Leidenschaft Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein Spätromantik (1815-1840) E.T. A. Hoffmann, Eichenhoff, Brentano, Achim von Arnim, Tieck Hervorhebung der Schattenseite d. menschl. Psyche Hinwendung zu Religion, Spiritualität die Sehnsucht nach der “alten Ordnung” Abrechnung m. d. Gedangengut der Aufklärung http://www.philipphauer.de/galerie/caspar-davi d-friedrich-werke/?pagenr=2 http://www.zeit-und-wahrheit.de/spaetromantik-li teratur-230/ http://www.lerntippsammlung
- arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): – andis välja ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813-1832);
- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni „Ossiani lauludest“) 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. hiiumuistendid, rändavad järved, porkuni preili motiiv, koit ja hämarik 15. Kirjelda J
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust. Harimata, lihtsas inimesed on säilinud poeesia algupärane jõud Neid inimesi ühendab lihtne, aga suur, nõiduslik pidulik laad Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust
Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.)
Soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijatele, sh Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3
Soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijatele, sh Johann Gottfried von Herderile 12.3. (Rahvus)romantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? 13.1. Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid 13.2. Käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie) 13.3. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist) 13.4. Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni ,,Ossiani lauludest") 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14.1. Regilaulud (nt ,,Salme laul", ,,Uppunud vend", ,,Tütarde tapja") 14.2. Hiiumuistendid 14.3
Avaldas mh. väljaande ,,Volkslieder" (1779-1779), 2 tr. ,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Estofiilide rahvaluule alane tegevus 19. sajandi alguses Johann Heinriche Rosenpläter (1782-1846): o andis välja ajakirja ,,Beiträge zur genauern kenntniss der estnischen Sprache" (1813- 1832)
ja luule eeskuju. 1. Nt Giambassta Vico (1668-1744) ideed: – muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, – arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, – soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; 2. Johann Gottfried von Herder (1744 – 1803) - käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käistlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) Herder korraldabki Baltimaades esimese rahvaluule kogumise kampaania. august Wilhelm Hupeli vahendusel sai ta aastatel 1777–1778 oma kavandatava rahvaluulekogu (Herder 1778/79) jaoks 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu koos saksakeelsete tõlgetega
(paganarahvaste poeesiay ja mütoloogiat), sai aru pärimuse ajaloolisest muutumisest, tekkis soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Vico "Scienza Nuova" (1725) - oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile. Herderi ideed: ta käsitles rahvast (Volk) kui rühma, keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja ajakirja "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813- 1832), avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte ning väärtustas eesti keelt. 13
miks teha?) Axel Olrik (1864-1917): - Muinasjutu eepilised seadused muinasjutu kompositsiooni reeglid (1908) kehtivad Euroopa kultuuriruumis. (lavalise kaksuse seadus toimuda saab ainult dialoog; aktiivselt saavad suhelda vaid kaks tegelast, kolmanda olemasolule on tegemist passiivse tegelaskujuga) Oskar Kallas (1868-1946): - 1901 kaitses Helsingi Ülikooli juures oma doktoritööd Die Wiederholungslieder der Estnischen Volkspoesie (korduslaulud eesti rahvaluules) 20. sajandi algus 1920ndad - teadusharude vaheliste piiride selge väljajoonistumine - Institutsiooniline iseseisvumine - Domineeriv paradigma soome koolkonna vaade I Teadusharude iseseisvumine - Rahvaluule folkloor (folkloristika) - Muinasteadus arheoloogia - Rahvateadus etnograafia/etnoloogia II Institutsioonide iseseisvumine - 1909 Eesti Rahva Muuseum
annaabi.ee 
