Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende
» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant. Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).» Kõigest 58 meetri kõrguses kirikus oli üle 800 rindkuju, peaskulptuuri, istuvat ja seisvat figuuri, lisaks üksikute ehituselementide kaunistused, hävinud skulptuurid interjöörist, portaalidest ja mitmest varisenud või lammutatud viilust. Tähtsamad daatumid Tartu Jaani kiriku ajaloos: XII sajandi II pool / XIII sajandi algus Leitud fragmente samal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. 1323 Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta. 1708
Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Püha Mauritius Mustpeade nimetuse päritolu ei ole lõplikult selge. Seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega. Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka Mustpeade vapil. Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september. Seda päeva peeti (küll sõltumata mustpeadest) keskmisest pidulikumaks ka dominiiklaste ordus.
linnaõigus (Riia, Lübecki jt) on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan
Suuremad keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas. Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis. Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti maad, kariloomi ja põllutöömasinaid. 1960. aastate alguseks oli sotsialismi alus rajatud, sealhulgas põllumajandus kollektiviseeritud. 1986. aastal tehti viisaastakuplaan ja hakati
aasta sügisel Saksamaale ning promoveeriti jaanuaris 1640 Leydeni ülikoolis doktoriks. Tagasiteel Tallinna ta haigestus ja suri Hamburgis ning on maetud sealsesse Katariina kirikusse Niehusenite hauakambrisse. Brockmanni tähenduslik roll eestikeelses loomingus 25aastane Reiner Brockmann (16091647) saabus Saksamaalt Tallinna 1634. aastal, et asuda gümnaasiumi kreeka keele professori kohale. Ta oli õppinud Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas Brockmann töötas aastail 16341639 professorina Tallinna gümnaasiumis, 16391643 Kadrinas pastorina ja seejärel kuni surmani Virumaa praostina. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu kuulus ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635. aastal kohtus ta saksa luuletaja ja luuleteoreetiku Paul Flemingiga ning sellest peale algas nende sõprus. Koos liitusid nad lamburiseltsiga, kuhu kuulusid ka teised gümnaasiumi õppejõud.
lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti ja oli usulise sisuga. Forselius hukkus novembris 1688 tormisel Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde. BROCKMANN 1609-1647 Kreeka keele professor 1634 tuli meie kooli. Ta oli siis 25-aastane. Õppinud oli Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas töötas professor töötas 1634-1639 Tallinna gümnaasiumis. 169 1639-1643 töötas Kadrinas pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu tuli ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas
Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu: oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakver es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti
peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347
Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja- Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Riias arenes 13. sajandi jooksul välja oma, Riia linnaõigus, mis hiljem käibis kokku 17 linnas Läti ja Eesti alal. Lübecki õigus oli lisaks Tallinnale veel vaid Narval, Rakverel ja 17. sajandist ka Haapsalul. Lübecki õigus oli aga ühtekokku maksev ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Nii oli Tallinn alates 13. sajandist integreeritud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi. Need sidemed ei katkenud täielikult ka siis, kui hansakaubandus soikus ning Tallinnast oli saanud esmalt Rootsi, siis Vene riigi provintsilinn. Lübecki raad oli Tallinnale keskajal, õieti kuni 1584
annaabi.ee 
