Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust.
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja
. Catering. Ürituste toitlustamine ning vajadusel tehnikaga varustamine, st välja rentimine, väljaspool hotelli toimuvatele üritustele, ka nende teenindamine kui nii on tellitud. Sellega tegelevad nii restoran, konverents ja köök. 4 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv Naisadministraatoritel on vormiriietuseks must, õrna sinise ruuduga seelik või püksid, vest või pintsak, valge pluus (lühikeste või pikkade varrukatega), ning mustad kingad. Meesadministraatoritel on mustad viigipüksid, vest või pintsak ja valge pluus (lühikeste või pikkade varrukatega), sinine lips ja mustad kingad. Portjeedel on mustad viigipüksid, valge lühikeste varrukatega pluus, punane vest ja mustad kingad. Conciergel on tumehalli värvi ülikond.
kogu hotelli toitlustamise eest nii töötajate kui ka restorani, lobby baari, konverentside, toatellimuste ja erinevate ürituste toitlustamine. Köök tagab hotelli klientide ja ka sissetulevate klientide toitlustamise. Köögi töötajate vastutus on pidada kinni hügieeni tingimustest ja tagada toitlustuse korrapärane valmistamise viis. 5 Vastuvõtuosakond: Naisadministraatoritel on vormiriietuseks must, õrna sinise ruuduga seelik või püksid, vest või pintsak, valge pluus (lühikeste või pikkade varrukatega), ning mustad kingad. Meesadministraatoritel on mustad viigipüksid, vest või pintsak ja valge pluus (lühikeste või pikkade varrukatega), sinine lips ja mustad kingad. Portjeedel on mustad viigipüksid, valge lühikeste varrukatega pluus, sinine vest ja mustad kingad.
Liivi ordu oli üks iseseisvatest maahärradest, kes valitses Eestis.Vana-Liivimaa ajastu oli feodaalse killustumise ajajärk Eestis. Liivi orduriik tekkist 1237.aastal ning loodi ilmaliku võimu kehastamiseks Eestis ja oli suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Komtuur- ja foogtkonnad olid väiksemad haldusüksused, milleks orduala jagunes, neid juhtisid vastavad võimukandjad komtuurid ja foogtid. Rüütelvend oli rüütelkonna tähtsam liige, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend rüütelkonna liige (sepp, pagar, kingsepp jne). Preestervend oli rüütelkonna liige, kes pidas kiriklikke talitlusi. Peapiiskop on vaimuliku poole tähtsaim võimukandja. Tallinna piiskop piiskop, kes omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikkuvõimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. 1236. aastal toimus Saule lahing, millega õnnestus saarlastel oma maa viieks aastaks sakslastelt tagasi võita. 11
Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik.
Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik.
Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana- Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg). Ordumeister - Tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvennad - Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli
jõud Vana Liivimaal. *Vana-Liivimaa ajastu- Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (kasutusel ka Eesti keskaja või orduaja mõiste) *Ordumeister- Tähtsaim isik Liivi ordus. *Rüütelvennad- Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- kontuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. *Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. *Riia peapiiskop- vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. *Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. *Kümnis- põhiline ristiusuliste kohustus- kümnes osa talu saagist. *Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks
Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva , Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. 9 Liivi Ordus eristati kolme seisust: rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud, kes teostasid mõisate kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning
annaabi.ee 
