Igal aastal tuleb umbes 20 4 kooli juurde. Waldorfkoolid on seega suurim riigist ja kirikust sõltumatu kooliliikumine maailmas. Nad ei ole tsentraalselt organiseeritud, kuuluvad aga regionaalsetesse, rahvuslikesse või rahvusvahelistesse ühingutesse ja peavad üleval oma õpetajakoolituse süsteemi 64 õpetajate seminari ja kõrgkooliga, samuti arvukate kutsealaste seminaridega. Paljud waldorfkoolide õpilased käivad enne kooli ühes 2000-st maailma waldorflasteaiast.. Eestis finantseerib riik waldorfkoole samadel alustel munitsipaalkoolidega ja tasub õpetajate palkadeks ning õppevahenditeks ettenähtud summad. Kuigi seadus selleks ei kohusta, ent võimaldab seda, kaetakse suur osa waldorfkoolide majanduskuludest kohalike omavalitsuste eelarvetest. Waldorfkoolid saavad seetõttu 20-50% vähem majanduslikku toetust kui munitsipaalkoolid. 2.1 Olulised eripärad
7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas...
religiooni ajalugu · Masinate ja tööstusliku tootmise tundmaõppimine Toitumine Waldorfpedagooikas Toitumisalane harimine puberteedieas Toit pole üksnes mineraalne tal on elava maailma omadused. EI saa võrrelda kui masinasse kütuse valamist. Tänapäeva toitumisprobleem Lõpetuseks · Lugemist ei õpetata alla 7. a. Lastele · Waldorfkoolides religioossed kalduvused. · Eestis tegutseb hetkel 6 kooli ja lasteaeda. · Waldorfkoolide arv ja populaarsus endiselt kasvab maailmamastaabis. Videoklipid · http://www.youtube.com/watch? v=RcCvcy0zAlM · http://www.youtube.com/watch? v=wBu_4iq5bXs · http://www.youtube.com/watch? v=jR8GuKieevI Lõpetuseks · Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Waldorf_school http://waldorfkool.info/page.php?p=181 "Steinerpedagoogika vaimne aluspõhi" Roy Wilkinson "Steiner-kooli põhijooned" Eesti Antroposoofiline
5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest. Eesti Waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid. Need ei tee laste vastuvõtmisel vahet lapse soo, rahvuse, usu, õpivõimekuse või vanemate majandusliku seisu alusel. Waldorfkoolide eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, vastupidi, nende asutuste pidajateks on mittetulundusühingud. Täismahulise kvalifikatsiooni tagava waldorfõpetaja koolituse puudumine on üheks oluliseks waldorfhariduse arengut takistavaks teguriks Eestis. Vastavat haridust on võimalik omandada vaid välismaal. Kogu info tulemusena, saab öelda, et ehk küll paljudel meist ei ole võimalik käia seda välismaal õppimas, saame aga muuta nii mõndagi oma tegemistes kirjanduse põhjal
Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt. Waldorfkoolide puhul välditakse elektroonilist meediat nii palju kui võimalik ja õpetajate roll on alglassides väike. Kogu töö keskmes on õppija, tema loovus ja areng. Kogu tegevuse eesmärkid on järgmised: 1. Tugevdada õpilase tahtejõudu ja eneseusaldust; 2. Arendada kujutlusvõimet; 3. Kujundada valmidust intellektuaalseks tegevuseks; 4. Arendada tegelikkusega kooskõlas olevaid abstraktset mõtlemist; 5. Kujundada põhiharjumusi.
tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega ôpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp). KOOLIPRAKTIKA Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool
tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega ôpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama(Dr. Hardorp). KOOLIPRAKTIKA Tervilik Waldolfkool on 12-aastane ühtluskool
Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3. Pestalozzi ,,Elavad sõnad"- Rõhutab koduse kasvatuse olulisust. 4. Dewey Õppimine läbi tegevuse. Püüdis ka realiseerida oma ideid. Tema koolide juures olid laborid, et kontrollida oma teooriaid eksperimentidega. 5. Steiner - waldorfkoolide rajaja. 6. Montessori Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga. Eesti pedagoogika klassika 1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor. 2
Siinkohal tuleks mainida, et koole on ka erivajadustega lastele. Mida kujutab endast Waldorf kool ? Koolis toimub õppetöö poistele ja tüdrukutele ühiselt. Alates esimesest klassis on kaks võõrkeelt (inglise-, saksa- või vene keel). Õpe toimub tsüklite kaupa, 12 klassi hõlmav ühiskool, istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia. Waldorfkoolide õpetajate ettevalmistus toimub waldorfpedagoogika seminarides üle maailma. Rudolf Steiner ise nimetas õpetamist elavaks kunstiks (õpetaja ja õpilase koosmõjuks) ning heitis kõrvale kõik dogmad, traditsioonid ja ettekirjutused. Waldorf koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle. Tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele, arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad
Tema väärtuse hindamise mõõdupuuks sobib hästi haridusstandard, kuigi sel on arengu ja haridusega järjest vähem pistmist." Oli jäänud arvamus, et Waldorfkasvatus on liiga vabameelne, aga siit selgus, et ei ole. ,,Waldorfkool ei ole vabakool, kus viljeldakse vabakasvatust ja igaüks võib teha, mis tahab. Ka mujal koolides on probleeme ning probleemseid lapsi." Vaimsusekandjaks või kohanejaks ,,Eesti waldorfkoolide tase on hinnatud ebapiisavaks ja küllap on selles ka tõtt. Ka waldorfkoolides tuleb tõsiselt muretseda, kui mõned siin ei tunne õigekirja ega oska kaardil eristada ida ja läänt." Aja vaim ja reformpedagoogika ,,Reformpedagoogikat võib mõista kui humanistliku ideestiku läbimurdu hariduse andmise praktikasse, tõestusvõimaluste otsingut, et see,mis inimese harimisel ja kasvatamisel teadlaste ning idealistide poolt heaks ja õigeks arvatus
Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985
Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele
annaabi.ee 
