ANTONIO VIVALI INFO Antonio sündis 28. juulil 1678. aastal Veneetsias Tema täisnimi oli Antonio Lucio Vivaldi Tema hüüdnimi oli punane preester (tema punaste juuste ja varasema ametikoha pärast) Antonio valdas suurepäraselt viiulit ning oma parimatel aegadel kutsuti ta isegi Paavsti õukonda mängima. Vivaldi kirjutas 500 kontserti ning oopereid ja püha muusikat Ta kannatas suurema osa oma elust astma käes Vivaldi kuulus barrokajastusse Ta suri 1741. aastal vaesuses ja maeti märgistamata hauda Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Antonio Lucio Vivaldi (1678-1741) Sisukord:________________________________ - Kes oli Antonio Vivaldi - Biograafia - Tema looming - Allikad Kes oli A.Vivaldi? Antonio vivaldi on sündinud 1678 veneetsias ning oli itaallasest muusik, viiulimängija ja preester. Ta oli üks euroopa parimatest barokk aja muusikutest ning teda teatakse eelkõige viiulikontsertide, ooperite ja oma ühe kuulsama viiulikontserdi aastaajad järgi. Biograafia Ta sündis 1678 veneetsias ning ta ristiti kohe pärast sündi mitteametlikult tõenäoliselt maavärina tõttu mis tabas tema linna samal päeval. Ametlikult ristiti vivaldi paari kuu pärast. Vivaldi vanemateks olid giovanni battista ja camilla calicchio. Tal oli viis venda-õde. Vivaldi isa õpetas teda viiulit mängima väga noorelt mida tõendab see et tal oli 24 aastasena väga laialdased muusikaalased teadmised. Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legren...
kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega" "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht". 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast Prahas elamist keskendus Vivaldi peamiselt vaid ooperite kirjutamisele: 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitu Vivaldi uut ooperit, ka "L'Olimpiade" 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738. aastal reisis Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Dirigeerides pidustuste avakontserti ning olles viiulisolist D- duur concerto grossos (RV 562a). See oli esimene kord, kui Vivaldi Amsterdami külastas, olles seal väga menukas, tema kuulsus Veneetsias oli selleks ajaks hääbunud enne oma surma müüs ta kõik teosed lastekodule
Oliver Kihu Antonio Lucio Vivaldi Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Ta õppis viiulit isa käe all. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vi...
Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
teinekord ka ootamatutel hetkedel. 1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest. Lisaks sellele oli ta väidetavalt suhtes lauljanna Anna Giraud'ga. Algselt
Instrumentaalmuusikast anti veel välja vaid mõned tema tsellosonaadid. Kontserte kirjutas ta veel lastekodu jaoks, mis hakkas 1735. aastast maksma kindla palgana 100 tukatit aastas, ning käsikirjade müügiks eraisikutele. Vivaldi sõnul teenis ta käsikirju eraisikutele müües rohkem, kui lasta kirjastustel teoseid välja anda. Vivaldi oli kuulus üle Euroopa, mistõttu võis ta oma teoste eest küsida kõrget hinda. Kasulik oli talle ka tema töötempo. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738. aastal läks Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Mõned aastad enne oma surma müüs Vivaldi kõik oma teosed lastekodule. Ta plaanis minna koos Anna Giraud'ga elama Viini, kuhu nad 1740. aasta aprillis ka läksid. Viinis oli ta viiuldaja Karl VI õukonnas. Kuid juba oktoobris 1740 suri Vivaldit kõrgelt hinnanud Karl ning tema ase Vivaldi suri 28
· Griselda (1735) · Rosmira (1738) Lisa tänapäevast Tema muusika taaselustamisel peetakse tähtsaks Alfredo Casellat, kelle pingutused 1939ndal on pälvinud ajaloolise ,,Vivaldi nädala" toimumise. Peale seda on tema muusika saanud märgatavaid tulemusi tuues selle klassikalise helilooja meie ellu teatud määral. 1947ndal aastal lõi Veneetsia ärimees Antonio Fanna Istituto Italiano Antonio Vivaldi, mis töötab tänapäevani. 2005 aasta seisuga on ka tehtud 3 filmi Vivaldist ja tema elust. 2005 Augustis on leitud ka osa tema koorilisest muusikatööst, mida siis ka esmakordselt esitati üle 250 aastalise pausi järel. 4 Kasutatud Kirjandus 1) http://en.wikipedia.org/wiki/Vivaldi 2) EE 10 (Eesti Entsüklopeedia) Tallinn1998, lk 471 3) http://www.zone.ee/web_sidam_com/antonio%20vivaldi.htm 4) http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/vivaldi.html 5) http://www.baroquemusic.org/bqxvivaldi.html
silmapaistev Juditha triumphans ... kuulub aga Vivaldi loomingu Paremiku hulka. Selleks ajaks loeti juba suureks auks kuulsa helilooja käe alla õppima saada .Ent see ei hirmutanud teda sest ta võttis vastu uue st. Angelo teatrilt uue tellimuse - 12pea- aariat ooperist Nerone fatto Cesare- kanti ette 1716.aastal karnevalil. Kuid see ei jäänud tema viimaseks Tellimuseks teatris. Veneetsias viie aasta jooksul kasvanud tohutu kuulsuse toel hakkasid kuuldused Vivaldist levima ka teistes linnades ja ka mujal maadel . Oma esimeste ooperiturneede ajal jäi Vivaldi veel Veneetsiaga seotud. Ent siis olukord muutus kui 1720. aastal astus Vivaldi kolmeks aastaks tol ajal Mantuas Austria keisrlikke vägesid juhatanud Hessen- Darmsdati printsi Philippi teenistusse. Sel ajal leidis endale ooperilauljanna , prantsuse parukameistri tütre Anna Giroga . Vivaldi on õpetanud ooperiprimadonnasid veel ,seda kirjutavad ka muud allikad
Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. Peale seda asus JSB organistikohale Mühlhausenis, kus ta abiellus oma kauge sugulase Maria Barbara Bachiga. Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti hertsog Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach pühendus loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist. Weimaris koostas JSB „Väikese oreliraamatu“ (Orgelbüchlein). Ta kirjutas 46 prelüüdi, mis põhinesid kirikulauludel. JSB plaanis raamatusse koguda 164 teost. See kava ei täitunud. „Väike oreliraamat“ on ühtaegu kirikus kasutatav muusikakogumik ja samas ka nagu orelimuusika õpik. Viljakatel Weimari aastatel sündis JSB perre 7 last, kellest 4 said ka täiesealiseks. Neist omakorda kahest said heliloojad. 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta
annaabi.ee 
