võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad
15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20. 3 viini klassiku nimede õigekiri. 21. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? 22. 2 fakti kummastki kuulsamast sümfooniast. 23. Nim. Beethoveni 2 vokaalteost. (ooper Fidelio, missa Missa solemnis(pidulik missa)) 1. Õukond ja kirik polnud määraval kohal, muusikaühingud hakkasid korraldama avalikke kontserte, vabahelilooja status muutus tähtsamaks, anti välja muusikaõpikuid 3. Ekspositsioon (peateema, kõrvalteema), töötlus (arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid), repriis (teemad tulevad tagasi) 4. Keelpillikvartett- 1. Viiul, 2, viiul, viola, tsello Trio- viiul, klaver, tsello 5. Õ. Lk 37 6
Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud. Saj lõpul tulid kasutusele da-capo- aaria. Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist
Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5
a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue)
rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Madrigal Madrigale kirjutati peamiselt renessansiajastul, õitseajaks peetakse 16. sajandit Sansoon Esimene tähtsam sansoonilooja oli Guillaume de Machaut 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. · Aaria Algselt nimetati 14. sajandi muusikas aariaks mis tahes väljendusrikast meloodiat, see tähistas pigem esitusviisi Kantaat 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. · Kirikukantaat 17 saj, Saksamaa · Oratoorium 1907, Eestis · Ooper Vanakreeka ajal · Ballett 16 saj, Itaalias ja Prantsusmaal · Kontsert 18 saj · Concerto grosso barokkajastu, Itaalia · Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj
solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Selliseid salonglikke kantaate armastasid eriti ooperivirtuoosid. Vahel võis
seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr. 17
ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes
olid: kantaat, oratoorium, passioon ja ooper. VOKAALISTRUMENTAAL SUURVORMID Barokkajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusika žanr - kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile.
olid: kantaat, oratoorium, passioon ja ooper. VOKAALISTRUMENTAAL SUURVORMID Barokkajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusika žanr - kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile.
continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised vokaalzanrid olid kantaat, oratoorium ja ooper. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm(ABA vorm). Retsitatiiv-kõnelähedane laul. Secco-retsitatiiv-retsitatiivi saadetakse vaid basso continuo harvade akordidega. Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse ansambel või orkester ja ta muutub meloodilisemaks. Kantaat-algselt tähendas vaid vokaalteost, 17 sajandil kujunes kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. 8 Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Oratoorium sündis Roomas, oratooriumi libreto võib olla nii itaalia-kui ladinakeelne. Ladinakeelse oratooriumi suurim meister oli Giacomo Carissimi. Itaaliakeelse oratooriumi hiilgeaeg oli 1700.a paiku ja tähtsaim helilooja Alessandro Scarlatti. Ooper-esimene avalik ooperiteater avati 1637
Kuna Reekviem oli klerikaalide arusaamade kohaselt kiriku jaoks liiga ilmalik, toimusid järgmised kolm kontsertesitust "La Scalas". Nädala pärast kõlas Reekviem erakordse eduga Pariisis, seejärel Londonis, Berliinis ja Viinis ning on jäänud vokaalsümfooniliste tippteoste hulka tänapäevani. "Aidale" ja "Reekviemile" järgnes pikka aega kestnud loominguline paus, mille kestel valmisid vaid kaks lühikest vokaalteost Dante religioosseile parafraasidele kirjutatud "Ave Maria" sopranile ja keelpilliorkestrile ning "Pater noster" vokaalkvartetile a cappella. Miks küll nii vitaalne, loomingulisse kõrgpunkti jõudnud kunstnik komponeerimisest loobus? Küllap vist eeskätt ühiskondlikkultuurilistest ajenditest tingituna. Nagu juba eespool korduvalt mainitud, olid enamiku Verdi ooperite ideeliseks aluseks itaallasi ja muidugi ka heliloojat ennast erutanud sündmused, mõtted ja tunded