MOWGLI 1. Kes kostsid selle eest, et Mowgli võetakse vastu Seonee hundikarja? 2. Millist märki kandis Bagheera oma kaelal lõua all? Kuidas ta oli selle saanud? 3. Keda ja miks kartsid ahvid rohkem kui mistahes olevust kogu dzunglis? 4. Miks tahtis Buldeo surnud Shere Khani vurre kõrvetada? 5. Kes kuulutas välja veerahu? Mida see tähendas? 6. Keda nägid külaelanikud Messua hütis, kui nad tormasid sinna, et nõid ja nõiamoor tulesurma saata? 7. Millise karistuse mõtles Mowgli välja külale, kus elanikud olid teda kividega loopinud ning tahtnud tappa Messuat? 8. Kobrade Isa valvas ikka veel saja kuninga varandusi. Mille võttis Mowgli aarete seast kaasa ning miks ta selle paar ööd hiljem Valgele Kobrale tagasi viis? 9. Kes on doul
Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes
paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maarjapuna, et palged punased püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka
novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused Vastlapäev (seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõtteid) – 1) vastlarasva sõrmedelt ei lakutud, sest muidu pidid suvel terariistad sõrme lõikama, 2) seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigade asemete alla, see pidi nende kasvule hea olema, 3) tehti vurre, sellel olevat algselt maagiline funktsioon, 4) lasti liugu, et kindlustada hea lihasaak Jüripäev (23. aprill) – 1) suplus enne jüripäeva annab hea tervise, 2) enne jüripäeva ei tohi maha istuda, sest maa pole välja lasknud talvist mürgist hingust, 3) enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja ravida, 4) keelatud oli külaskäimine, 5) tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna Seitsmevennapäev (10. juuli) –
Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009) Traditsioonid Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni asetati, pandi seajalad kõige põhja ning kevadel, kui lihavarud otsa hakkasid saama, siis seajalad oli viimane lihavaru. Traditsiooniliselt keedeti seajalad oa-või hernesupiks, tähtis oli, et toit oleks rasvane ning rammus. Seajalakontidest tehti vastlamänguasju – vurre. Konte kasutati ka ennustamiseks. Selleks anti kontidele tüdrukute nimed, asetati need põrandale ning see, kellenimelise kondi pere koer tuppa tulles kõigepealt ära võttis, see sai esimesena mehele. Lapsi lõbustati ka erinevate mängudega. Vastla kotti ajamine oli mäng, kus vanemad tegid pööningul lärmi, et imiteerida vastla püüdmist. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes ning kästakse allavisatav elukas kinni püüda. Samal ajal visati kotti hoidvale lapsele pangest vett kaela.
kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu lukud lukk, lukke koda kotid kott, kotte tibu tipud tipp, tippe - sefid seff, seffe - dusid duss, dusse
mõlemad otsad olid rõngasse keeratud. Rõngastest käis läbi sirge traat, mis lõppes samuti otstes rõngaga. Nii moodustunud traadinelinurga küljes rippus traadist süda. Vurriluu Loomade sääreluust tehti ka vurre. Luu keskkohta puuriti kaks peenikest auku. Neist aukudest pisteti läbi nöörid ja nööridele aeti keerud peale. Kui keerdus nöör käte vahel vaheldumisi pingule tõmmati ja lõdvaks lasti, siis hakkas vurr nööri keskel keerlema ja pöörlema. Ilma vurriluuta ei saadud vanasti ühelgi vastlaõhtul hakkama. Teistmoodi mängud Mida aga mängisid talulapsed siis, kui väljas oli pime või väljaminekuks liiga halb ilm? Selleks puhuks olid lastel
ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. Seajala kontidest valmistati vurre, rõõmuks nii lastele kui täiskasvanutele. Ülejäänud kondid viidi mõnes paikkonnas seaasemele, sest nii loodeti head sigade kasvu Vastlapäeval küpsetati pannkooke, vastlapliine, sageli kasutati selleks tatrajahu. Samuti tehti ka leiba ja karaskit, pärast kasteti vastvalmistatud leiba süües lihakeeduvedelikku. Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida ei söödud ära, vaid hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis
võõras võõrad kama kammid kamme jah male mallid malle mul peni pennid penne on vurin vurrid vurre susi sussid susse kas oja - ojja kava - kavva - pilafi pilaffi - guasid guasse tibu tipu tippu saapad vaipu
ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama. Seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigadele asemete alla see pidi sigade kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse.
sööma, kuid kui ta seda maitsta sai, siis muutis ta meelt. Jõuludeni olevat siis veel olnud vaid nädal, kui isa otsustas saaniga linna minna. Karla lubati jõuludeks koju. Karlal oli probleeme koolis käitumisega ning ta sai ema käest sõimata. Kui isa linnast tagasi tuli, siis unustati Karla tunnistus, sest isa tõi linnast kassi nimega Ants. Alguses urisesid koerad küll Antsu peale kuid pärast said nad hästi läbi. Kassil oli sama maha lõigatud ning ühel pool polnud vurre. 5 Järgmised kaks päeva olid sisustatud jõuludeks ette valmistamisega. Kangaspuud võeti maha ja valmistati palju sööke jõuludeks. Vahepeal aga avastati, et keegi käib toite söömas ilma loata ja kahtlustati kassi, kuid Illimari isa kaitses teda. Ühel hommikul kui Illimari ema läks sahvrisse siis jooksis talle sealt Ants vastu ning siis oli selge, et Ants see söögivaras oli. Illimari isa läks vihaseks ja lubas kassi maha lasta, kui kätte saab, aga ainult sõnadeks see jäigi
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat
Treville mõistis suurepäraselt tolle aja sõjapidamiskunsti, kus elati oma kaasmaalaste kulul, kui ei õnnestunud vaenlaste kulul elada. Treville'i sõdurid moodustasid elavate kuradite leegioni, kes peale tema ei kuulanud kellegi sõna. Palja kaela ja rinnaga, joobnud ja kriimustatud, kolasid kuninglikud musketärid, õigemini küll härra de Treville'i musketärid kõrtsides, bulvaritel ja mänguplatsidel, karjusid täiest kõrist, keerutasid vurre, täristasid mõõku ja müksasid naudinguga härra kardinali kaardiväelasi, kui neid kohtasid. Tuhande naljatuse saatel hakkasid nad keset tänavat kaklema; mõnikord mõned neist tapetigi, aga nad surid teadmisega, et neid taga nutetakse ja nende eest kätte makstakse. Ise tapsid nad aga sageli ja olid sealjuures kindlad, et nad ei pea vangikongis hallitama, sest härra de Treville ilmub jalamaid kohale, et neid välja nõuda
annaabi.ee 
