Lo= =0,30 2591 N 2.4 Vastus 1=¿ 40,73 [ mm ] Ülesannet lahendades sain järgmised vastused: kolviläbimõõt D¿ , hõõrdejõud F=777,93 [ N ] , koormustegur Lo=0,30 . 6 3. ISESEISEV TÖÖ NR. 3 3.1 Ülesanne Arvutada Selel 2 toodud voolus igas ristlõikes voolukiirused ja voolurežiimid, kui on teada vooluhulk ql ristlõikes 1, toru siseläbimõõdud ja vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur v. Arvestada kehtiva voolupidevusega 3.2 Lähteandmed Variant 2 Vooluhulk ristlõikes 1: q1=0,8 m3/s Toru siseläbimõõdud: d1=1,5 m d2=1,7 m d3=0,35 m Sele 3 d4=1,6 m d5=1,3 m
5. Arvutan hõõrde- ja kohttakistuste summa ∆�1−2= ∆�ℎ1−2+ ∆��1−2 ∆�1−2=1415555.533+165375=1580930.533 Pa = 15.80930533 bar Vastus: Rõhukadu p1 2 = 15.80930533 bar Ülesanne 3. Antud: ql=1m3/s – vooluhulk d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0.15904312 m2 d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 υ=0.0008m2/s Leida: Voolukiirused v1; v2; v3; v4; v5; ja voolureziimid Re. Lahenduskäik: 1. Arvutan ristlõike pindalad. Ristlõike pindala valem: A=Π*r2 d1=1.8m r1=0.9m A1=2.544690049m2 d2=1.9m r2=0.95m A2=2.83528737m2 d3=0.45m r3=0.225m A3=0.15904312 m2 d4=2m r4=1m A4=3.141592654m2 d5=2.5m r5=1.25m A5=4.908738521m2 2. Arvutan voolukiirused. Voolukiiruse valem: υ=q/A υ1=0.392975168m/s υ2=0.352697934m/s υ3=6.287602694m/s υ4=0.318309886m/s υ5=0.203718327m/s 3
1,8 2 ) 4 2 4 =2,83[m ] 2 2 d S =π × ( ) =π × ( 1,5 2 ) 5 2 5 =2,36[m ] 2 Leian voolukiirused antud ristlõigetes. Mahulise vooluhulga valem on q=v∗S , seega voolukiiruse valem on v =q /s q1 0,65 v 1= = =0,24 [m/ s] S1 2,67 q2 0,65 v 2= = =0,24 [m/s] S2 2,67 q3 0,65 v 3= = =1,03[ m/s ] S3 0,63 q 4 0,65 v 4= = =0,23 [m/s ] S 4 2,83 q5 0,65 v 5= = =0,28 [m/ s] S5 2,36 v×d
..0,4 m. Kui vesikond on suurem, leitakse põhja laius hüdraulilise arvutuse teel. Kuivenduskraavide põhja laiuseks käsitsi kaevamisel 0,3 m. Väiksema veevooluga kraavidele on nende korrashoiu seisukohalt soovitavam väiksem põhjalaius. Kraavi põhja langus Kraavi põhjalangus on kõrguste vahe ja kalde horisontaalprojektsiooni suhe kindlal vahemaal. Kraavi põhja lang projekteeritakse võimaluse piires paralleelne maapinna languga. Kraavi põhja langust olenevad voolukiirused. Suurte voolukiiruste puhul toimub kraavides pinnaseosakeste väljauhtumine ja uuristamine ning allpool asuvates veejuhtmete osades, kus voolukiirused on väikesed, kaasatoodud uhtainete settimine. Arvestades eeltooduga, tuleb kraavidele võimaluse korral anda selline lang, et voolukiirused ei ületaks pinnase vastupanuvõimet uhtumisele. Uhtainete settimise vältimiseks ei tohi voolukiirused olla ka liiga väikesed. Maksimaalne lubatud lang sõltub valgala suurusest ja mulla lõimisest.
Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis. Teised suuremad jõed on Tana, Mjsa, Drammen. Jõgede peamised toiteallikad on liustikusulamisveed ja põhjavesi. Suvel ja sügisel mängivad olulist rolli ka sademed. Jõed on üldiselt veerohked, ainult talvel on veetase madal, kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured. Suuri üleujutusi Norra jõgedel ei esine. Jõgesid kasutatakse Norras hüdroenergia tootmiseks. Samuti kasutavad tööstusettevõtted ja tehased pinnaveekogude vett jahutamiseks ja reovee juhtimiseks. Suurim Norra järv, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim järv, on Hornindalsvatnet. Samuti järved Salsvatnet, Tinnsj ja Mjsa, mis on järgmised Euroopa suurimad järved ja asuvad Norras. Järvesid on Norras palju, kuid nad ei ole väga suured. Enamus neist on
vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, so aladeta, kus vesi seisab. 3) Vooluhulga määramine akustiliste riistade abil Akustiline vooluhulgamõõtur põhineb akustilisel kiirusmõõturil. Kahlates või silda mööda üle jõe veetav riist mõõdab voolukiirused ja voolu ristlõikepinna ning arvutab kiirusepüürid ja vooluhulga. 4) Vooluhulga määramine ujukite abil Pinnaujukeid võib vooluhulga määramisel kasutada vaid siis, kui tiivikuga mõõta ei saa, nt jäämineku ajal. Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel märgitakse kaldatähistega kolm ristsiht, millest keskmine on mõõtmislävend. Ujukid lastakse vette 5-10m ülemisest sihist ülesvoolu nii, et nad jaguneksid
keedus ja pudelis on erinev, protsessis on kuumutamist jahutamist, filtreerimist Tehased on suured Mahutite siseseinte pesemise kaks võimalust: · Pesupeade kaudu, mis tagavad pesuaine soovitud jaotumise mahuti seinale · Pöörlevate kõrg-surve pesupeade kaudu Torustike pesemise võimalus · Kasutatakse korduvkasutuses olevat pesuainet ( peale pesu kontrollitakse pesuaine sisaldus lahuses ja vajadusel lisatakse värsket pesuainet) · Lisatakse sobivad voolukiirused antud protsessi etapis esineva mustuse eemaldamiseks. On olemas palju CIP tüüpi puhastussüstee, kolm põhitüüpi on: · Täieliku kao süsteem( puhastav aine lastakse kanalisatsioon, kkuna see võib-olla peale pesu liigselt saastunud · Osalise taaskasutuse süsteem · Täieliku taaskasutuse süsteem Erinevate CIP süsteemide põhilised osad: · eel-loputus · pesuaine pihustamine mahuti siseseintele · mahuti ja torude siseseinte loputamine
Sele 2.10 Vedeliku vooluhulk vedeliku voolu kiirusest ja rõhkude vahest. Kuna vooluhulk on torustiku igas Siit saadakse Bernoull'i võrrand: punktis ühesugune, siis juhul kui p v2 torustiku ristlõige on torustiku erinevates g×h+ + = const. punktides erinev (A1 ja A2) siis 2 voolukiirused nendes punktides on vastavalt (sele 2.11): Sama võrrand kujul rõhk-energia saadakse: Q1 = Q2 p ptot = pst + × g × h + × v2, kus 2 Q1 = A1 × V1
Voolujoone võrrand: kiirusvektori ja joone puutuja sihid ühtivad: . Voolujoone võrrand on seega: uxdz uzdx=0. Voolujoone võrrandit rahuldab funktsioon , milles osatuletised on: , Järeldub, et =const on voolufunktsioon. Kui anda sellele funktsioonile väärtusi, saadakse voolujoonte parv. Et kiirusvektor on suunatud piki voolujoont, siis voolujooned ei saa lõikuda. Potentsiaalne voolamine on selline, mille puhul voolukiirused rahuldavad tingimusi: Kiiruse potentsiaal Pindvoolamise korral: , Kui anda funktsioonile väärtusi, saadakse potentsiaalijoonte parv. Voolujooned ja potentsiaalijooned on omavahel risti. Potentsiaalse voolamise teooriat rakendatakse siis, kui voolus puuduvad keerised. 1.16 Voolamise põhielemendid Elementaarjoa moodustab lõpmatult väikest pinnaelementi dA läbiv voolujoonekimp, mida ümbritseb pinna
Mahtfiltreerimine Membraanfiltreerimine Kuidas toimib? Kinnihoitavad osakesed jäävad nii filtri Kinnihoitavad osakesed jäävad vaid filtri pinnale kui ka sisse pinnale Tüüpnäide Filterpaber Tselluloosi estritest membraanid Eelised • odav • pooride suurus hästi defineeritav • kõrgemad voolukiirused • olenevalt pooride suurusest on võimalik • filtri mahtuvus suur kinni hoida ka mikroorganisme • filtrimaterjal saastab filtraati vähe Puudused • filtrimaterjal võib osaliselt filtraati • suhteliselt madalad voolukiirused saastata • suhteliselt kallis
läbiviimiseks. Õnneks on Metrosert AS laboris olemas mõlemat tüüpi optilised sensorid, millega sai testida nende sobivust antud ülesandeks. 26 5. MÕÕTESÜSTEEMI KIRJELDUS 5.1. AS Metrosert Tallinna labori veestend Sele 5.1. Metrosert AS veestend. Valmistaja joonis. Antud stendiga saab taadelda väga erineva kuluga kuluandureid. Madalaimad voolukiirused jäävad 0,006 m3/h juurde ning suurimad kuni 65 m3/h kuluni. Kaks pumpa (5 kW ning 2 kW) tagavad mõõtmiseks vajaliku rõhu, mida saab reguleerida ka veel klappide avamise-sulgemisega. Taatlemiseks ühendatakse kulumõõtur torustikusüsteemi ning lastakse sellest läbi vastava kuluga vett. Täpne kulu sõltub juba kontrollitavast mõõteseadmest. Reeglina sooritatakse ühe mõõtevahendiga kolm katset: nimikulul (Qn), üleminekulul (Qt) ning väikseimal kulul (Qmin). Kui
hüdrofiliseerida. I don't want to know the answers, I don't need to understand Polüpropüleenist membraanfiltrid: odavam kui PTFE, keemiliselt väga püsiv, samuti hüdrofoobne. 22. Filtreerimine: maht- ja membraanfiltreerimine, nende võrdlus Mahtfiltreerimise korral jäävad filtreeritavad osakesed nii filtri pinnale kui selle sisse, nt filterpaberi korral. Eelised: odav, filtri mahtuvus on kõrge, kõrgemad voolukiirused. Puudused: filtrimaterjal võib filtraati saastada, pooride suurus on ebamäärane. Membraanfiltreerimise korral jäävad osakesed vaid filtri pinnale, nt tselluloosi estritest filtrite puhul. Eelised: pooride suuruse järgi hästi defineeritav, olenevalt pooride suurusest on võimalik kinni hoida ka mikroorganisme, filtrimaterjal saastab filtraati vähe. Puudused: suhteliselt madalad voolukiirused, kallis, madala mahtuvusega. 23. Praktilised aspektid kaalumisel analüütiliste kaaludega.
Ühik kuupmeetrit/sekundis 1 m3/s = 60 000 l/min Seosed: Q = V/t Q = V × A Torus voolava vedeliku kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune 63 Vooluhulk Q on seega toru ristlõikepindala A ja voolukiiruse v korrutis Kuna vooluhulk on torustiku igas punktis ühesugune, siis juhul kui torustiku ristlõige on torustiku erinevates punktides erinev (A1 ja A2) siis voolukiirused nendes punktides on vastavalt: Bernoulli võrrand Bernoulli võrrand Rakendades voolavale vedelikule energia jäävuse seadust saame, et voolava vedeliku koguenergia ei muutu niikaua kuni seda väljastpoolt ei lisata või ei eemaldata. Jättes kõrvale need energialiigid, mis ei muundu saame et, koosneb vedeliku koguenergia: - potentsiaalsest energiast, mis sõltub vedeliku samba
veekogu põhja ärauhtumist, teiseks veevoolu kineetilise energia kustutamine. Kõrgusmärk sõltub kineetilise energia kustutamise viisist AB-s. •Paksuse määravad vastavad staatilised arvutused. Esmasel lähenemisel võib paksus olla määratud valemiga 3.6 kus vc – voolukiirus ahassügavuses hc – voolutäide ahassügavuses Valemi järgi sõltub see paksus voolukiirusest ja voolutäitest AB ahasristlõikes (asub taganõlva jalamil , kus voolukiirused kõige suuremad ja voolutäide kõige väiksem). • Hüdrauliline hüpe tekib alati AB-s. Ehituslikult on lubatud ainult kaetud hüppe projekt- mine. Selle korral löögipõranda pikkus on võrdne hüppe pikkusega. •Konstruktiivselt eraldatakse löögipõrand paisukehast deformatsioonivuugiga . Väikese löögipõranda laiuste korral võib see olla monoliitplaat. Laiade voolusängide korral nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste telgjoontel
annaabi.ee 
