väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" 2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmekülgsemaks nt
Tema muusikat ei tunnustatud, läbi aegade üks vaeseim helilooja. Looming Muusika temaatika elu ja surm, traagiline üksindus. Lüürilised pihtimused tulevad tema enda elust. Tema muusika on nüansirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale. Sageli seob tundub aastaaegadega. Kirjutanud u 1500 teost, 603 soololaulu 810 sümfooniat, milledest kuulsaim on 8. Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu
Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellismustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. 5. George Gershvin- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Rapsody in Blue,, Sündis Ameerika Ühendriikides. Loomingu eripära: Ühendas jazz'i ja bluusirütme; sümfoonilise jazz'i rajaja; kasutas nö ,,mustade muusikat,, ; keerukad rütmid, meloodiarikkus, tähtsal kohal vokaallooming. Looming: 1),,Rapsody in blue,, 2)klaverikontsert 3) ooper ,,Porgy ja Bess,, 4) ,,Ameerikane Pariisis,, 5) Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, -sündis ühel rongisõidul ameerikas, algselt kandis nime ,,American blue,, . Jazz'i mõjutustega teos; klaveri osa kiirem, orkestri osa aeglasem; kirjutatud ooperi ,,Monday's Blue,, jaoks.
1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde.astail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor. Elu lõpp Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares. Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. MUUSIKALINE KARJÄÄR Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud. "Leeloga" algavad kõik laulupeod.Teame "Hällilaulu", "Jaan läeb jaanitulele" jt..Ta on loonud ligi 130 klaveripala, umbes 140 soololaulu ja üle 300 koorilaulu, mis kuuluvad eesti rahvusliku muusikakultuuri raudvarasse. KOKKUVÕTE Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud
interpreedina Tartus ning Tallinnas. Oluline 1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde. Aastail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor. Elu lõpp Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares. Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Pisut tema muusika karjäärist Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud. "Leeloga" algavad kõik laulupeod.Teame "Hällilaulu", "Jaan läeb jaanitulele" jt..Ta on loonud ligi 130 klaveripala, umbes 140 soololaulu ja üle 300 koorilaulu, mis kuuluvad eesti rahvusliku muusikakultuuri raudvarasse. Kasutatud kirjandus: Pildid: http://search.msn.com/images/results.aspx? q=mart+saar&go=Search+Images&form=QBIR Tekstid: http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar http://www
Arnold Schönberg- tonaalne periood (,,Pelleas ja Melisande"), atonaalne periood (,,Ootus", ,,Kuu- Pierrot"), dodekafooniline periood (,,5 pala klaverile" op.23), mitme stiili koostoime ajajärk(,,Ellujäänu Varssavist") 6. G. Gershwin ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. ühendas spirituaali ja bluesi rütme kasutas ,,mustade muusikat" vaba rütmi käsitlus, s ts keerukad rütmid meloodia rikas tähtsal kohal vokaallooming ,,Rapsody in blue,, ooper ,,Porgy ja Bess,, , ,,Ameerikane Pariisis,, . Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, 7. C. Orff ja tema loomingu lühiiseloomustus, tähtsamad teosed. Sai tuntuks laste muusikalise arendamise metoodikaga, heliloomingus on kaalukaimad lavalised kantadid- oratooriumi, kantaadi, ooperi ja draama iseloomulikke jooni ühendavad etendused: ,,Carmina Burana", ,,Catulli Carmina", ,,Aphrodite triumf" (triloogia ,,Triumfid"). 8
Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku
ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub. Algul vaikselt, lõpus kõvasti (pppp
Mihhail Glinka suri 15.veebruaril 1857.aastal Berliinis.Modest Mussorgski:andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse.Tema veendumus oli,et kunst peab kajastama tegelikku elu.Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost.Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge,eirates rangeid harmoonia reegleid.Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare,konarlik,vaba kompositsioon,põhiliselt vokaallooming. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine"
Pere ei pooldanud eriti Händeli muusika õppimist. Hamburg- 1.viiuldaja, siis klavessiinimängija ja siis dirigent. Itaalia- loomingu peamine käekirja lähtepunkt + kapellimeister London- juhtis Rinaldo ooperiteatrit. Veetis seal pika aja kuni jäi pimedaks ning 1759. Aastal suri. 27. Avaldas end põhiliselt ooperis. Tokaatad, süidid, fantaasiapalad, oratooriumid. Orkestrisüidid ,,Veemuusika" ja ,,Tulevärgimuusika". 28. Vokaallooming Oratooriumid ,,Messias" Kantaadid Aariad ,,Xerxese aaria" Duetid Tertsetid 29. Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiuldaja. Pühendus haiguse tõttu muusikale. Oli viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. Lõi oma õpilastest ühe säravaima Euroopa orkestri. ,,Oboekontsert", ,,Aastaajad", ,,Magnificat" g-moll Kirjutas erakordse tempoga. Tal oli üle-euroopaline kuulus, tema noote kirjutati palju ümber. 30
emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s. Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus. See muusika on teravajooneliste meloodiatega, äärmuslikult kontrastne, suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab, et teosel puudub põhitoon ehk toonika. See lisab veel raskemeelsust, protesti, piivnavate meeleolude väljendamist.Kõik eelnev viis S.i dodekafoonia leiutamiseni. Dodekafoonia tähendab kreeka keeles 12 heli. LOOMING: olulisel kohal vokaallooming aga mitte traditsioonilisel kujul.S lisas juurde kõnet ja deklamatsiooni. Teostel puudub harjumuspärane ülesehitus ja vorm. Saatepartiisid mängivad kõige erinevamad pillid, mis harva koos kõlavad. Laulud koondunud tsüklitesse või nummerdatud. Tuntuimad vokaal teosed: "Jakobi redel", "Gurie laulud". Laulutsüklid: "Saksa laulud", "Kuu Pierot", "Kolm satiiri". Elulõpul kirjutab vaimuliku muusikat: "De Profundis", "Kolm korda tuhat aastat". Lavateostest tuntuimad on ooperid:
eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. VOKAALLOOMING- Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a
Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. Väljapaistvat kohta A. Kapi loomingus omavad ka tema soololaulud, mis pälvivad suurt tähelepanu oma väljendusrikkuse ja otsekohesusega. Kahjuks on A. Kapi vokaallooming jäänud teenimatult unustusse ja vääriks kindlasti palju suuremat tähelepanu. Heino Eller ( 1887 1970 ) Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Click to edit Master text sty
Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja "Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks
on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt
Paljude tema teoste keskne teema on õigusteta talupoja saatus. Mussorgski helikeel on väga piltlik (ooperites kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, kirikukellade ehedad tämbrid jne), ta kasutab palju kõneintonatsioone. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku
pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. VOKAALLOOMING Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti
annaabi.ee 
