· "Narva valss" · "Veel viivuks jää" · "Noor neiu raha eest" · "Viimne valss" · "On kevad tulnud taas" · "Viljandi serenaad" · "Peagi saabun tagasi su · "Õige valik" juurde" Veel viivuks jää Liisi Koikson ja Mart Sander Liisi Koiksoni hingestatus ja suurepärane vokaal ning Mart Sanderi taustalaul täiendavad teineteist. Kurvakõlaline, kuid südamlik viis. Õige Valik Rumal Noorkuu Vokaalselt väga tugev, kuid head ei tohi kunagi olla liiga palju minu arvates on Rumala Noorkuu interpretatsioon veidi väsitav ja ülepaisutatud. Põhiviisile lisatud liiga palju lisahääli. Õige Valik Karavan Lindistatud Karavani hiilgeaegadel. Minu üks lemmikuid kõikide Valgre töötluste hulgast. Aarne Saluveeri hea nägemus Raimond Valgre viisist. Vokaalselt peaaegu, et täiuslik. Sa ütled mulle Kiigelaulukuuik
esitati Michaeli suurimad tantsuhitid nagu "Bad", "Thriller" ja "Smooth Criminal". Olles Michael Jacksoni suur fänn, hakkasin tahes tahtmata laule kaasa laulma ja võimaluse korral oleks seal samas kohe ka kuulsamaid tantsuliigutusi järele hakkanud proovima. Kahjuks mulle seda võimalust siiski ei antud, ning hoogsad tantsurütmid vahetas "Earth song'i" vastu välja mulluse "Eesti otsib superstaari" võitja Jana Kask. Jana alustas nagu teisedki artistid, oma esinemist korralikult ning vokaalselt võimekalt. Ning siis see juhtus, algas laulu teine pool ja Janal lendasid kingad jalast, mina proovisin kõigest väest mitte nutma puhkeda, ning hoidsin kramplikult kinni tooli käsitoest, pisarate äärel silmad üksipulgi seda kõigest 17- aastast imelist lauljannat, jälgimas. Jana oli lihtsalt vapustav! See oli tohtutu adrenaliinilaeng, mis tema esinemine publikule andis. Vokaalselt väga hea, emotsionaalne ning kaasahaarav- pole ime miks, Eesti just Jana superstaariks valis.
Kuna mina ise tegelen muusikaga, saan ikka vahest aru kui mõne instrumendiga natuke mööda mängitakse või kui lugu rütmist välja läheb, aga selle kontserdi puhul olid lood väga puhtalt esitatud. Viiulit ega Hiiu kannelit mina ise ei mängi, kuid mulle tundus, et Sofia teab, mida nendega teeb! Tema hääl oli lugude ajal hästi kosta ning see kõlas puhtana. Kuna enamus laule olid rootsi keeles, tõlkis ta meile iga lause eraldi eesti keelde, mis oli temast väga kena. Laulud tundusid vokaalselt üsna keerulised, seega oli neid huvitav kuulata. Minu ja ma loodan, et paljude jaoks oli kontsert huvitav just seepärast, et see oli mitmekülgne. Inimestele meeldis ise kaasa laulda ning kontserdist osa võtta. Kõik teosed olid väga hästi esitatud, nii instrumentaalselt kui ka vokaalselt. Mainimata ei saaks ka jätta Hiiu kannelit, millest ta rääkis huvitavat juttu. Saime teada, et Hiiu kannel on pärit Vormsi saarelt, kus põhimõtteliselt iga inimene seda mängida oskas.
Muusikal "Grease" Käisin oktoobris vaatamas Jim Jacobs'i ja Warren Casey muusikali "Grease". Kuna varasemalt olen seda mitu korda vaatamas käinud, peaosatäitjateks olid siis Priit Võigemast ja Liisi Koikson, siis olid minu ootused uue versiooni suhtes kõrged. Sel korral olid peaosatäitjateks Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Nad said oma osaga väga hästi hakkama, kuid mina pettusin selles uuemas versioonis. Vokaalselt oli kõik väga hea, mina ootasin lihtsalt midagi sellist, mida mäletasin oma varasematest kogemustest. Esiteks oli lava keskele paigutatud suur auto esiots, mida siis vastavalt vajadusele lahti võeti ja jälle kokku tagasi pandi. See ei meenutanud üldse tegevuskohta, Rydelli keskkooli. Pigem oli see nagu autotöökoda. Teiseks, välja oli jäetud palju minu lemmikhetki ning laulude järjekorda oli muudetud. Ma
Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad Libretodel suur rühk Kõnelaul on retsitatiivi asemel Meelelis-reaalse maailma kujutamine eesmärgiks 4kordne orkester Rahvuslikud traditsioonid Ooper jaotus stseenideks mitte numbriteks Orkestri üle valitses laulja vokaalselt Orkestratsiooniarengus joonistuvad välja Psühholoogilised nüansid joonistuvad välja psühholoogilised nüansid meloodialiinis ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nabucco" ,,Rigoletto" ,,Macbeth" Ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus" Chopin Liszt
Valisin selle kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks.
Kristiina Renser. Samuti tegi etenduses kaasa veel Vanemuise sümfooniaorkester, balletirühm, ooperikoor ja live-bänd. Evita looga ei olnud ma ennem kursis, seega oli mul natuke raskusi etenduse esimese poole mõistmisega. Kui tuli vaheaeg, soetas mu isa meie kava ning seda lugedes läks pilt selgemaks. Kõige loomulikumalt tuli Vaiko Eplikult Ché Guevara välja. See oli üllatav, sest ma ei olnud teda varem muusikalirollis näinud. Leian, et Eplik oli ka kõige parem vokaalselt. Ka Võigemast säras nagu alati ning oli sama hea, kui tema eelmised etendused, mida ma olen käinud vaatamas. „Evitas“ kasutatud kostüümid olid väga kenad ja sobisid hästi selle muusikaliga. Eva Peron oli tuntud oma kalli maitse ja hea väljanägemise poolest . Võin kinnitada, et Evelin Võigemast nägi väga kena Argentiina neiu välja. Kõige huvitavamad kohad etenduses oli massitseenid, kus lõid kaasa nii osatäitjad kui ka Vanemuise ooperikoor
Muusikalistest etteastetest meeldis mulle kõige rohkem Marie Vaigla laul ,,Oled olemas". Muusik Raul Vaigla andekas tütar Marie õpib veel Rocca al Mare keskkoolis 11. klassis ja oli sama lauluga tänavuse Eesti Laulu konkursi üks poolfinaliste. Muusikalis esitas seda lugu solist Kaire Saar. Taustalauljaks oli Paula Kivimäe, kitarril saatis Timo Mäeots ja kontrabassil mängis Kaarel Piibeleht. Kaire etteaste meeldis mulle, sest ta on vokaalselt võimekas solist ja professionaalse häälekasutusega. Teiseks meeldis mulle noormeeste ansambli ,,Unistajad'' etteaste. Vaid kahe kuu eest said Unistajad üleriigilisel vokaal-ansamblite konkursil esikoha ning aasta tagasi samal ajal üleriigilisel kvartettide konkursil võitsid nad Grand Prix ja said endale tiitli Kuninglik Kvartett. Solistid Kauro Tafitsuk, Timo Mäeots, Fred Lausvee ja Karl Tipp on eraldi võimekad solistid, kuid ometi kõlab nende hääl väga ilusti kokku, andes kohati
fiilinguga sekundeeris. Gerli Tinni julge ja väga omanäoline glamuurikus kostüümides sobis eriti Kaire Vilgatsile. Üldiselt oli muusikal nauditav,kuid kui millegi kallal nokkida oleks see siis esimese vaatuse veniminie ja helikvaliteedi puudulikkus ,ka tantsunumbreid oleks võinud rohkem olla.Kuid muusikaliselt vaatevinklist oli tegu hea muusikaliga,see polnud küll ,,Grease" mis oli vapustav igast küljest,nii vokaalselt jui ka koreograafiliselt, aga ega kõik muusikalid ei saagi seda olla! Helilooja ja laulusõnade autor Cole Porter · Lavastaja Andrus Vaarik · Koreograaf Kristin Pukka · Kostüümikunstnik Gerly Tinn · Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt
Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini
Rossini õppis muusikateooriat ja laulmist, samuti viiuli-, aldi-, tsello- ja klaverimängu padre Angelo juhendamisel. Samal ajal käis ta jumalateenistustel soolot laulmas ning töötas ooperiteatrites. 1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks. 20 aastaselt oli ta kuulsam kui Napoleon. Ta on kirjutanud palju kuulsaid oopereid, nagu näiteks ,,Sevilla Habemeajaja", ,,Othello" ja ka ,,Tuhkatriinu". Ta suri 1868 aastal. Rossini vokaalselt särava komöödia Metropoltani esmalavastuses teeb suurepärase rolli bel canto sensatsioon Juan Diego Flórez. Ta rivaalitseb meherõivais Isolierit kehastava metsosoprani Joyce DiDonatoga üksildase krahvinna Adéle'i armastuse nimel. Bartlett Sher, kes on Meti lavale toonud sellised populaarsed lavastused nagu Sevilla habemeajaja ja Hoffmanni lood, kirjeldab Ory krahvi maailma kui ,,paika, kus armastus on ohtlik. Inimesi tabab seal tihtipeale südamevalu
tuul, vaja suurt terriyooriumi. Päikeseenergia: Kasutusalad: Soojus- ja elektrienergia. Varud: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa. Eelised: Modulaarsus, võimalik paigutada katusele ja fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hooldusvaba. Puudused: Kallis tehnoloogia, piirab kasutamist, kuna kõikjal pole päikeseenergiat. Geoternaalenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Laamade äärealadel. Eelised: Võimalik vokaalselt kasutada, suurepärane. Puudused: Saastab, raske kätte saada, peab olema soojusvoog mõne km. sügavusel. Biomassienergia: Kasutusalad: Soojusenergia. Varud: Puit, õlikultuurid, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, biogaas. Eelised: Taastuv energiaallikas, kerge kätte saada, jääkide kasutamine. Puudused: Saastab, tooraineid ei jätku kõigile. 6. Elektrienergia tootmine: peamised tootjad ja kasutajad, millistel energiaallikatel baseerub
Mõneti segas see aga tekstist arusaamast. Üldse kippus osa teksti, eriti lauludes, kaduma minema. Võib ju loomulikult lugeda ekraanidelt, aga kogu laulu sõnade lugemine on ikka liig. Sellisel taustal eristusid väga positiivselt need näitlejad, kes suutsid ennast lavalt selgelt ja arusaadavalt väljendada. Robert Annus Clifford Bradshaw'na oli tugevam Tatjana Mihhailovast parem. Aga lihtsalt võrratud nii vokaalselt kui ka näitlejameisterlikkuselt olid kaks näitlejat: Hannes Kaljujärv konferansjeena ja Silvi Vrait preili Schneiderina. Tugevad, selged, väljendusrikkad, moduleeritud hääled lust ja rõõm kuulata. Vrait laulis Mihhailovast lihtsalt üle - mitte üheaegselt laval olles, vaid üldmuljena. Schneideri osa ma filmist üldse ei mäletanud ning seetõttu vaatasin filmi üle. Filmis pole härra Schultzi ja preili Schneideri osa
knud tpselt ja tundlikult esile ti ja thusalt lavastuse kigus tekkivaid auke titis. Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll, noorte sopranite lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud staaride leivanumber. Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta
Bosa ehk refrään on intensiivsem, faktuur on tihedam. Tempo ei muutu, samuti harmooniline järgnevus, kuid intensiivsuse lisavad kitarrid. Liitub rütmikitarr, kes duubeldab sama harmooniat soolo ehk drive kitarriga. Laulu meloodia on üsna liikuva iseloomuga ja laia ulatusega. Siin on palju astmelist liikumist, korduvaid motiive ning mõned hüpped. Salmiosa on vokaalselt ulatuslikum kui refräänis. Viimane toob meloodia ka madalamasse registrisse. Tänu kitarril kõlavale harmooniale on tonaalsus raskesti aimatav. Esimene akord kõlab mažooris, kuid helistiku tunnetus kaob tänu läbiminevatele akordilistele järgnevustele. Lisaks salmile ja refräänile on laulus olemas vahelõik soolokitarriga. See põhineb basskitarri ja rütmikitarri ühiselt
läbi viivad; milline oli tegelaskujude omavaheline dialoog, lavaline liikumine jne. 15 min 3. 12.15 Kostüümid ja grimmeerimine- tegelaskujudesse paremaks sisseelamiseks on noortel võimalus endale otsida riietusesemed ning teha endale grimm, mis iseloomustaks tema mängitavat karakterit. 30 min 4. 12.45 Stseeni mängimine- oluline on harjutamine teiste ees ning olles võimalikult sarnane mängitava tegelaskujuga nii vokaalselt kui ka liikumisel laval. Kui läheb tekst sassi, siis pole oluline- jätkab edasi. Tegevuse lõpetamine- juhendaja tänab kõiki ja kiidab. Eesmärk: arendada diktsiooni, loovat mõtlemist, käelist tegevust. Vahendid: riideesemed, grimm, riideesemed. 30 min 5. 13.15 Analüüsimine- mis läks hästi, mis halvasti. 15 min 6. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja veendub, et osalejad lahkuvad. 5 min 9. päev, 13.08.15, neljapäev, 12
eelkõige praktikast: tema põhizanr on nn Spieloper (,,mänguline ooper") -- saksa koomiline ooper kõnedialoogidega, paljude ansamblite ja rikkaliku lavategevusega. Eestis on viimasel kümnendil laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju. Väga hea näide Spieloper'i kohta on Otto Nicolai (1810-1849) ,,Windsori lõbusad naised" (Shakespeare'i komöödia järgi), muusikaliselt on see arendatum ja vokaalselt nõudlikum (itaaliapäraste koloratuuridega) kui Lortzing. 18 Teema 17. Wagner Algteadmised Wagnerist · Millega seostub meile tavapäraselt Wagneri nimi? · Muusikadraama, juhtmotiiv, ooperi sümfoneerimine. Gesamtkunstwerk. (sünteeskunstiteos, antud tekstis lühendasin GKW) Müüt, Bayreuth. 1. Wagneri isiksus. Wagner ja ta aeg. Mõlemad olid vastuolulised
Pealegi loodeti, et maestro soovi korral isikukult nende tarvis ka mõne eriti sädemeid pilduva numbri juurde kirjutab. Algul Verdi seda vahel tõesti tegi, hiljem aga mitte kunagi. Polnud talle meeltmööda ka need kuulsad vokalistid, kes oma kõlavaid nimesid rõhutades ainuüksi omaenda maitsel põhinevaid rollitõlgitsusi peale surusid, muusikat omapoolsete lisanditega "rikastada" või teostest olematut avastada püüdsid. Ja nii eelistaski Verdi vokaalselt vähem meisterlikke, ent mänguliselt võimekamaid ning tema kunstitaotlusi õigesti mõistvaid lauljaid. Absurdne seisukoht Verdi vokaalpartiide traumeerivast toimest häälele oli tollal küllaltki levinud ning leidus neidki, kes heliloojat "Rigolettost" ja "Trubaduurist" alates bel canto hauakaevajaks tituleerisid! Et väljendusrikas ja dünaamiline, itaalia rahva hingest võrsunud meloodia alati kindlale mõttele allus, jäi mõnelegi kriitikule ja lauljale lõpuni mõistmata. Kuid
Siin oleks kohane rääkida veel ühest kõlaga otseselt seotud fenomenist – džässmuusikud laulavad sageli sotto voce kaasa oma improvisatsioonile. Seda teevad paljud džässmuusikud, tuntuim neist on pianist Erroll Garner, kes peale oma improvisatsiooni meloodialiini markeerimise toob aeg- ajalt kuuldavale ka täiesti muusikaväliseid häälitsusi, nagu hüüatused või naer. David Sundow väidab oma fenomenoloogilises uurimuses džässimprovisatsioonist klaveril, et võime mängitavat vokaalselt ette kujutada annab pianistile erilise kindlustunde (Cook 2005: 74). Sundow räägib küll pianistidest, kuid džässmuusikutest harrastavad (oma soolole) kuuldavat kaasalaulmist kõige enam kontrabassimängijad, kes on sellest lausa eraldi stiili kujundanud. Huvitaval kombel ei ole sellele laialt levinud mänguvõttele spetsiaalset terminit kasutusele võetud 43 . Kuna džässis hinnatakse enam esituse siirust kui ilu, võib juhtuda, et esitus tundub ilus isegi
annaabi.ee 
