)
Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi „Viiulikontsert“; Scönbergi „Ellujäänu Varssavist“ Arnold (Franz Walter) Schönberg 1874 Viin – 1951 Los Angeles) Oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta mängima viiulit ja hiljem tšellot.
on 48. Kuna helikõrguste rida on fikseeritud, on tähtis koht rütmil. Seeriatehnikas ooper "Mooses ja Aaron" räägib Moosese ja Aaroni kokkupõrkest, jumalik sõna vs deemonlik jõud. Muusikaliselt väljendub vokaaltehnikas. IV Hiline periood Süvenes rohkem religioossetesse tekstidesse. Tähtsaim teos "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokkupandud mitmetest natsiohvrite tunnistustest. Viimane lõpetatud vokaalsümfooniline partituur. Alban Berg Varajane looming Peateos ooper "Wozzeck". Lähtub ühest juhtmotiivist, mis läbib tervet teost ja millest tuletab ülejäänud teemad. Ta kasutab emotsionaalseid seisundeid iseloomustavaid juhtkõlasid, näiteks hirmuakordid. Ooperi vokaaltehnikat on kolme sorti: tavaline ooperi vokaal, shönbergi kõnelaul ja tavaline kõne. Ta kasutab ka klassikalisi vorme, kuid need on väga peidetud kujul. Dodekafoonilised teosed Esimest korda kasutas "Lüürilises süidis". Ta ei kasuta mitte ainult kromaatilise
1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947. Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935 ) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper Wozzeck 1921, Lüüriline süit 1926, ooper Lulu 1935, Viiulikontsert 1935. Anton von Webern ( 1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta, ilma kordusteta. Valitseb lüürilis- ekspressivne põhitoon, minimaalne lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus
contradictory when reading his statement: I have said earlier and obviously remain to reiterate that opera and operatic expression both in the music and in the presentation of the singers are unpleasant for me. Quite strange indeed but just this has compelled me to compose opera.1 Kangro follows what may be referred to as the Twentieth century opera style, the spiritual atmosphere is close to Expressionism. We can perceive visionary shadows of Pierrot Lunaire, Wozzeck, Katerina Izmailova… The central work is Ohver (Sacrifice, after a story by Alexei Nikolaevich Tolstoy, staged in the Estonia Theatre in 1981), showing the strenuous atmosphere, distress, shallowness, rudeness, open amorality together with the stupid pretentiousness of diverse personages in the new Russian communist society. The composer was firmly rooted in popular music, be it an Estonian village tune or something from the pop charts. He wanted to be accepted by everyman
annaabi.ee 
