Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4. Kui nime lõpus on konsonant, mida ei hääldata, siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud.
Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse ...
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid (nt Karl X). Nimeks ei saa panna arvu (nt Karl Kümme või Karl Kümnes). Nimeks ei saa panna tähekombinatsioone, mida pole võimalik hääldada (nt kaashäälikutest koosnevat rida). [3, 5] Eesnime pikkus ei või ületada koos tühikute/ sidekriipsuga 30 tähekohta. [5] Eesnime õigekirjutus peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimede õigekiri lähtub nende päritolust (omanimi, võõrnimi, tsitaatnimi). [3, 5] 2.3.1. Omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed Omanimede hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni. Omanimed on muinaseesti nimed praegusaegsel kujul (nt Ülo, Lembit, Ülle, Vilja jne); tehisnimed (Kalju, Vello, Urmas, Luule, Maimu, Urve); lähisugulaskeeltest pärit nimed (nt Aino, Külli, Merja); samuti täiesti eesti keeles muganenud laennimed (nt Jaan, Toomas, Jüri, Rein, Tiiu, Mari, Kadri, Triin, Reet). [5]
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
....................................... 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed............................................................................................. 13 Võõrnimede käänamine.............................................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14
randevuu) · Vokaaliga lõppevad nootide silpnimed · Hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed · Hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed · Vokaalide nimed · Hääldamisel pika vokaali või diftongiga lõppevad muude keeltetähtede nimed · Suurtähelised lühendid, mis hääldamisel lõpevad pika vokaaliga · Võõrnimed, mis hääldamisel lõpevad pika vokaali või diftongiga ·Pika vokaali või diftongiga lõppevad Eesti kohanimed. VORMISTIKUST: · Ains part: -d aloed, jääd, duod, taid, triod · Au ja nõu, ainsuse part lõputa. Kaitseb mehe au. Uut eelnõu. · Ains illat: -sse · de-mitmuse tunnus de · Mitm part: -sid · i-mitmus puudub II KÄÄNDKOND Astmevahelduseta:
o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) 9. Võõrnimede ortograafia Eesti tähestikus 27 tähte: A B D E F G H I J K L M N O P R S T Š Ž Z U V Õ Ä Ö Ü *Põhireegel- üks häälik, üks täht Võõrnimed: Iljitš Nietzsche Cezanne Quasimodo Tšaardaš SA VÕID TRIINU SIIA LISADA, KUNA SUL NEID VIHIKUS ROHKEM!!! 10. Vokaalid eesti keeles ja vokaalharmoonia Kõik vokaalid on erineva koostisega liithelid, milles igal koostishelil on erinev võnkesagedus ja sellest sõltuvalt erinev helikõrgus. Avahäälikud: Ehk vokaalid on helilased, neid on 9 tükki (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) Neile lisandub alati +GI +HUULED
Omastava kujulised mugandid on tuletatud vastava rahvanimetuse põhjal. Kuuluksid omanimede rühma, aga selliseid nimesid on teisigi. Kaudkeelsed nimed: Genf, Belgrad nimed, mis eesti keeles on kasutusel, pole kohalikust ametlikust nimest tuletatud. On tulnud teiste keelte kaudu. Masingu lehes oli palju nimesid: Lätis nt koht Läänevald jms. Palju tõlgitud tänavanimesid. Tänavanimede puhul tõlked ei ole sageli üks-ühesed, vaid erinevalt kujunenud. Võõrnimed 1999. a sõnastikus. Veerand selliseid nimesid, mis on ümber kirjutatud, sest tähestik on teine. Kõige rohkem on mugandeid. 52% on reeglipäraseid muutmata kujul võetud nimesid. Võõrnimede kirjapildi eesti keelde kujunemine. Põhjus on ajaloos. - Piibli kirjaviis oli see, mis määras võõrnimede kirjapanemise viisi. Esmalt olid Piiblis häälduspäraselt saksa keele kaudu. Nimesid kirjutati samas kirjaviisis kui muud keelt. Mugandamine oli mõõtuandev 19
Kui ühes keeles nimi asendatatakse samas keeles teise nimega, siis on tegu ümbernimetamisega nt Nuustaku alev Otepääks. Nimemuutus saab jagada kolme tüüpi: 1) ametlik keel muutub ja seetõttu ka ühes keeles nimekuju asendub välismaailma jaoks teisekeelsega(Tallinn-Reval). 2) ametlik keel ei muutu , aga mõnes teises keeles võetakse kasutusele kohalik nimi (Bombay >Mumbai,) 3) ametlik keel ei muutu aga sellekeelnenimi muudetakse (Kuressaare- Kingissepaks). Võõrnimed- reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või ümberkirjutatult (muust kui ladina kirjast). Ümberkirjutus jaguneb: 1) transliteratsioon e ümbertähtmine on toiming, mis kujutab endast täielikult alfabeetilise kirjasüsteemi märkide esindamist konversioonitähestiku märkide abil. See on moodus ühes kirjas teksti tähttäheliseks ümberkirjutseks teises kirjas. Ta on pööratav ehk võimalik algsesse tähestikku tagasi viia
tüdrukute nimedes ja 4,9% poiste nimedes; 1990. a oli vastavad näitajad 5,6% ja 2,9%, 1970. aastateni sai võõrtähega nime kuni 2% lastest. Võõrtähtedega on seotud ka praeguse nimekasutuse üks olulisimaid negatiivseid tendentse, järjest enam on kasutusse tulnud mitmesuguseid segavariante: võõrtähti lisatakse nii võõrast päritolu kui ka omanimedesse suvaliselt. Ortograafiat aluseks võttes võib eesti nimesid jagada kolme rühma: omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed. Omanimed on kõik eestikeelsed nimed (vt eespool). Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed Rudolf; nimealguline b, d, g Brita; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil Marleen). Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud. Omanimedes ja võõrnimedes ei tohiks
kutsenimed (Tiiu Tasane ehk Eduard Vilde). Osa pseudonüüme on krüptonüümid = krüpteeritud nimed (nt Osnap ehk Panso; onu Thal ehk Uno Laht). - Hellitusnimed on igapäevased hellitavad nimed, nt Juku või Juss. Eesti k vähe, vene k aga palju: Vladimir ehk Dima, Mihhail ehk Miša; ka inglise keeles: William ehk Will/Bill, Ronald ehk Ron(nie). - Omanimed, nagu Meelis ja Lembitu. - Laennimed, nagu Anne ja Jaan. - Võõrnimed, nagu Charles, John. - Piiblinimed, nagu Johannes, Taavet, Matteus. Need on oma päritolult heebreakeelsed. - Kanoonilised nimed ehk kalendri- ja pühakute nimed. Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes – rahvusvahelised nimed oma rahvusvaheliste teisenditega (Johannes, Jaan, Jaanis, Juhan, Juan, Juho, John) - Kirjandustegelaste kaudu saadud nimed, st paljud kirjanikud on saanud nimede loojaks. Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks
annaabi.ee 
