*Etteulatuvat nägu, rohkem või vähem musta nahavärvi ja krässus juukseid seostatakse tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega(Paul Broca). *Väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks (Paul Broca). *Mõõdeti koljuindeksit ja näokallet, millega üritati näidata kuhugile gruppi kuulumist. *Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt). *Oli arusaam, et naised on vähem intelligentsed kui mehed. Kehade mõõtmine *Cesare Lombroso väitis, et kurjategijad tunneb ära ahvi nina järgi ja nad ei oska sageli punastada. *Prostituutide jalad on tihti haardevõimelised nagu ahvidel (suur varvas asetseb teistest eemal). *Tätoveerimine on märk sünnipärasest kriminaalsusest. *Sageli sünnitakse kurjategijateks. IQ pärilikkuse teooria
eristab 7 tegevusringi) ja funktsioone. Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne, Propp eristas muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse (vrd Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928)). Valm Legend Anekdoot KIRJANDUS: Annus, Epp: Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 2002. Genette, Gérard: Die Erzählung. Hrsg. von Jochen Vogt. München 1998. Gutzen, Dieter, Norbert Oellers, Jürgen H. Petersen: Einführung in die Literaturwissenschaft. Ein Arbeitsbuch. Unter Mitarbeit von Eckart Strohmaier. 6., neugefaßte Aufl. Berlin 1989. Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Lejeune, Philippe: Der autobiographische Pakt. Frankfurt am Main 2005.
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Urve Vogt (sotsiaaltöötaja Haljala vallas): Sotsiaaltöötaja ongi nagu inimene ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi
Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mille poolest on draamateosed erilised? Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit
Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on dramaatika zanriline liigitus? Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Mida mõistetakse draama episeerumise all?
Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Schönau,Walter, Joachim Pfeiffer: Einführung in die psychoanalytische Literaturwissenschaft. 2., aktualisierte und erweiterte Aufl. Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Winnicott, D.W.: Kreativität und ihre Wurzeln - Das Konzept der Kreativität. - Winnicott, D.W. Vom Spiel zur Kreativität. Stuttgart 1997, 78-99. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud?
Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis?
Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Link, Jürgen: Elemente der Lyrik. Brackert, Helmut, Jörn Stückrath (Hgg.): Literaturwissenschaft. Ein Grundkurs. Reinbek bei Hamburg 1992, 86-101. Muru, Karl: Luuleseletamine. Tartu 2001. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Põldmäe, Jaak: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002) Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Vt ka portaal Eesti värss http://www.ut.ee/verse/ , kust leiate rohkelt luuletekste. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Mis on meetrika
ka Tudulinna abikogudus, mis kuulus varem Jakobi koguduse alla, ühendati nüüdsest peale Iisaku kogudusega. 1866. a. hakati ehitama kirikumõisa, ja juba järgmisel aastal õnnistati uuesti rajatud Iisaku koguduse õpetajaks Rudolph von Hippius. Õnnistamist toimetas kindralsuperintendent Schultz Tallinnast, Praost Meyer Jõhvist ja õpetaja Vogt Lüganuselt. 6. veebruaril 1893. a. põles Iisaku uus kirik maha. Päästeti ainult altaripilt ja mõningad altaririistad. Ka 222 aasta vanune kirikukell hävis, kuna ta suure kuumuse tagajärjel sulas. Kohe alustati uue kiriku ehitamisega ning 24. aprillil 1894. aastal pühitseti juba uus kirik sisse, mis on pseudogooti stiilis. Projekteeris hoone ehitusinsener, Tallinna linnanõunik ja muinsuskaitsekomisjoni liige parun Friedrich Axel von Howen. Viimane suurem remont teostati 1937
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada rooma kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja Klassika poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Émile Zola; Eduard Vilde Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 19./20. sajandi vahetus 2001. (ka 20. sajand kodulehekülg http://www.uni- Modernism, avangardism... essen.de/literaturwissenschaftaktiv/ Postmodernism einladung.htm)
Mureks oli ka tõsiasi, et paljudel kurjategijatel olid väga suured ajud. Broca pidas seda pigem pseudoprobleemiks, väites, et enneaegne surm hukkamise läbi hoidis ära aju järk-järgulise kahanemise faasi, mis paljude ausate meeste puhul tingisid pikad haiguseperioodid. (Gould, 2001). 10 Naiste ajud Kõigist eri inimgruppide võrdlusandmetest kõige enam materjale oli Brocal naiste ja meeste ajude kohta. Kuulus Saksa anatoom Carl Vogt kirjutas aastal 1864: „Oma ümara tipu ja vähemarenenud kuklasagaraga meenutab neegri aju meie laste aju, ning oimusagara kühmude poolest meie naiste aju. ...Intellekuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest. ...Mõned hõimud on asutanud teatava organisatsioonilise struktuuriga riike; aga ülejäänute kohta võime me julgelt väita, et kogu nende rass pole ei
country…The drifter has no fixed itinerary or timetable and no well-defined goals of travel.’ Drifters are further understood as tourists who ‘roam internationally, living with the indigenous population and taking odd jobs to keep themselves going’ (Adler & Adler, 1999, p. 54). Like the ‘hippie counterculture’ of the 1960s-70s in general, the arguably derogatory drifter label connotes a social deviancy undertaken by ‘dropouts’ from affluent societies (O’Reilly, 2006). Although Vogt’s (1976) ‘wanderer’ and Riley’s (1988) ‘international long- term budget travellers’ represent similar attempts to cast a terminological net around this type of tourist, it is the drifter concept that inspires ‘one of the prevalent trends of contemporary tourism’ (Cohen, 1973, p. 90), backpacker tourism. The succinct and less pejorative epithet ‘backpacker’ gained momentum from the late
annaabi.ee 
