Vooremaa mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Vooremaa 2007 - 2008...............................................................................................................50 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 51 Kasutatud materjalid.

UUDISTE GEOGRAAFIA

Vooremaa 1991 - 1992...............................................................................................................20 3.4. Vooremaa 2007-2008 ..............................................................................................................21 4. Eesti uudised.

UUDISTE GEOGRAAFIA

Vooremaa järved on üldiselt rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist e toitainete liigrohkust. Reostus on tulnud tööstustest, ettevõtetest, farmidest, väetistest, jäätmetest ja need on mõjutanud järve elustikku siiani (Koppel 1982).

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaa põhja - loodeosas moodustavad aluspõhja ülaosa peamiselt Siluri ladestu Raikküla lademe karbonaatkivimid (detriit -, afaniit- ja biohermlubjakivi ning dolomiit, ka mergel).

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas.

MAASTIKURAJOONID

Vooremaa 2007 – 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised.

UUDISTE GEOGRAAFIA

Vooremaal on toitaineterohke nõlvavee mõjul voortevahelistesse nõgudesse tekkinud madalsoid ja järveäärseid õõtsiksoid.

Eesti geoloogiline ehitus

Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia.

MAASTIKURAJOONID

Vooremaale on aga iseloomulikud tugevad tuuled, põhjuseks on see, et lagedad voorelaed ei takista oluliselt tuuli.

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik.

Maastikukaitsalad

Vooremaa mka on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tööruumid asuvad Tartu vallas Äksis.

Eesti kaitsealad (referaat)

Vooremaa 1991 - 1992 20. Kümnendat korda viibib Eestimaal Taani Uge rahvaülikooli direktor Carl Vilbaek.

UUDISTE GEOGRAAFIA

Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes

MAASTIKURAJOONID

Vooremaa - omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest.

EESTI MAASTIKU LIIGESTUS

Vooremaa ehk ka Saadjärve voorestiku ligikaudseks pindalaks on 1050 ruutkilomeetrit.

Eesti kõrgustikud

Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa.

Vooremaa

Vooremaa on looduse ilu kõige mitmekesisemates vormides - maastik nagu lapitekk.

Jõgevamaa

Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest.

Keskkonnakaitse, maastikukaitse referaat

Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist.

Vooremaa maastikurajoon.

Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid.

Maastikukaitsalad

Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast.

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres.

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaal on kaunis loodusmaastik ja Eestimaa külmim talv.

UUDISTE GEOGRAAFIA

Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas.

Vooremaa maastikurajoon.

Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine.

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaal on voorestik kõige klassikalisem näide.

Eesti loodusgeograafia konspekt

Vooremaa puhul on valdavalt tegemist kultuurmaastikega.

Vooremaa maastikurajoon

Vooremaa maastikukaitsealal on palju matka- ja õpperadasid.

Vooremaa maastikurajoon.

-6

Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral.

Vooremaa maastikurajoon

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

simpleks – andmeedastus ainult uhes suunas.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti