anumas. LK.5 LK.1 Gyproc ProFin on polümeersete sideainetega ,,klassikaline" täite- ja viimistluspahtel kuivades siseruumides kasutamiseks. Sobib erinevate aluspindade (näiteks kipsplaat, krohv või betoon) viimistlemiseks ja kipsplaatkonstruktsiooni vuukide teipimiseks, nii käsi- kui masinpahteldamiseks. Kipsplaatpindade vuukimisel kasutada segu koos vuugilindiga. Gyproc ProFin on valmispulber, millele lisatakse vaid vett. Kuivamisaeg sõltub aluspinnast, temperatuurist ja õhuniiskusest. Korraga pealekantava kihi paksus lauspahteldamisel on 0-1 mm. Kivistunud segu on kerge lihvida. Gyproc ProFin kulu lauspahteldusel on ca 1,2 kg / m2 / mm. Gyproc Super on kipsipõhine, liimaineid sisaldav, kõrge kvaliteediga, kiiresti kivistuv pahtel kipsplaat-
Plaatimissegu NAKS5 on kasutatav ka vuugiseguna laiadele plaadivuukidele. Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni pärast. Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 2 3ööpäeva möödumist. NB! Põrandate plaatimisel peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7 päeva enne ja 7 päeva peale plaatimist. Kulu: 1 m2 plaatide paigaldamiseks kulub ca 3 4 kg segu sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. Vuukimisel kulunorm 1 2 kg/m2. Segu ja aluspinna temperatuur plaatimisel ja vuukimisel peab olema 2 ööpäeva vältel üle +5°C. Plaadisegu koostis: peeneteraline kvartsliiv ca 50%, paekivijahu ca 10%, valge tsement ca 30%, plastifikaatorid ja polümeerid ca 10%. Plaadisegu fraktsioon on kuni 0,4 mm KASUTAMINE
Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui neid juba enne vuukimist niisutada. Soovitused Vuugitäitemassi on peensavist katetelt kergem puhastada kui neid juba enne vuukimist niisutada. Vuugitäitemassi ostmisel jälgige, et värvide koodid oleksid ühesugused. Vuukimisel ei järgita tihtipeale segu ja vee vahekorda. Vuugi ühtlase värvuse saavutamiseks tuleb seda proportsiooni täpselt järgida. Ärge kunagi lisage vuugitäitemassile liiga palju vett. Selle tulemuseks võib olla teraline, jahune pind ja heledam vuugitoon ning on olemas oht, et täielikku kivistumist ei toimu.
sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda kuuenda kihi järel, Silikaattellis mõõtmetega 250x120x88mm Müüritööde ajanorm on 1 m2 tunnis. Müüritöödeks kuluv aeg on st enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse Müürisegust Weber M100/600 planeeritavalt 1000 tundi ehk 20,8 tööpäeva koos 6 oskustöölisega. täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille Seotis armatuur läbimõõduga 6 mm, pikkus 200mm.
pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. Vuukimine Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis.
· Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke
Seega on vuukimise eesmärgiks seinapinna dekoratiivne viimistlemine. Peale selle tihendatakse vuukimisega vuugis olevat mörti, mille tulemusena suureneb seinapinna ilmastikukindlus. Vuugid võib teha mitmesuguse profiiliga. Kõige kasutatavam puhasvuuk on nõgusvuuk , mis müüri ladumisel tõmmatakse nõgusvuugi vuukrauaga. Ladumisel tuleb kasutada sitket plastsest mörti ja teha sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda kuuenda kihi järel, s. o. enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille tulemusena saadakse poolümar nõgusvuuk. Joonis 7.16 Puhasvuugid ja vuukimine: a -- tühivuuk, b -- täisvuuk, c -- nõgusvuuk, d -- kumervuuk, e -- poolkumervuuk, f -- kantvuuk, g ja h -- nõgusvuugi vuukrauad, i ja k -- kumervuugi vuukrauad, m -- vuukimislaud, n -- kumervuugi vuukimine vuukimislaua abil 16
Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid, mis on pehmed. Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis.
33. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate poole ebavõrtselt, siis see osa mis ei mahu ära jagatakse pooleks ja liigutatakse keskmist joont sinna poole kuhu vaja. 34. Plaaditud pindade vuukimine. Plaadi pindade vuukimisel tuleb arvestada plaadi ja vuugi värvi kokkusobimisega. Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske svammiga üle siluda ja puhastada. Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. 35
26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate poole ebavõrtselt, siis see osa mis ei mahu ära jagatakse pooleks ja liigutatakse keskmist joont sinna poole kuhu vaja. 27. Plaaditud pidnade vuukimine Plaadi pindade vuukimisel tuleb arvestada plaadi ja vuugi värvi kokkusobimisega. Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske svammiga üle siluda ja puhastada. Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida
Suundnöör, selle abiga saab sirge majakatevahelise müüri. Vaaderpass on müürsepa tähtis ja vältimatu tööriist. Selle abil jälgitakse nurkade ja vertikaalvuukide ning majakeste otsesust. Lood- majakaid ja vertikaalsirgeid on kindlam teha loodi abil. Märknööri abil saab näiteks seinaliinid otse alusele märkida. Pliiats ja mõõdulint kuuluvad iga ehitusmehe põhiliste töövahendite hulka. Tihti on ehitusplatsil vaja erinevaid meisleid. Lisaks põhitööriistadele vajab müürsepp vuukimisel järgmisi spetsiaaltööriistu. Vuuk- rauad erikujuliste vuukide jaoks. Vuukrauad on harilikult valmistatud terasest, kuid tänapäeval on neile sageli tehtud libedam pind nailonist. Puidust vuugikellut kasutatakse tänapäeval harva. Pikk vuukraud on mõeldud rõhtvuukide kujundamiseks. Lühikest vuukrauda kasutatakse püstvuukide kujundamiseks. Lühike ja pikk vuukraud kuuluvad müürsepa põhitööriistade hulka. Lisaks läheb tarvis rõhtvuukide vuuk- plekki. (Müüritööd, 2001) 2.2
· Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke
Sarrustatud Järeltööd de, telliste või plokkidega. Valatavate tarindites peab temperatuur olema 80. Tööriistad, anumad ja tellingud puhas- tarindite tugevuse saavutamiseks kasu- kõrgem kui 0 °C vähemalt kaks ööpäe- tatakse hoolikalt iga tööetapi järel. Müü- tatakse samu järelhooldusmeetmeid kui va. Kui õhutemperatuur on +5…–5 °C, rimisel ja vuukimisel tekkinud pritsmed tavalise betoontarindi puhul (näiteks ta- võib kasutada talvemörti. Talvine ladu- eemaldatakse harja või kelluga. Plokid rindi kastmine 5 päeva pärast valamist). mine õnnestub paremini, kui kasutada puhastatakse veega. 42-0290 Kulud ja meetodid 10 MATERJALID Eestis järgida standardi EVS-EN 771-3 nõudeid
Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge.
Oluline on arvestada palkmaja soojustamisel tarindite vajumisega, palkmaja võib üldjuhul soojustada101 ka seestpoolt. ECO-poorbetoonblokkidest seinad (skitseeringud 9B ja 13). Vajalik soojustuskihid paigutada või poorbetoontarind nii, et ei tekiks külmasildu. Betoon SW-paneelist välisseinad (skitseering 11). Vuugi soojustamisel peab kasutama villasid, mida ei lükata monoliitimistöödel betooni poolt kokku. Vajalik vuukimisel jätta tuulutuskanalid ja kondensiäravoolud. Teras-SW paneelist välisseinad (skitseering 12). Küsimuseks kas väljapool peab või ei pea kasutama vuugitihendeid (vajalik alates teatud hoone kõrgusest, muidu aga on need tõke veeaurule). Samuti SW- paneeli liitmisel tuleb eraldi soojustada külgnemissõlmed ja istud). Avad, avatäited ja avapaled välisseintes (skitseering 14). Vajalik on
annaabi.ee 
