Volikiri Volitaja- isik, kes annab nõusoleku mingiks tegevuseks volitatule Volikiri- dokument, millega antakse volitus isikule EI OLE: · PEALKIRJA, SELLE ASEMEL ON LIIGI NIMETUS (VOLIKIRI) · PÖÖRDUMIST · LÕPUTERVITUST Olemas on: · Volitatu nimi, eesnimi ja perekonnanimi: suurte tähtedega nimetavas käändes; · sünniaeg ja isikukood (et saaks dokumendi järgi kontrollida; ilma selleta ei saa volikirja kirjutada); · tekstis märgitakse, milleks inimest volitatakse (autot kasutama, kaupa vastu võtma) · kui kaua volikiri kehtib (kehtivusaeg võib olla nt täna kella viieni, kolm aastat, sada aastat); kehtib volikirja allkirjastamise ajast · allkiri (digitaalne või kirjalik) · allkirjastajaks on volitaja (tippjuht; eraisiku korral peab juures olema nt kinnitaja allkiri; ettevõttes kinnitatakse volikiri pitsatiga või kui see puudub, siis trükitakse
ELEMENTIDE LOETELU 1. Aadress- on sideandmed, et kiri jõuaks adresaadini: Postiaadress, kui kiri saadetakse posti teel. 1. riigisisene Hr Kaido Keerutaja OÜ Kallur Vabaduse 4 54565 PÄRNU 2. rahvusvaheline 76 Golden Street London EG 1 34H ENGLAND 3. Postiettevõtte teenuse puhul Nimekast nr 3 Tallinna Peapostkontor 10001 TALLINN 4. e-posti aadress, kui kiri saadetakse e-postiga Epost: [email protected] 5. Faksi aadress, kui kiri saadetakse faksiga Faks 654 5656 Faks 6556 5657 Rahvusvaheline Faks +358 6766 5656
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
Jagunemisel jaotumise kaudu loetakse jagunev ühing lõppenuks. Eraldumise korral aga annab jagunev ühing vaid osa oma varast üle omandavale ühingule või ühingutele, mis võib samuti olla juba olemasolev ühing või ühingud või mis luuakse spetsiaalselt jagunemise käigus. Vastavalt Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 321 lg-le 3 peab notar tõestama äriühingute ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud
ASJAAJAMINE Dokumendihalduse korraldamine Asjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad 0 Kellele 1 Koopia 2 Kuupäe
DOKUMENDIHALDUS Dokumendihalduse korraldamine Iga organisatsioon vajab tegutsemiseks informatsiooni ja jäädvustab eda oma tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentides. Dokumendi on organisatsiooni mälu. Informatsioon peab säilima ettenähtud aja jooksul ja olem kättesaadav ning kasutatav. Dokumentide haldamise all mõistetakse administratiivset tegevust, mille kaudu orgsnisatsioon loob, säilitab, kssutab, kaitseb ja eraldab temale kuuluvaid dokumente. Dokumendihaldus on asutuste kui ka äriettevõtete halduse ala, juhtimise ning strateegilise planeerimise oluline osa. Infoajastul on informatsiooni hulk kiiresti kasvanud, arvutite kasutajad vajavad pääsu dokumentide juurde. Informatsioon on iga organisatsiooni väärtuslik resurss, mida tuleb oskuslikult hallata. Dokument- on mistahes teabekandjal jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal
osalemist koosolekul. Kui protokoll on mitmel lehel, kirjutavad koosoleku juhataja ja protokollija alla igale lehele. Kui osaühingul on palju osanikke, siis võib olla otstarbekas koosolekul osalevate osanike nimekiri vormistada eraldi lehel, mitte protokolli sees. Osaniku esindaja nimi tuuakse nimekirjas juhul, kui osanikku esindab esindaja (nt kui on tegemist juriidilisest isikust osanikuga, siis saabki teda esindada üksnes esindaja, kas siis juhatuse liige või juhatuse liikme volikirja alusel muu isik). Esinduse alusena on mõeldud seda, kas esindajaks on juhatuse liige (esindusõigus tuleneb sellisel juhul seadusest) või tegutseb esindaja volikirja alusel (siis tuleb märkida esindusõigust tõendava volikirja kuupäev ja number). Osaniku esindaja volikiri või volikirja ärakiri lisatakse protokollile.
Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................
Kõik kommentaarid