Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vokaalteost" - 13 õppematerjali

Vokaal-sümfooniline muusika
1
docx

Vokaal-sümfooniline muusika

võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast
2
doc

Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast

15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6

Muusika → Muusika
10 allalaadimist
Baroki lühikokkuvõte olulisest
2
docx

Baroki lühikokkuvõte olulisest

Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud. Saj lõpul tulid kasutusele da-capo- aaria. Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist

Muusika → Muusika ajalugu
8 allalaadimist
Keskaja muusika mõisted
2
docx

Keskaja muusika mõisted

Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt ­ on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5

Muusika → Muusika
30 allalaadimist
Barokk
5
doc

Barokk

a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium ­ sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon ­ Kristuse kannatuslugu · Kantaat ­ algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert ­ vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ­ ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ­ ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue)

Muusika → Muusika
22 allalaadimist
Muusikaõpetuse IT
16
rtf

Muusikaõpetuse IT

rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Madrigal ­Madrigale kirjutati peamiselt renessansiajastul, õitseajaks peetakse 16. sajandit Sansoon ­Esimene tähtsam sansoonilooja oli Guillaume de Machaut 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. · Aaria ­ Algselt nimetati 14. sajandi muusikas aariaks mis tahes väljendusrikast meloodiat, see tähistas pigem esitusviisi Kantaat ­ 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. · Kirikukantaat ­ 17 saj, Saksamaa · Oratoorium ­ 1907, Eestis · Ooper ­ Vanakreeka ajal · Ballett ­ 16 saj, Itaalias ja Prantsusmaal · Kontsert ­ 18 saj · Concerto grosso ­ barokkajastu, Itaalia · Süit ­ 14 saj · Passioon ­ Kristuse ajastu · Kammermuusika ­ · Keelpillikvartett ­ 18 saj

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17-19-saj
4
docx

Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17-19. saj

solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Selliseid salonglikke kantaate armastasid eriti ooperivirtuoosid. Vahel võis

Muusika → Muusikaajalugu
1 allalaadimist
Barokiajastu kokkuvõte
6
doc

Barokiajastu kokkuvõte

seda ei kirjutata noodis välja ­ selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17

Muusika → Muusikaajalugu
41 allalaadimist
Barokiajastu essee
5
odt

Barokiajastu essee

ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes

Muusika → Muusikaajalugu
14 allalaadimist
BAROKK-16 SAJ-18SAJ I POOL
10
pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

olid:​ ​kantaat,​ ​oratoorium,​ ​passioon​ ​ja​ ​ooper. VOKAALISTRUMENTAAL​ ​SUURVORMID Barokkajastu​ ​vokaalmuusikas​ ​oli​ ​üksiku​ ​aaria​ ​kõrval​ ​tähtsaim​ ​kammermuusika​ ​žanr​ ​- kantaat​ ​(it.​ ​k​ ​-​ ​cantare​ ​-​ ​laulma) Algselt​ ​tähistas​ ​sõna​ ​cantata​ ​lihtsalt​ ​vokaalteost,​ ​aga​ ​17.​ ​saj​ ​algul​ ​sai​ k ​ ammerkantaat lihtsalt​ ​pikem​ ​ja​ ​arendatum​ ​aaria​ ​või​ ​duett​ ​basso​ ​continuo​ ​saatel. 17.​ ​saj​ ​II​ ​poolel​ ​arenes​ ​see​ ​2-3​ ​aaria​ ​ja​ ​retsitatiiviga​ ​teoseks.​ ​Algselt​ ​kirutati​ ​kantaate​ ​vaid 1le​ ​solistile​ ​ja​ ​teda​ ​saatvale​ ​väiksele​ ​instrumentaalansamblile.

Muusika → Muusika ajalugu
1 allalaadimist
Barokk
10
pdf

Barokk

olid:​ ​kantaat,​ ​oratoorium,​ ​passioon​ ​ja​ ​ooper. VOKAALISTRUMENTAAL​ ​SUURVORMID Barokkajastu​ ​vokaalmuusikas​ ​oli​ ​üksiku​ ​aaria​ ​kõrval​ ​tähtsaim​ ​kammermuusika​ ​žanr​ ​- kantaat​ ​(it.​ ​k​ ​-​ ​cantare​ ​-​ ​laulma) Algselt​ ​tähistas​ ​sõna​ ​cantata​ ​lihtsalt​ ​vokaalteost,​ ​aga​ ​17.​ ​saj​ ​algul​ ​sai​ k ​ ammerkantaat lihtsalt​ ​pikem​ ​ja​ ​arendatum​ ​aaria​ ​või​ ​duett​ ​basso​ ​continuo​ ​saatel. 17.​ ​saj​ ​II​ ​poolel​ ​arenes​ ​see​ ​2-3​ ​aaria​ ​ja​ ​retsitatiiviga​ ​teoseks.​ ​Algselt​ ​kirutati​ ​kantaate​ ​vaid 1le​ ​solistile​ ​ja​ ​teda​ ​saatvale​ ​väiksele​ ​instrumentaalansamblile.

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised vokaalzanrid olid kantaat, oratoorium ja ooper. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm(ABA vorm). Retsitatiiv-kõnelähedane laul. Secco-retsitatiiv-retsitatiivi saadetakse vaid basso continuo harvade akordidega. Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse ansambel või orkester ja ta muutub meloodilisemaks. Kantaat-algselt tähendas vaid vokaalteost, 17 sajandil kujunes kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. 8 Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Oratoorium sündis Roomas, oratooriumi libreto võib olla nii itaalia-kui ladinakeelne. Ladinakeelse oratooriumi suurim meister oli Giacomo Carissimi. Itaaliakeelse oratooriumi hiilgeaeg oli 1700.a paiku ja tähtsaim helilooja Alessandro Scarlatti. Ooper-esimene avalik ooperiteater avati 1637

Muusika → Muusika ajalugu
25 allalaadimist
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

Kuna Reekviem oli klerikaalide arusaamade kohaselt kiriku jaoks liiga ilmalik, toimusid järgmised kolm kontsertesitust "La Scalas". Nädala pärast kõlas Reekviem erakordse eduga Pariisis, seejärel Londonis, Berliinis ja Viinis ning on jäänud vokaal­sümfooniliste tippteoste hulka tänapäevani. "Aidale" ja "Reekviemile" järgnes pikka aega kestnud loominguline paus, mille kestel valmisid vaid kaks lühikest vokaalteost ­ Dante religioosseile parafraasidele kirjutatud "Ave Maria" sopranile ja keelpilliorkestrile ning "Pater noster" vokaalkvartetile a cappella. Miks küll nii vitaalne, loomingulisse kõrgpunkti jõudnud kunstnik komponeerimisest loobus? Küllap vist eeskätt ühiskondlik­kultuurilistest ajenditest tingituna. Nagu juba eespool korduvalt mainitud, olid enamiku Verdi ooperite ideeliseks aluseks itaallasi ja muidugi ka heliloojat ennast erutanud sündmused, mõtted ja tunded

Muusika → Muusika
152 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun