Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VOOLUALLIKA KASUTEGUR". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõltuvus, 1611, kasuteguri, 333333, 1667, 272727, 8000, 4375, 6154, 1023, 27001, 4286, 7500, välistakistuseN I [2] 2 IR R I R r R r või [3] Valemitest [1] ja [2] järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega
11 10 2,3 23 85,19 0,4 230 40 5,75 12 5 2,5 12,5 92,59 0,2 500 40 12,50 13 0 2,7 0 100,00 0 - - - emj: 2,7 V (I ) N l N l (I ) Funktsioonide ja graafik: Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus 50 100.00 40 80.00 30 60.00 Kasulik võimsus, mW Võimsus, mW Kasutegur, % 20 40.00 10 20.00
Siit Rm=r. Seega tarbial eralduv võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Maksimaalne võimsus on aga arvutatav valemist Vooluallikate praktilisel kasutamisel ei ole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga või Valemitest [1] ja [2] järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (R m=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. Tabel 1. Ni , Jrk I, mA U, V mW n% E-U,V r, R, R/r 1 45 0 0,00 0 2,7 60,00 0,00 0,00
1.80 1.60 1.40 1.20 1.00 Punane Pinge (V) 0.80 Hall 0.60 Kollane 0.40 0.20 0.00 Temperatuur°C Graafik 4 . Juhtmetel olev pingelang 2.3.3. Kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel Punane juhe Allika klemmipinge 12,1 V Juhtme takistus 0,57 oomi 1.1 12.0 1.0 10.0 1.0 8.0 Kasutegur 0.9 6.0 Juhtmel hajuv võimsus, W Kasutegur Hajuv võimsus 0
64 0 0.2 0.4 0.6 1.47 0.51 1.49 0.44 1.53 0.35 1.58 0.25 1.62 0.19 1.69 0.14 1.8 0.1 1.9 0.08 Isk Bk e/m (e/m) odvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest Solenoidvool, A 0.4 0.6 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2 N 2067 1.25 Ra 0.0053 0.0082827449 Rk 0.0027 158995845941.6 l 0.392
alfa0 alfa1 alfa 1 180.38 173.34 -7.04 2 179.98 173.66 -6.32 3 180.06 173.38 -6.68 4 180.34 173.16 -7.18 5 180.74 173.14 -7.6 6 180.34 173.32 -7.02 7 179.96 173.16 -6.8 8 180.28 173.36 -6.92 9 180.22 173.38 -6.84 10 180.32 173.34 -6.98 alfa kesk -6.938
algebraline summa pingelangude (IR) algebralise summaga. IkRk=Ek 6p.Vooluallika kasutegur-Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0-sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe 2 2 R vooluallika kogu võimsusesse määrab allika kasuteguri. Pk=RJ2= R= * ( R0 + R ) 2 R0 + R R0 + R -U r= () r-vooluringi sisetakistus J Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta
1. . . , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,
μ0 ∋ 2 = 2 =−4,43∗10−5 2 r sin α 2∗0,107∗sin 23,5 ∂ Bh =−¿ ∂α U c ( B h) =√ 4,88∗10−16 +5,73∗10−15 +1,3∗10−13=3,95∗10−7 6. Järeldused Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent mõõtmiskohas oli 3 katsel 1,62 *10-5+-3,95*10-7T 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud – põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses. ε = A/q
Is Ia Is algus 0.01 1 0.01 2.95 Is samm 0.05 2 0.06 2.94 3 0.11 2.96 4 0.16 2.97 5 0.21 3 6 0.26 3.01 7 0.31 3.04 8 0.36 3.02 9 0.41 3.01 10 0.46 2.95 11 0.51 2.92 12 0.56 2.95 13 0.61 2.96 14 0.66 2.96 15 0.71 2.94 16 0.76 2.93 17 0.81 2.92 18 0.86 2.91 19 0.91 2.9 20 0.96 2.89 21 1.01 2.86
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
SÜND SURM IM.SURM IGA M IGA N RKT GRUPP RIIK 24.7 5.7 30.8 69.6 75.5 600 1 Albania 12.5 11.9 14.4 68.3 74.7 2250 1 Bulgaria 13.4 11.7 11.3 71.8 77.7 2980 1 Czechoslovakia 11.6 13.4 14.8 65.4 73.8 2780 1 Hungary 14.3 10.2 16 67.2 75.7 1690 1 Poland 13.6 10.7 26.9 66.5 72.4 1640 1 Romania 17.7 10 23 64.6 74 2242 1 USSR 15.2 9.5 13.1 66.4 75.9 1880 1 Byelorussian SSR 13.4 11.6 13 66.4 74.8 1320 1 Ukrainian SSR 20.7 8.4 25.7 65.5 72.7 2370 2 Argentina 46.6 18 111 51 55.4 630 2 Bolivia 28.6
e. C=q/fii. Elektrimahtuvus on vooluallika kasulik võimsus Ro- laeng, mis tuleb anda juhile, et vooluallika sisetakistus R- muuta potensiaali ühe ühiku koormuse takistus. Kasuliku võrra. 1C/v=1F(farad). 2. võimsuse suhe vooluallika Kirhoffi seadused- 1.seadus - koguvõimsusesse määrab Sõlmes koonduvate voolude vooluallika kasuteguri. algebraline summa on võrdne Maksimaalse kasuliku võimsuse nulliga. 2.seadus - Kinnises saame takistuste suhte juures kontuuris võrdub emj. R/r=1 kasutegur on siis 50% 3. Algebraline summa pinge Reaktiivtakistused - Kui langudega algebralise eeldada, et kondensaatoris R ~ summaga. 3. Pooljuhtventiil 0, siis vastavalt ohmi seadusele e
Optiline tugevuse tähis D Optilise tugevuse ühik dpt Optilise tugevuse valem D = 1/f Fookuskauguse tähis f Fookuskauguse ühik m Kiiruse tähis v Kiiruse ühik m/s Kiiruse valem v = s/t Teepikkuse tähis s Teepikkuse ühik m Aja tähis t Aja ühik s Sageduse tähis f Sageduse ühik Hz Sageduse valem f = 1/T Võnkeperioodi tähis T Võnkeperioodi ühik s Tiheduse tähis ρ Tiheduse ühik kg/m^3 Tiheduse valem ρ = m/V Massi tähis m Massi ühik kg Ruumala tähis V Ruumala ühik m^3 Rõhu tähis p Rõhu ühik Pa Rõhu valem
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B . (2)
3. Töökäik U Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: I = . R Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest. Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b a) Voolu sõltuvus pingest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1. 10 V 3 lampi 2. 20 V 3 lampi 3. 30 V 3 lampi Järeldus: b) Voolu sõltuvus takistusest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, võimsuse ja kasuteguri määramine ampermeetri, kahe kuivelemendi, kahe sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja (või kolme) reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtes. Skeem 1. Teoreetilised alused Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest).
Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega
5 2.8 11 16 2.3 36.8 81 0.55 34.4 143.8 4.2 12 10 2.5 25 88 0.35 35.0 250.0 7.1 13 4 2.7 10.8 95 0.15 37.5 675.0 18.0 14 1 2.8 2.8 98 0.05 50.0 2800.0 56.0 E = 2.85 V Kasuliku 60 võimsuse ja kasuteguri 100 sõltuvus 90 50 80 70 40 60 Kasulik võimsus, mW 30mW
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus:
Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur ARVUTUSED Iga mõõtmise jaoks on leitud kasulik võimsus: Iga mõõtmise jaoks on leitud kasutegur: 100,00 98,00 96,00 94,00 94,64 92,00 90,00 89,29 Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus 88,00 86,00 84,00 85,71 voolutugevusest 82,00 80,00 80,36 78,00 76,00 75,00 74,00 72,00 70,00 69,64 68,00 66,00 64,00 64,29 N=N(I) 62,00 60,00 58,93 58,00
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r = ........ V 4. Arvutused Kasuliku võimsuse N1 arvutamine: I, U, N1 = I*U, mA V mW
S2=1,86(mm2=1,86*10-6(m2) 3.Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. 4.Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 3 Peen traat Tabel 3 Jrk. l U R Nr (m) (V) () . 0,06 0,1 0,067 2. 0,12 0,2 0,13 3. 0,18 0,27 0,18 4. 0,24 0,33 0,22 5. 0,30 0,41 0,27 6. 0,36 0,50 0,33 7. 0,42 0,57 0,38 8. 0,48 0,63 0,42
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 12B TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas deformeerub ja tema külgservad moodustavad oma esialgse asendiga nurga .
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile
Tabelist on ju ruutsõltuvust palju raskem märgata kui jooniselt. Joonise tegemine tundub imelihtne. Enda jaoks ongi, aga graafikut peavad ka teised mõistma. Seepärast peab graafikul olema rida arusaamist hõlbustavaid elemente: 1. pealkiri, 2. x- ja y-telje pealkirjad, 3. x- ja y-telje ühikud, 4. mõõdetud väärtuste vearistid. 1 Trafo magnetvoo sõltuvus voolutugevusest 0,22 0,20 0,18 3 0,16 0,14 Magnetvoog (Wb) 0,12 4 0,10 0,08 0,06 0,04
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2
2 o2 0 Kui süsteemile ei mõju hõõrdejõud (r=0), siis võrrandid dt dt ja x A o e cos t omandavad kuju: t d2x 2 o2 x 0 x A o cos(o t ) , dt ja mis kirjeldavad sumbumatut harmoonilist võnkumist. 2. Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist: 1. Kaalun koormised (5 tk.) 2. Mõõdan iga koormisega vedru pikenemine l 3. Arvutan vedru jäikus k ja vedrupendli omavõnkeperiood T0 ning vead. 4. Määran iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (12) aja kaudu. Katseandmed kannan tabelisse 1. 5. Joonestan sõltuvuse T2=f(m) graafik Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest: Teostan mõõtmised ühe koormisega kasutades 5 erinevat vedru
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kri
suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus-laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. C/v=F(farad) 3. Pooljuhtideks nimetatakse materjale, mis jäävad juhtide ja dielektrikute vahele. Neil on tugev juhtimise sõltuvus temperatuurist, elektrivälja tugevusest, valgustatusest ja mehaanilisest survest. Pooljuhtides on nii elektron kui ka aukjuhtivus. Materjaliks on seleen, germaanium ja räni. Konstantsel temperatuuril on elktron-auk paaride keskmine arv pooljuhtkristalli ruumala ühikus muutumatu. Pooljuhte, kus on ülekaalus elektronjuhtivus nim. n-pooljuhtideks. Kus ülekaalus aukjuhtivus p-pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad
−4 0, 17 · 10 ¿ ¿ √ 4,58· 10−10 −4 2 UA(a)= ¿ 2+(0,13 · 10 ) = = 0, 626·10-6 34,213 ¿ √¿ ¿ Traadi pikenemise sõltuvus talle mõjuvast jõust 1.2 1 0.8 0.6 pikenemine ∆l, jaotis 0.4 0.2 0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt
annaabi.ee 
