1.Mis on keere? Kuidas see tekib? Keere on lahtivõetav liide, kasutatakse detailide ühendamiseks, liikumise ja jõu ülekandmiseks. Keere tekib kui vastupäeva pöörlevale kehale lõiketeraga lõigata sisse soon, kui tera liigub kulgevalt paremalt vasakule. 2.Millised on keerme tüübid? 1)Sisekeere kui keere on lõigatud sisepinnale 2)Väliskeere, kui keere on lõigatud keha pinnale 3.Kuidas jagunevad keermed keeramissuuna järgi? Kui keere kulge silindri pinnal otsast vaadates vasakult paremale,siis nimetatakse seda paremkeermeks, vastupidisel juhul vasakkeermeks. 4.Millised on keermete liigid ja kuidas on tähistamine 1)Normaalkeere, tähistatakse nt. M10 2)Peenkeere, M8x0,75 , 1M12 3)Tollkeere ½1 , 1 1T 5.Keermete põhielemendid. Keermehari, keerme samm, keerme põhi. 6.Keermete profiilid Seda nimetatakse keerme profiili telglõikes, tegu saab olla kolmnurk-, trapets-,ruut- või ümarlõikega, kõige rohkem kasutatakse kolmnurkkeermeid.(90%) 7.Mis on kr...
d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546 D1 min = 19,835 d3 min = 19,146 JOONIS KÄSITSI TÄITA !
Näidata lihtsal joonisel lõiketasapind ja joonestada lõige koos pealkirjaga. 5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega. Tähistada toru siseläbimõõt ja keere. 4. Skitseerida tikkpoltliite eest- ja pealtvaade. 5. Skitseerida kruvipoltliite kaksvaade. IV METALLKONSTRUKTSIOONID 1. Joonestada etteantud profiilterase ristlõige, näidata positsioneerimiseks vajalikud mõõtmed ja
d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162 Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7.4 Keerme joonis: D=24,1
hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 15.Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 16.Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont.
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sis...
TD2 = 0,224 ; ½ TD2 = 0,112 põhihälbed Tabel 10 TD1 = 0,375 ; ½ TD1 = 0,187 D2 ja d2 tolerantsid Tabel 11 Tolerantsid väliskeermele M42×2 6h d ja D1 tolerantsid Tabel 12 esd = esd2 = 0 Td = 0,280 ; ½ Td = 0,140 Td2 = 0,170 ; ½ Td2 = 0,085 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M42×2 6G Väliskeere M42×2 6h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 41,962 Dmin = 42,217 dmin = 41,550 Keskläbimõõt D2 max = 40,966 d2 max = 40,663 D2 min = 40,701 d2 min = 40,451 Siseläbimõõt D1 max = 40,310 d3 max = 39,546 D1 min = 39,835 d3 min = 39,146
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping vä...
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Mitmekäigulisel keermel: Ph = n x P, kus n on keermekäikude arv. Sele 66. Keerme põhimõõtmed: a – väliskeermega „poldil”; b – sisekeermega „mutril” 41 Välis- ja sisekeerme kujutamine Kõiki keermeliike kujutatakse ISO 6410:1981 (E) järgi joonisel tinglikult. Nende projekt- siooniliselt täpse kuju üksikasjalik väljajoonestamine oleks tülikas ja aeganõudev töö. Varda pinnale lõigatud keere on väliskeere, keermestatud avadel on sisekeere. Joonisel kujutatakse nii välis- kui sisekeerme harjad pideva jämejoonega. Kui keermega detail on kujutatud veel otsast vaadatuna, tähistab keerme harja pideva jämejoonega tõmmatud ringjoon, keer- me põhja aga ¾ ringjoone ulatuses tõmmatud pidev peenjoon. Viimane ei alga ega lõpe telgjoonel. Sele 67. Keerme piirdejoonte kujutamine joonisel: a – silindri väliskeere; b – silindri sisekeere; c – kooniline sisekeere
d3min d3min = d3-2*(0,1*P) = 16,160 - 2*(0,1*1,5) = 15,86 D D = d + H/8 = 18 + 0,162 = 18,162 D1 D1 = d – 2 + 0,376 = 18 – 2 + 0,376 = 16,376 D2 D2 = d2 = d – 1 + 0,026 = 18 – 1 + 0,026 = 17,026 Td (½ Td) 0,236 (0,118) Td2(½ Td2) 0,132 (0,132) TD1(½ TD1) 0,300 (0,150) TD2(½ TD2) 0,190 (0,095) esd esd= esd2= +0,032 Tabel 1.2 Tolerantside leidmine [01.4] [01.6] [01.7] Sisekeere M18x1,5-6G Väliskeere M18x1,5-6h Välisläbimõõt Dmax = - dmax = d - eud = 17,968 Dmin= D = d + H/8 = 18,162 Dmin=d-Td=17,764 Keskläbimõõt D2max = D2min+TD2 = 17,216 d2max = d2 - eud2= 16,994 D2min = D2 = 17,026 d2min = d2-Td2= 16,836 2
Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48. Keermesliited. Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont
vastuseta. Kruvi väike peitpea on rispesaga või spetsiaalse võtmega keeratava kuuskantpeaga.Kruvile puuritakse ava ette, kuid peitpea süvitab end sisse keerates ise, välja arvatud kõva melamiinpealistuste puhul. · Kruvitüübliga tõmmits-kruvitüübliga tõmmitsat kasutatakse puidust puitplaatidest karkasside koostamisel.Mutter kinnitatakse ühe detaili külje sisse puuritud avasse ning jäme väliskeere hoiab seda seda tugevalt paigal.Teist detaili läbiv polt kinnitub mutri peene keermega avasse. · Löökmutriga tõmmits-sisekeermega mutril on kidadega pea mis kinnitub tugevalt puitu.Teist detaili läbiv polt keeratakse mutri sisse.Tõmmits on suhteliselt robustne ja sobib eelkõige pehme mööbli karkasside ühendamiseks. · Klotstõmmits-kahest ühendavast plastklotsist koosnevat tõmmitsat kasutatkase plaatide täisnurga all kinnitamiseks
..20 Mpa vastavalt neile esitatud tingimustele. Ballon on silindriline terasanum, mille suudmikus on keermestatud koonusava, kuhu keeratakse sulgeventiil. Iga gaasi tarvis on konstrueeritud erineva ehitusega ventiil, millega välditakse hapnikuventiili paigutamist atsetüleeniballoonile ja vastupidi. Suudmikul on väliskeere, kuhu saab keerata kaitsekupli, milline kaitseb ventiili võimalike löökide eest ballooni vedamisel. Ballonid on valmistatud legeeritud või süsinikterasest õmbluseta torudest. Veeldatud gaaside jaoks, mille töörõhk ei ületa 2,9 MPa, lubatakse kasutada keevitatud balloone.
- tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja sutheliselt odavad. Puudused: - pingekontsentraatorite olemasolu; - koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; - keerme halb tsentreerimine. Keermete klassifikatsioon. 1. Keermestatud pinna järgi: - sisekeere (mutrid); 80 - väliskeere (kruvid). 2. Keermestatud pinna kuju järgi: - silinderkeere; - koonuskeere. 3. Kasutataud mõõtühikute järgi: - meeterkeere (tähis M); - tollkeere (tähis UNF või UNC). 4. Keermeniidi suuna järgi: - parempoolne; - vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5. Keerme sammu järgi: - jämekeere (tähises samm ei kajastu); - peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
