registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest
Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel
Kohati oli kuulda ainult õpetaja kiledat häält. Samuti eksiti palju kitarri mängus, mis viis ka kohati lapsi „rivist välja“. Laste riietus oli väga pidulik ja teema kohane. Tüdrukutel olid kleidid ja poistel triiksärgid. Samuti ise olid nad positiivselt hea suhtumisega ja lõbusad. Õpetajate esitlus oli minu arvates väga super. Üks nendest on oma kooliaegadel bändi teinud ja teisel on lihtsalt vapustavalt hea hääl. Hääled olid mõlemal puhtad ja selged. Neid saatis Vormsile omanäoline keelpill talharpa ehk hiiukannel. Saatjad mängisid ka puhtalt ja ilma vigadeta. Nende riietus oli väga teemakohana – rahvariided. Kaja ja hästi kostuv hääl oli kõik tänu sellele, et Vormsi rahvamaja on taas renoveeritud. Lava seati paremaks ja maja sisemus on ise ka nüüd rõõmsam, mis tegi kogu kontserdi palju kodusemaks ja mugavamaks. Lõpetuseks ma ei taha halvasti öelda ega solvata kontserdi tegijad ja läbiviijaid, aga minu meelest jäi see kõik nõrgaks
Detsembris ootab külalisi Rakvere Linnuse Jõulumaa. Väravad avab Võluloss ja lossis hakkavad toimetama võlurid ja päkapikud. Fimadele pakume võimalust pidada oma jõulupidu väärikas vanas lossis. Keskaegne pidusöök lõbusate mängudega. Jaanuari esimesel poolel ootame kõiki osa saama uusaastapidustustest. Vormsi ja Vormsi Talumuuseum Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse. Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest
detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus läänemaal. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii kodus kui koolides, kus isa õpetamas käis. 1896. Aastal sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere ka lühemat aega elas ning kus sai terve pere õigeusku ristitud. Karl Ustavist sai venepärane Kirill- siit ka tema hilisem kunstnikunimi, Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril ja orelil. Ta huvitus puhkpillimängust ja mängist kooli pasunakooris ning tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ja laulis kohalike seltside koorides.
detsember 1889 Võnnu (Ridala) - 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel
Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena. 5 Loomastik Üldiselt ei erine saare loomastik Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade levikule marndrilt Vormsile. Saarel on täheldatud saarel ligi 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu. Kaitsealustest liikidest kohtab saarel suurkõrva. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn e. kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Tulenevalt elupaikade mitmekesisusest on arvukas Vormsi linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 150, talvitujaid ligi 40. Vormsi metsad on pesitsuspaigaks ning rannikuveed toitumisalaks merikotkastele. Siin
peal. Taevaskäijad ja nende poolehoidjad tegelesid aktiivse usukuulutamisega, kutsusid meeleparandusele, pidasid palvekoosolekuid ja ennustasid prohvetlikult. Paljudes kohtades hakati kuulutama ja ootama maailma lõppu, mõned taevaskäijad on kuulutanud end ka lunastajaks või imetegijaks. Läänemaa usuline ärkamisliikumine ja uued vabakogudused. Noarootsi koolitööle siirdunud Rootsi misjonäri Thure Emanuel Thoreni ja tema ametivenna, Vormsile õpetajaks läinud Lars Johan Österblomi kuulutustegevuse tulemusena algas uus usuliikumine. Tänu T. E. Thoreni ja tema õpilaste pingutustele levis usule ärkamine aastateks 18771878 terves Noarootsi kihelkonnas. Usuliikumine mõjus tugevasti rahva kõlbelistele arusaamadele: paljud külakõrtsid jäid tühjaks, põrguhirmus talurahvas hülgas viina, suitsetamise ja tantsimise. Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda
Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Cyrillus Kreek Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek on üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum
Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: Soololaul ,,Must lind" Leelo Koorilaul ,,Põhjavaim" Lindude laul Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta
pillimängu ka lastele. Gustavi lapsepõlv ei olnud kerge ja tulevikus pidas ta väga täpset arvestust oma rahaliste kulude üle. Poja Cyrilluse pealt ta ei koonerdanud, ostes talle trombooni ja andis talle rahagi hea pillimängu eest. Koos teiste lastega laulis Cyrillius isa juhendamisel mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. Lapsed laulsid esimest häält, isa bassi, mõni vanematest lastest teist häält. 1896. aastal sai isa õpetajakoha vormsile, kuhu pere lühikeseks ajaks elama kolis. Seal omandas Cyrillus ka rootsi keele ja puutus kokku rootsi rahvamuusikaga . Vormsil elades pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin. Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta
(Rohtmets, I. 2004. Kultuurolooline Eestimaa. Teekaaslane. Varrak, Tallinn, lk 7-24. ) 1254.a jagati saar Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel. 1563.a läks Hiiumaa Rootsi riigi alla ja 1710.a (Põhjasõjaga) Vene riigi alla. Hiiurootsi asustuse jäljed on saarel ilmsed veel 21.sajandi alguseski. 18. sajandil küüditati saare rootslased Katariina II (joonis 7.) käsul Lõuna-Ukrainasse ja aastal 1810 sundisid Ungern-Sternbergid neid lahkuma Vormsile ning Noarootsi poolsaarele. 1917.a okupeerisid saare Saksa väed, 1918 1940 oli iseseisvusaeg Eesti Vabariigis, siis NSVL okupatsioon ja taasiseseisvumine 1991.aastal. (Hiiumaa kodulehekülg, kättesaadav www.hiiumaa.ee, viimati külastatud 10.04.2009) Joonis 6. Hülgekütid 11 Joonis 7. Katariina II 9. Suuremõisa häärber Pühalepa vallas
ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896.aastal sai Gustav Kreek tasuvama õpetajakoha Vormsi saarel Fällarna õigeusu kiriku koolis. Selles koolis sai töötada vaid õigeusu kiriku liige ning nii ristitigi terve pere õigeusku. Lisaks sellele muudeti ka pereliikmete eesnimed Gustav Kreegist sai Konstantin Kreek, Mari Kreegist sai Maria Kreek ja Karl Ustavist Kirill Kreek. Siit tuli ka tema hilisem kunstniku nimi Cyrillus. Cyrillus Kreegile jäi Vormsile sõit selgesti meelde, sest see oli laste esimene merereis. Ta kirjutab, kuidas oli koos õdede-vendadega kartnud, kas nad kõik purjekale ära mahuvad, sest lisaks kaheksaliikmelisele perekonnale pidi muu kraami kõrval jääma ruumi ka hobusele,vankrile ja lehmale. Samuti jäi meelde hetk, et saarel ei saanud vastutulijad nende teeküsimisest aru . Tarvis oli rootsi keel selgeks õppida. Sellega hakatigi kohe tegelema. Helilooja isa elulookirjeldusest loeme:
üksus (Osasto Virkki). Üksuse baaslaevaks eraldati vana rannasõidu reisiaurik ,,Porkkala". Algselt peeti silmas Soome lahes asuvate Eesti saarte hõivamist. Soomlaste kõrval kuulus üksusesse ka üks eestlane, ,,Erna" rühmast pärit radist Johan Eilau. Operatiivselt oli Virkki üksus Saksa sõjaväeluure Abwehri esindaja korvetikapten Alexander Cellariuse alluvuses. Vanemleitnant Virkki ise sai haavata 9. septembri öösel dessantüksuste toimetamisel Vormsile ja rohkem siinsetes lahingutes ei osalenud. Saarte vallutamisega kaasnesid Nõukogude vägede eksitamiseks ulatuslikud pettemanöövrid merel. Ulatuslikumad olid ,,Südwind" Liivi lahest Saaremaa lõunaranniku suunas ja hiljem ,,Westwind" Saaremaa läänerannikule. Suurim ja ohvriterohkeim oli ,,Nordwind", mille käigus Soome sõjalaevad imiteerisid dessanti Soome lahest Hiiumaa suunas. Operatsioonis osalesid kaks rannakaitse soomuslaeva, ,,Ilmarinen" ja ,,Väinamöinen", jäälõhkujad
annaabi.ee 
