Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse. Moskvas ilmutas Majakovski huvi marksistliku kirjanduse vastu ning võttis osa vene sotsiaaldemokraatliku töölispartei
Vladimir Majakovski (1893-1930) 12 klass 01.03.2012 Nõukogude luuletaja, näitekirjanik, stsenarist, rezissöör, näitleja, kunstnik, ajakirja redaktor Sündis Gruusias 19 juuli 1893 aastal Tal oli 2 õdesid ja 2 venda nad surid vara 1902 aastast õpis ta Kutaisi Gümnaasiumis 1906 aastal suri tema isa veremürgitusest Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse. 15-aastaselt ühines Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga (VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt. Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA)
Vladimir Majakovski Elulugu Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvaim esindaja Sündis Gruusias metsniku peres ja õppis Kutaisi gümnaasiumis, kus avaldus ka poisi kunstihuvi Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Pärast isa surma kolis pere Moskvasse. Seal astus ta 15aastaselt Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse Raha teenimiseks müüs noor Majakovski oma joonistusi. 1911. a astus ta Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga olles 37 aasta vana. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Looming Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Merilin Aavik 12. ü klass VLADIMIR MAJAKOVSKI Referaat Juhendaja õpetaja Tiina Brock Haapsalu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 ELULUGU............................................................................................................................................4 LOOMING ..................................................................................................
Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi sotsialistliku realismi juurutamiseks Aserbaidzaanis ära V. Majakovski, kes külastas mitmel korral Bakuud. Heaks õpilaeks osutus Vurgun3 (oma luuletustega ,,Raport", ,,Poeedi vanne", ,,Suu-rinne"), samuti Rasul Rza (eriti poeemiga ,,Bolsevistik kevad", teemaks kolhoosnikute kangelaslik võitlus puuvillakoristusel). 1930. keskel kujunes juhtivaks töö teema, millele olid pühendatud näiteks Samed Vurguni poeem ,,Sõna naiskolhoosnikust Bastist", Rasul Rza luuletused ,,Minu riigile" ja
1905 manifest lubas asutada erakondi, sellest haarati koheselt kinni. Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal. Parempoolsed, tsentrumi erakonnad ja pahempoolsed. Parempoolsed: terve hulk suhteliselt väikseid parteisid. Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm säilimise eest sellisel kujul nagu see oli. Keisri 17.okt manifestis nähti žesti, asjatut järeleandmist, pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu, nägid revol liikumise taga ennekõike juute, alustasid Vm-l juudipogrommidega, peksta võis ka
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Futuristid toetasid vastavalt bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3
Kõik kommentaarid