Robert Schumann 1810-1856 Sündis Zwickaus. Isa, kes oli tuntud kirjanik ja raamatukaupmees soodustas igati poja muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaariumi asus noormees ema tungival soovil 1828, aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda (isa suri paar aastat tagasi). Õppis vaheaegadega 1830nda aastani. Need olid vastumeelsed ja huvidele vastandlikud. Rahulolematust leevenddas klaver. Harjutas ennast unustavalt (max 8-10 h). Läks Wieck'i juurrde. Neue Zeitschrift für Musik oli Schumanni ja sõpradega välja antud ajakiri (väga populaarne). Propageeris kõrget moraali, arvustas akadeemilisust. Samaaegselt õppis tööd klaveriga. Wieck onn rahul ja ennustab tulevikku pianisti ja heliloojana. Suur hulk klaverimuusikat. Siht saada Chopini ja Lizsti tasemel pianistiks. Puudusteks nõrkus, sõrmede lühidus, mängu apöikatsioon, täpsus, tundelisus. Hakkab oma kätt täiendama, kuid rikub juba eos
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Robert Schumann Sünniaeg 08.06.1810 Sünnilinn Zwickau, Saksamaa Elukoht Inselstraße 18, Leipzig, 04103 Telefon +341 5893 6543 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 7 last HARIDUSKÄIK 1817-1828 Zwickau Gümnaasium 1828–1830 Leipzigi ja Heidelbergi Ülikool- õigusteadus TÖÖKOGEMUS 1834-1844 Ajalehe Uus Muusikaleht toimetaja 1844 Nelja kuune klaveri kontsert tuur, Venemaal KEELTEOSKUS Saksa keel Emakeel TÄIENDAV INFO Tugevad küljed musikaalsus, kirjanikuanne Nõrgad küljed põletikulised sõrmed, psüühikahäire, Huvialad muusika, kirjandus, Hobusejuhiload B-kategooria (alates 1832), isikliku hobuse kasutamisvõimalu...
Robert Schumann (1810-1856) Schumann sündis väikeses Saksamaa linnas raanatukaupmehe pojana. Ema soovil asus ta Leipzigisse õigusteadust õppima, kuid see oli talle vastukarva. 1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal
tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis
Ta oli esimene tõeline romantik , temaga saavad alguse kõik romantilised zanrid-laul,valss,marss jne. I romantiline sümfoonia-nr.7 h-moll "lõpetamata" .Andis ainult ühe kontserdi, 2 kuud enne ta surma. Tema looming pärineb saksa-austria folkloorist. Tegi 1500 teost. Rändamine, lied, deklamatsiooniline stiil. Robert Schumann- 1810-1856. "mõistus eksib, tunded mitte kunagi" R.Schumann. Sündis saksamaal, õppis leipsigi ülikoolis juurat. Klaveri õpetaja oli Friedrich Wieck. Naine oli Clara (klaveriõpetaja tütar). 1834a. asutab ta muusika ajakirja. Davidsbundi rühmitus ülistab romantilise muusikaga seotud kujutlevaid mõttekaaslasi. FLORESTAN kirglik pool. EUSEBIUS-lüüriline pool. Töötas Düsseldorfi linna muusika juhina. 1844a tabas schumanni vaimuhaigus. Muusika oli tal elurõõmus, elujaatav: kontrastid, tormakus, heledad karakterid. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimsust. Ebatavalised rütmid, arendas edasi variatsiooni
kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid, Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6. Schumanni muusikuteed ja loomingut on mõjutanud tema ema, kes tahtis, et Schumann läheks juurat õppima. F. Wieck, kelle käe all õppis ta meisterlikku klaverimängu. N. Paganini, kes innustas noort muusikut virtuooslikkusele. 7. Robert Schumann (1810-1856) Looming: peamiselt kaks valdkonda: klaverimuusika ja laulud. Inimtunded, psühholoogia. Uuendused: Novaatorlike ideede pooldaja. Tähtsus muusikaajaloos: hakkas avaldama muusika ajakirja. Schuberti senitundmatute käsikirjade esitamine. 8. N. Paganini (1782-1840) oli 19.saj viiuli- ja klaverivirtuoos
ta suri12. nov. 1812. hauakivile kirjutati: Siia on muusika matnud mitte üksnes ühe suure aarde, vaid veel rohkem kauneid lootusi. Robert Schumann (1810 - 1856) Tegemis oli saksa heliloojaga. tal avaldusid juba varakult vägaq mitmed anded. ta ei teadnud kas valida kirjandus või muusika. 'juba 12 aastaselt org. ta oma kaasõpilastest orkestri. ta esines pianisti, dirigendi, poeedi ja helilooljana. algul õppis juurat. Friedrich Wieck saksa klaveripedagoog. tehniline seadeldis sõrmede painutamiseks. (küroplast). tänu sellele ta rikkus ära oma käed ja põdes liigesepõletikku ja ta jäi pianistlikuksinvaliidiks. ja selle pärast, et saanud ka mängida endist viisi. siis hakkas ta tegelema ainult muusika kirjutamisega. eelkõige kirjutas ta teoseid klaverile. ta hakkas tegelema ka muusika kriitikaga. ta avaldas artikleid. Ta oli suur Chopini austaja ja ta avaldas ta vastu tunnustust ja
Seda rahulolematust leevendas vaid muusika, mille keskmes asus klaver. Seda pilli harjutas ennastunustamiseni. Juriidiliste parakrahvide pähetuupimine oli piin. Veenis ema, et tema kutsumuseks on muusika. 1834. aastal hakkab Schumann välja andma ajkirja Neue Zeitschrift für musik. See ajakiri propageeris rahvuslikkust, kõrget moraali ning arvustas akatemismi. Samamaegselt jätkabpingelist tööd klöaveriga. Maestro Wieck on oma õpilasega väga rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heliloojana. Seda eeldas Shumanni suur hulk rajatud klaverimuusikat. Valed harjutamisvõtted ja abinõu käte füüsilisejs arendamiseks rikkusid ta käed lõplikult. Terav konfliks Wicki ja Scumanni vahel tipnes veel Schumanni ja Clara suhhtega. Peale kohtusaagade lõppu, mille võitsid Clara ja Robert järgneb kohe pulm. Clara Shumannist tõuseb edaspidi üks kuulsamaid naispianiste ja lauljanna
sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon sageli improviseeriti publiku antud teemadel. 19
Elu Oli saksa helilooja, pianist ja kirjandustegelane. Sündis väikses saksa linnakeses Zwickau. Tema isa oli kunstihuviline ja toetas Roberti muusikahuvi, ema oli aga selle vastu. Esimesed muusikalised katsetused 7aastaselt. 12 aastaselt organiseeris koolis kaasõpilastest orkestri. 16aastaselt tema isa suri, kunstihuvile polnud enam kodust toetust. Ema survel läks ta 1828 Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima. Fredrich Wieck muusikapedagoog. Clarast(9aastane) saab Scumanni naine. Võtab klaveritunde Wieckilt. 1829 läheb Heidelbergi muusikaõpinguid jätkama. Satub Niccolo Paganini kontserdile Frankfurdis 1830. Schumann saab lõpliku tõuke loobuda õigusteadusest ja hakata muusikuks. Ehitas seadeldise, millega oma sõrmi venitada, kuid sai sellest käepõletiku ja ei saanud enam pianistiks. Andis koos sõpradega välja muusikaajalehte(10 aastat), oli peatoimetaja.
koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati.. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856 Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele.
klaveritunde. Kaheksa-aastaselt hakkas tüdruk komponeerima. 1828. aastal esines Clara esmakordselt Leipzigi Gewandhausis, kaks aastat hiljem andis ta seal esimese iseseisva kontserdi. Varsti pärast seda läks tütar koos isaga turneele. Weimaris mängis Clara Goethele ja pärast paljusid kontserte teistes Saksa linnades peatus kaks kuud Pariisis. 1837. aastal kihlus ta Robert Schumanniga, keda tundis alates kümnendast eluaastast. Friedrich Wieck ei olnud selle ühendusega üldse nõus ja püüdis noori eraldada, sõites tütrega Viini. Seal saatis Clarat suur menu. Pärast mitut väljamüüdud kontserti Viinis nimetati ta kuninglikuks ja keiserlikuks klaverivirtuoosiks. 1839. aasta algul sõitis Clara Schumann ilma isata pooleks aastaks Pariisi, võttis laulutunde, õppis prantsuse keelt ja andis kontserte. Ta kirjutas alla avaldusele, et taotleda apellatsioonikohtult luba abielluda Robert Schumanniga ilma isa nõusolekuta
Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurlike ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika kõrval ei unustanud ka esteetilisi probleeme. 1838. a. asus Schumann Viini, et siin oma majanduslikku olukorda parandada. Viinis viibimine ei möödunud Schumannile kasutult: ta leidis siin terve seeria Schuberti senitundmatuid käsikirju (Schubert suri 1828.a.) ja äsjaleitud C-duur sümfoonia kanti esmakordselt ette Leipzigis 1839. a. 1840. a. sai Clara Wieck täisealiseks ja vana Wiecki vastuseisule vaatamata teostus tema abielu Schumanniga. See aasta, õnnelikem Schumanni elus, on läinud ajalukku "Schumanni laulude aasta " nime all. Klaver, helilooja senine loomingukaaslane, jäi ta kavatsustele liiga kitsaks ja uus loominguline puhang tõi aasta vältel üle 100 laulu, nende seas ka tähtsamad tsüklid "Luuletaja armastus", "Naise elu ja armastus" "Mirdid" jt. Schumann laiendas veelgi oma loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn.
Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856 Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid.Schumann tegutses elu jooksul mitmetes saksa linnades, tähtsaim neist Leipzig.Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i, kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844. aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas. 3040-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku .
osaline) Lõpetamata on ta sellepärast , et helilooja jättis ta nii 2 osaliseks . (Arvas, et sinna pole enam midagi lisada, et see on täiesti terviklik) (I osa kohta on ta öelnud - Kui ma tahtsin laulda armastusest - sai sellest valu ) (II osa kohta - kui ma tahtsin laulda valust - sai sellest armastus) (III tund - Romantiline muusika) Robert Schumann (1810-1856) - Helilooja, muusikakriitik ja ajakirjanik. Läks père õhutusel õppima Leipzigi juurat - seal kohtas klaveripedakoogi Wieck kellel oli kaasas tütar Clara ( hiljem Schumani abikaasa) Wiecki õhutusel tekkis soov tegeleda tõsiselt klaverit. Ta hakkas kasutama küroplasti (seda sõrmede painutamiseks ja venitamiseks) , teda tabas lihastepõletik ja lõpuks klaveriinvaliidsus. Klaverit enam mängida ei saanud. Tänu sellele puhkes õitsele komponisti anne (hakkas kirjutama muusikat) . Põhiliselt kirjutas ta klaverile . Veel hakkas tegutsema muusikakriitikaga. I
a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu", II osa- ,,Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus". · Kuulamine: ,,Lõpetamata sümfoonia" I osa. Robert Schumann (1810 1856) saksa helilooja. Oli ka muusikakriitik ja muusikaajakirjanik. Andekas ka kirjanduslikus vallas, pidi tegema valiku. Läks alguses õppima juurat, aga kohtas ühte klaveripedagoogi F. Wieck'i. Tal oli tütar, Clara Wieck, andekas, hiljem kuulus pianist. Hiljem abiellusid. F. Wieck polnud abielu poolt. Tänu Clarale tahtis lihvida oma klaverioskust. Hakkas kasutama mehaanilist seadet (küroplast), mis oli sõrmede painutamiseks ja ta tänu sellele sai endale lihaste põletiku ja tugevad valud. Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida. Tänu sellele hakkas rohkem muusikat kirjutama. Lemmik instrument klaver.
Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurliku ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika kõrval ei unustatud ka esteetilisi probleeme. 1838. a. asus Schumann Viini, et siin oma majanduslikku olukorda parandada. Viinis viibimine ei möödunud Schumannile kasutult: ta leidis siin terve seeria Schuberti senitundmatuid käsikirju (Schubert suri 1828.a.) ja äsjaleitud C-duur sümfoonia kanti esmakordselt ette Leipzigis 1839. a. 1840. a. sai Clara Wieck täisealiseks ja vana Wiecki vastuseisule vaatamata teostus tema abielu Schumanniga. Clara Schumann See aasta, õnnelikem Schumanni elus, on läinud ajalukku "Schumanni laulude aasta " nime all. Klaver, helilooja senine loomingukaaslane, jäi ta kavatsustele liiga kitsaks ja uus loominguline puhang tõi aasta vältel üle 100 laulu. Schumann laiendas veelgi oma loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevadsümfoonia". 1843.a. esitati
lootusi. 1810 1856 19 saj saksa suurimaid heliloojaid, peale helilooja võib öelda ta kohta ka muusikakriitik ja ajakirjanik. Tema looming on lüüriline. Ta on öelnud: mõistus eksib, tundeid ei iialgi. Tunded esikohal, elus kui ka loomingus, paljud teosed on seotud isiklike elusündmustega. Schumannil avaldusid juba lapsepõlves kirjanduslikud ja muusikalised ,,kalduvused". Läks õppima juurat, ema tahte järgi. Nii kaua ta õppis, kui kohtus klaveripedagoogia. Friederich Wieck. Selle mehe tütrest sai ka Schumanni naine. Tahtis kiiresti areneda ja tahtis kasutada küroplastiat. (sõrmede painutamine) tal tekkis pianistlik invaliidsus, näpud paistes. Seadeldis rikkus ta käed ära. Tema lemmikinstrumendiks sai klaver, hakkas kirjutama muusikat sellele. Samal ajal sai ka alguse tema muusikakriitiline tegevus. Esimene artikkel oli pühendatud sellel ajal tundmatule heliloojale ,,Chopään". 1834 hakkas Schumann välja andma oma isklikku
· Klaveri saatega · Klaveri saade annab õige tausta (loo järgi) · Kasutab põhiliselt kaasaargsete luuletajate tekste · Lähedane või sarnane austria muuskiaga. · (soovitus Peeter Volkonski ja ...) On kirjutanid veel: · 9 sümfooniat · Viimane on ,,Lõpetamata sümfoonia" · Klaveri sonaate · Kammermuusika (kuusaim on ,,Forell") Robert Schumann (1810-1856) · Tahtis saada pianistiks o Leidis õpetajaks härra Wieck, leidis tema tütre Clara, armus temasse, nain vastu, Wieckele see ei meeldinud. Kokku said kui vana ära suri. Abiellusid. · Pianistiks ei saanud, kuna käed olid harjutamisest ära rikutud. · Temast sai helilooja · Rajas saksamaal esimese muusika ajakirja o Tänu ajakirjale said terve rida heliloojaid ja pianiste kuulsaks o Peeti tähtsaks muusikalist haridust ja noorte artistide kuulutamist Felix Mendelssohn (1809-1847)
18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse suurim muutus muusikaelus oli avaliku kontserdi tekkimine. Paljud muusikud ei sidunud oma tegevust enam õukondadega, vaid olid vabakutselised. Kui nende looming oli varem suunatud aristokraatsele kuulajaskonnale (õukondades, salongides), siis nüüd moodustas peamise kontserdipubliku jõukas keskklass. Virtuoos esines 19. sajandi esimesel poolel enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuoossus on omaette kunstinähtus.Virtuoossus on tihedalt seotud tehnilise meisterlikkusega, aga tal on ka oma kunstiline idee. Virtuoossusel on järgmised funktsioonid: väljenduslik, tämbriline ja kõlaline; samuti on tal funktsioon teose struktuuris. Nendest nüüd lähemalt. Väljenduslikul funktsioonil on neli
annaabi.ee 
