· Sündinud Viljandi maakonnas Pahuvere külas · Õppis Pärnus, Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis, Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav · On käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm · Valdas algusest peale luule vormikeelt Teosed · Luulekogud "Pierrot" (1919) "Jäljed liival" (1921) · Novellikogud "Hiina kett" (1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (1927) · Romaan "Armukadedus" (1933) Friedebert Tuglas · Eluaastad 18861971 · Sündinud Tartumaal Ahja mõisas · Õppinud Tartu linnakoolis ja Treffneri Gümnaasiumis · prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija · Elas peaaegu 11 aastat paguluses Looming
olnud haamriga mees, kes on justkui kunstniku võrdkuju. Kõige spontaansemaks vooluks võib pidada siiski grafitit, mis on levinud üle maailma. Algupäraselt oli grafiti noorte jaoks anonüümseks eneseväljendus võimaluseks, neile, kes otsisid alles oma identiteeti ning trotsisid riigis kehtivat korda. Kuid 1980. aastail avastati selles aga ka kunstiline tähendus. Grafitis nähti jõulist ekspressiivsust ja mõned selle ala meistrid kogusid ka tuntust. Grafitite vormikeelt hakkasid oma maalides kasutama ka mõned professionaalsed kunstnikud, näiteks Keith Haring. Malcolm Morley Keith Haring Kasutatud kirjandus: Kunstikultuuri ajalugu (12.klass) http://www.scribd.com/doc/13892456/Postmodernism-huperrealism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/h/hyperrealism/index
pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism. ISELOOMUSTUS: *Põlgas realistliku maailma jäljendamist, *Käsitles suuri ja igavikulisi teemasid, *Püüdis lahendada ebatavaliste süzeede abil, *Väljendus igasuguste fantaasiate kaudu, *Kasutas mitmetähenduslikke vihjeid ja sümboleid, *Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne, *Kasutati postimpressionismi, juugendit aga ka akadeemilist vormikeelt. ESINDAJAD: Gustave Moreau, Odilon Redon, Mihhail Vrubel, James Ensor. Sajandivahetusel sünnib RAHVUSROMANTISM seoses rahvusriikide tekkega ja rahvakultuuri väärtustamisega. Kujutavas kunstis pöördutakse rahvaluule temaatika ja rahvakunsti eeskujude poole. ESINDAJAD: *Aksel Gallen-Kallela - ,,Kalevala" illustratsioonid, *Kristjan Raud Tartu kunstikooli rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja,
"Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust,
justkui lennukiaknaist kogetavaid vaateid ning metropoli urbanistlikke rütme. (Paulus 2011). Arhitektuuris oli De Stijl’i eeskujuks Hendrik Petrus Berlage, kelle jaoks oli ehituskunst ühiskonna peegeldus ja sellel lasus moraalne vastutus ühiskonnas toimuvast. (Kodres 2001). Mulle tundub, et oma kaasajal oli De Stijl’i looming arhitektuurivallas pigem kesine, oli küll välja töötatud ideoloogia, millele põhineti, kuid ideed jäid pigem kavandite tasandile. Rohkem on De Stijl’i vormikeelt näha tänapäeva modernses arhitektuuris. Neilt on üle võetud sirgjoonelisus ja minimalism. Iga detail, mida kasutatakse peab olema põhjendatud ning üleliigset dekoori ei kasutata. Vaadates meie paneelmaju võiks ju küll tõmmata paralleele. 3 1917. aastal väitis J.J.P. Oud, et uusi asju tuleb valmistada masinatega ning Ruskin ja Morris olid teinud vea, kui nad vältisid masinaid
teemasid (tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ..., nad kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Maalimislaad ei olnud stiililiselt ühtne: kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Abstraktsionism Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Nonfiguratiivne ehk esemetu kunst. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.Olenevalt kujutatavast jagatakse: ekspressiivseksja konstruktiivseks (geomeetriliseks) abstraktsionismiks. Abstraktsionism esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti. Dadaism
Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga. 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli ,,Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas ,,Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati ,,Noor- Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus ,,Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt ,,Tarapita" tegevuses. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu ,,Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis ,,Armukadedus" (1933). Tõlketöö suursaavutusteks peetakse Dante ,,Uus elu" (1924) ja V
(Saaremaal) ja Ridala kiriku portaalile. Esimeses (joon. 8) võime näha romaani stiilile omast laia ja madalat ümarkaart, mis kolmeastmelisena valitseb portaali. Tähelepandav on portaalikaare välisraamiks olev stiliseeri- tud lehtmustriga friis näitena romaani ornamendist. Täidlased vormid, rahulikud, laialt haaravad kaared, lihtsapinnalised rüssakad pilastrid (seinsambad), mis kannavad väliseid kaari, kõnelevad siingi romaani stiili raskepärast ja massiivset vormikeelt. Üleminekustiili kuuluvas Haapsalu lossikirikus valitseb juba teravkaar, ristvõlvidki tõusevad vabamalt kõrgusse kui puhtromaani ehitistes. Seinapiitade lihavais kapiteelides sellevastu esineb veel romaani sugemeid, millele lähendab ehitist ka seinamasside raske suletus. Müürimasside raskusetunne pole ometi haruldane ka meie hilisemais puhtgooti kirikuis. Karmimad elutingimused ja kultuuriline tagaolek Lääne-Euroopa maadest ei
3. psühholoogia on võimalik ratsionaalse teadusena (Herbart). Sümbolism (1880-1905)- kunsti ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasi (kunst läbi legendide, müütide). Huvitasid igavikulised probleemid: sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt. Tunnused: rahutus, tundmus, spiritualism, loomuvastasus. (langenud ingel, hobune all naine, punane-draakon on(laibad) Juugend (1890-1910)- LähtusKa ajaloolistele stiilide matkimisele uut, otstarbekat ja ajakohast stiili. Hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone, ehtekunsti. Arhitektuuris pidi järgima siseruumide paigutust, st võis olla ebasümmeetriline. Tunnused: Arhitektuur:
"Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati "Noor-Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus "Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses. Luule esikkogu "Pierrot" (1919) sisaldab intiimluulet, mis rõhutatuma sensuaalsusega jätkub teises värsiraamatus "Jäljed liival" (1921). Ekspressionistlike stiilielementidega ajalaulude kogus "Maa ja mereveersed rytmid" (1922) on tugev ühiskonnakriitiline toon. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu "Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes "Ellinor" ja "Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase ägeda sõnasõja, avaldus autori huvi psühhoanalüüsi vastu. See arendatakse hiljem välja romaanis "Armukadedus" (1933). Esseistina on Semper
ühemõtteliselt kirjeldada ei saa. Alles jääb rafineeritud vormikultuur, vaim tumevaim, on ka nihkeid, mis pimedusepoolelt heleduse poolele pürgivad (tekib liikumissuund). Võib isegi öelda, et mingites tekstides hakkab ilmnema trotslik positiivne programm elutundeline programm. Hakkab hakkuma kristlike motiividega. Samas ka trotslik programm (vastandumine ööle) ja teisalt esteetilise programmi kuulutus selle luule programmi kuulub kindlasti see, et luuletaja valdab nõtket vormikeelt, et ta suudab ranges klassikalises vormis midagi tõeliselt liikuma panna või kinni püüda. Öös on asju! Talviku luulest. Talviku luule mõjutab olulisel määral ka teisi Arbujaid. ,,Kui mustavad udud" Matvere & Tätte kogust ,,Palavik" Betti Alver (1906-1989) Sünnib raudteelase peres Jõgeval. Ta lõpetan 1924ndal aastal Tütarlaste gümnaaiumi ja õpin 1924-1927 aastatel eesti keelt ja kirjandust. 1927 ilmub ta esimene debüütteos ,,Tuule armuke" romaan
60ndatel. Rummo alustab klassikalisest kõrgusest, aga siis toimub argisus publitsistikas, mida kõrge poeesiana ei tajutud. Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga. Runneli tekste on kõige rohkem viisistatud. Runnel õpib agronoomiat, ei saa agronoomiks. Kirjanduslike harrastuste juures võtmelise tähendusega see, et kolib Tartust Tallinnasse. Kutsutakse tööle "Loomingu" toimetusse. Saab seal kirjandusliku kooli. Tuleb Tartusse tagasi. Alates 90ndatest, seotud kirjastusega Ilmamaa.
annaabi.ee 
