koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus).
Küsimuse tekst Milline on kuumvormstantsimise stantsipoolte maksimaalne ettekuumutustemperatuur? Vali üks: a. 200...350 °C b. 300...400 °C c. 400...450 °C d. 600...750 °C Küsimus 23 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Erijõud p sepistamisel ja vormstantsimisel pressidel ei olene Vali üks: a. tooriku läbimõõdu suhtest b. pressi töölaua massist c. hõõrdetegurist d. tooriku metalli voolavuspiirist Küsimus 24 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kujumuuteoperatsioonideks lehtstantsimisel on (õigeim variant) Vali üks: a. vormimine, pindvormimine, äralõikamine b. ääristamine avalõikamine, sisselõikamine c. avardamine, ääristamine, koolutamine d. äralõikamine, ahendamine, painutamine Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lahtiste stantside eeliseks on Vali üks: a
25) Tõmbamine teostatakse: külmdeformeerimise teel. 27) 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1mm seks on mitu tõmbeastet vaja: metalli ebapiisava tugevuse tõttu. 28) Tooriku tünnikujulisust jämendamisel võib vähendada või vältida: tööriistdae kokkupuutuvate pindade määrimisega. 29) Auru-õhuvasara löögienergiat võib kõige enam suurendada: langevate osade massi ja langemiskiiruse suurendamisega. 30) Erijõud p sepistamisel ja vormstantsimisel ei olene:tooriku metalli voolavuspiirist. 31) Kinniste stantside puuduseks on: täpsete mõõtmete ja massiga toorikute vajalikkus. 32) Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada: sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel. 33) Töötluslisad sepistel nähakse ette eesmärgiga: lihtsustada sepiste ja tööriistade kuju. 34) Alasialuse energia suurendamisel löögitöö (-energia): suureneb. 36) Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni: 5mm 37) Lehtsantsimise puuduseks on: stantside keerukus ja kõrge maksumus.
minimaalselt 1,2. Sele 3. Koostu ohutustegur. Ohutustegur 1,2 on saadud, rakendades koostule jõudu 30500 N. Jõud on raknedatud silma pesast varre otsa poole. 8 Varras ja silm tekkivad pinged Maksimaalne pinge mis koostus tekib on 293,9 N/mm2, kuna väärtus on materjali voolavuspiirist väiksem siis plastset deformatsiooni koostus ei teki. Sele 4. Koostus tekkivad pinged. Varras ja silm tekkiv läbipaine Koostus tekkiva elastse deformatsiooni tulemusena on maksimaalne dislokatsioon 0,643mm, mis tekib silma juures. Sele 5. Koostus tekkiv läbipaine. 9 Hülss, põhi ja silm ohustegur
väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema. 13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral 14.Piirpingete diagrammid. (Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm. Smith'i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest -1 ja 0 ning voolavuspiirist 15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16
1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7
vajalik ühikulise suhtelise deformatsiooni saavutamiseks, üheteljelisel tõmbel leidmine ei ole enamasti vimalik. Seepärast määratakse konsolidatsioonimooduli sõltuvuste kohta vastavalt veesisaldusest ja või survel. See tähendab, et proovikehale mõjub pinge ainult ühe telje suunas. konsolidatsioonimoodul otseselt kompressiooniteimi andmetest. Selleks tuleb voolavuspiirist: Cc'=0,00441w-0,033 ja Cv=0,25/W4L Teistes suundades saab proovikeha vabalt laieneda. Sellises pingeolukorras teimi käigus fikseerida proovi vajumise ajaline käik. Konsolidatsioonimooduli kus W- veesisaldus ja WL-voolavuspiir protsentides. Cv ühikuks on m2/sek. E=z/z. Ödomeetris teimimisel rõngas asuval pinnasel, mida surutakse leidmiseks kasutatakse ühte kahest meetodist - Casagrande ehk aja logaritmi 1.6.1
1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7
1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7
1. arvutuslike välisjõudude suuruse ja iseloomu määramine (tänapäeval neid jõude normeeritakse enamiku laevatüüpide jaoks), 2. lubatud pingete määramine, 3. arvutuslike välisjõudude mõju võrdlemine lubatud pingetega ehk tugevus- tingimuste kontrollimine. Lubatud pinged määratakse eraldi iga konstruktsiooni jaoks. Need peavad olema teatud osa ohtlikest pingetest (voolavuspiir, väsimuspiir, nõtkepinge jne.). Teki- ja põhjakonstruktsioonidel läbi- ja ülepaindel - 50% voolavuspiirist. Minimaalse tugevusvaru määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 1. võimalik arvutuslike ja tegelike jõudude mittevastavus; 2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7
18.4. Tiguratta hammaste paindekontroll. Hammaste paindetugevust kontrollitakse samade meetoditega, millega ka hammasrattaid. Arvutusvalemi saab esitada kujul KFt 2 F YFt [ F ] , b2 m kus YFt – hamba kuju arvestav tegur. Lubatud paindepinge [F] määratakse, lähtudes ülekande koormusreziimist, materjali tõmbetugevusest ja voolavuspiirist. Täpsemates arvutustes ka hammaste lõikamise moodusterst. 108 Tiguülekanded kontrollitakse veel jäikusele ja kuumenemisele. 19. REDUKTORID Reduktorid – eraldi keresse suletud mehhanismid, mis nurkkiirust vähendavad ning pöördemomenti suurendavad. Hammas- või tiguülekande sulgemine eraldi keresse annab suure koostetäpsuse, hea määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest
Üks tuntuimaid empiirilisi seoseid on Terzaghi ja Pecki (1967) poolt esitatud C c = 0,009(W L - 10) (4.38) kus WL on voolavuspiir protsentides (määratud Casagrande aparaadiga). Eesti nõrkade savipinnaste jaoks on leitud seosed kompressioonisuhte Cc'=Cc/1+e ja konsolidatsioonimooduli sõltuvuste kohta vastavalt veesisaldusest ja voolavuspiirist C 'c = 0,00441w - 0,033 (4.39) 0,25 Cv = 4 (4.40)
(kitsama) V-soonega teimiku korral ka selle laius. R 1,0 Plastsete materjalide puhul on eriti ohtlik 10 habras purunemine. Üldjuhul algab see märkamatult 5 pingetel, mis on tunduvalt madalamad mitte ainult tugevuspiirist, vaid ka voolavuspiirist ja kulgeb suure Sele 1.5. Löökpaindeteimikute kuju kiirusega, olles paljude avariide põhjuseks. Materjali vastupanu haprale purunemisele on üks põhilisi konstruktsiooni töökindluse näitajaid. Materjali üle- minek plastsest olekust haprale sõltub paljudest mõjuritest: ühelt poolt sulamist endast (kristallivõre tüüp, keemiline koostis, tera suurus, lisandid jt.);
annaabi.ee 
