· FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid. Kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemalt kui teised. Ehitised varemetes,
Postimpressionim Impressionismi ebamäärusele vastukaaluks hakati taas püüdlema suurema vormikindluse suunas. Tavaliselt loetakse postimpressionistide hulka nelja kunstnikku: 1. Vincent van Gogh ,,Päevalilled ,, 2. Paul Cézanne 3. Paul Gauguine 4. Henri de Toulouse-Lautree Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, iskupärase loomingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vormikäsitlus. Kui impressionistid maalisid eeskätte väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid
postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Loomingu tähtsus Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele , püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid kunstisuundadele ja eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti C ÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888)
graafikutest kõige tuntum. Ta on saavutanud suure meisterlikkuse peaaegu kõigil graafilise tehnika aladel. Aastast 1925 tegutses Wiiralt Pariisis. Wiiralti loomingut iseloomustab suur fantaasiaküllus, mis mulle tema teoste juures kõige rohkem meeldibki. Tema varasemates töödes on märgata sidet ka ekspressionismiga, 1930ndates aastates pöördub kunstnik aga realismi poole, milles saavutab ta klassikalise selguse ja vormikindluse. Wiiralti teosed olid Kumus pandud musta raami sisse, see andis piltidele mõjuvama efekti. ''Istuv naine ja mees'' , ''Söömar'' ja kindlasti ka ''Põrgu'' rahvas armastab seda. Järgmiseks Kumu verstapostiks võib pidada Paul Burmani, kelle elutee ei ole mitte lihtsamate killast. Burmani jaoks oli maalimine sama paratamatu nagu elamine ise. Maalimine maandas ta sisemusse kogunenud ängi ja pingeid, sellest kujunes olulisim kunstniku suhtlemisvahend
pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk, punkt. Seurat- esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama ja merevaated (marsei purjed, mererand, mänd. POSTIMPRESSIONISM- 19 saj lõpp, vastutöötamine impressionismi ebamäärasusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Cezanne- maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel kompositsioon, uuesti lokaaltoonid, põhimõttex looduse silmaspidamine ja jälgimine, ei taotlenud fotograafilist täpsust, viljeles peam maastikumaali,. 19 saj keskpaigast mütoloogilised, ajaloolis ja piiblitemaatikal põhinevad pildid jäävad täiesti tahaplaanile. Enamus kunstiajal
19. saj lõpp Neoimpressionism Divisionism, puantillism, optilised efektid, kompositsioon, dekoratiivne stilisatsioon. Georges Seurat, Paul Signac. Paul Cezanne, Paul Gauguin, Vincent van 19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Gogh, Henri de Tolouse- Lautrec. Suured, igavesed, eksistentsialistlikud teemad, kunst peab olema müsteerium, Gustave Moreau, Odilon Redon, Akseli 19. 20
kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. 2. Võitlev avangard - futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909
1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874
Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende
Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874
Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874
annaabi.ee 
