on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames.Suurem vere hulk südames treeningu ajal vähendab potentsiaalseid südame häireid ja südame isheemiat. Vähendab lihase/lihaste viskoossust.Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja „järeleandlikkust“ ehk siis kui lihase viskoossus on vähenenud on vähenenud ka lihase tööd ja kontraktsioone takistavad jõud, mis tulenesidki lihase viskoossest seisundist.Seega lihastöö on siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus suurem. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed.Varane higieritumise käivitumine soodustab kuumuse kadu kehast läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt keha ülekuumenemise ohtu. Samuti on tõsisema ja intensiivsema töö ajaks higinäärmed korralikult tegevuses ja suutnud oma ülesandega järk – järgult kohaneda. Parandab närviimpulsside ülekandumise kiirust
efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid ja -isheemiat. Vähendab lihase viskoossust. Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja järeleandlikkust ehk kui lihase viskoossus väheneb, vähenevad ka lihase tööd ja kokkutõmbeid takistavad jõud, mis tulenevadki lihase viskoossest seisundist. Seega on lihastöö siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus seeläbi suurem. Stimuleerib varakult ja järk-järgult tööle higinäärmed. Varane higieritumine soodustab keha kuumusekadu läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt ülekuumenemisohtu. Samuti on tõsisema ja intensiivsema töö ajaks higinäärmed korralikult tegevuses ja suudavad oma ülesandega järk-järgult kohaneda. Parandab närviimpulsside ülekandekiirust. 2
moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina
valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja moondekivimite või neid moodustavate mineraalide tükkidest, milles on ülekaal kvartsil. Kuuluvad settekivimite hulka. RÄHKMOREEN
tekkega, on pidevas liikumises, imendudes tagasi venoossetese siinustesse. Mineraalainete koostiselt sarnaneb tserbrospinaalv. vereplasmale, kuid tema valgusisaldus on väike (0,01- 0,03%), fibrinogeen puudub. Sisaldab glükoosi, kusiainet, vähesel arvul lümfotsüüte. 37. Sünoviaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). Sünoviaalvedelik paikneb liigeseõõntes ning koosneb mõnest milliliitrist viskoossest vedelikust, mis muudab liigesepinnad teineteise suhtes libisevateks. Vedelik sisaldab palju valgulisi ühendeid- proteoglükaane, mida toodavad ümbritsevad sidekoe rakud. 38. Vereplasma elektrolüütidesisaldus. 39. Happe ja aluse mõisted. Millest oleneb happe (aluse) tugevus? Näited. 40. Kuidas ja mis määral dissotsieerub vesi? Kuidas iseloomustab pH H+ kontsentratsiooni
2. Vulkaanikoonus on lame 3. Tekivad väikese viskoossuega- basaltsest magmast. Laava on suhteliselt vedel. Magma sisaldab vähe gaasi. 4. Laava voolab rahulikult maapinnale 5. ? II. Kihtvulkaanid 1. Mandrite vulkaanid Tekivad suure viskoossusega magmast 2. Voolav 3. Vulkaanipurksed on plahvatuslikud. Magmas on palju gaasi. Viskoossest magmast on gaasidel raske välja pääseda ning need hakkavad kogunema. Lõpuks avaldavad gaasid nii suurt survet, et toimub plahvatus 4. Õhku paisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanivoolude nõlvadele, moodustades laavaga vahelduvaid kihte. Vulkaanippursetega kaasnevad nähtused Negatiivsed: 1. Mürgised gaasid- SO2, CO2 2. Lõõmapilv 3. Mudavoolud e lahaavid 4
- raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuurimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Raskebetooni survetugevus > C50/60. Õhusisaldus vastavalt EN 12350-7. Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde standardi EN 933-1 kohaselt.
silehõõrdejoon =f(Re); IV eelruuttakistuspiirkond sõltub Re-st ja suhtelisest karedusest = f Re, , V
d
ruuttakistuspiirkond sõltub ainult karedusest = f
1.29 Hõõrdetakistus tehnilise karedusega torudes
Tehniline karedus on ebaühtlane ning pinnakaredused hakkavad viskoossest aluskihist (mis Re kasvades õheneb)
välja ulatuma järk-järgult, mitte korraga, nagu ühtlase liivakareduse korral. Olenevalt Re väärtusest võivad ka
tehnilise karedusega torud töötada silehõõrde-, eelruuttakistus- või ruuttakistuspiirkonnas. Silehõõrdepiirkond
4000
700800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina
Slakikoonus vulkaanilise tekkega kooniline küngas, enamasti aluselise koostisega, järsu kaldega. Kilpvulkaan ehitatakse üles basaltse laava vooludest; mitte väga järsk; pikad laavavooluld; hästi mastaapsed (st suure läbimõõduga) Stratovulkaan järsunõlvaline koonus, mis koosneb peamiselt püroklastilisest materjalist; lühikesed laavavoolud, enamasti gaasilis-püroklastilste plahvatustena; koonuse nõlvadel parasiitkoonused, radiaaldaikid; 106. Vulkaaniline kuppel Väga viskoossest laavast lõõri kohale tekkiv kuppel. 107. Lõhevulkaanid nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet tekivad basaltide platood 108. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera langatuslik hiidkraater. Moodustub vulkaanitipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel, nagu suur org, võib tekkida magmakambri üle- ja alarõhul, tihti on kaldeerasse kogunenud vesi, moodutades suurepindalalise järve. 109. Freaatiline purse Mingi veeauru tõttu tekkiv purse 110
betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu- rimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Seo- sed betooni struktuuri, deformeeritavuse ja tugevusomaduste vahel on keerulised ja teoreetili- selt korrektsel kirjeldamata. 1.3 Betooni tugevusomadused 1.3.1 Tugevusliigid
• sisemise kaitsemehhanismi tagamine potentsiaalsetele patoloogilistele sissetungijatele 8 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • energiareservide säilitamine (talletamine). Tõeline sidekude koosneb: Venivast, viskoossest maatriksist ehk raamistikust Fikseeritud või uitrakkudest Kollageeni, retikuliini (võrgukiude moodustav aine-kollageeni vorm) ja elastiini kiududest. Vaskulaarne sidekude koosneb: Verest (maatriks- plasma; rakud- leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid; kiud) Lümfist (maatriks- lümf; rakud- leukotsüüdid; kiud). Luustiku sidekude koosneb: Verest (maatriks- anorgaanilised kaltsiumi soolad; rakud- osteotsüüdid; kiud- ossein)
betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu- rimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Seo- sed betooni struktuuri, deformeeritavuse ja tugevusomaduste vahel on keerulised ja teoreetili- selt korrektsel kirjeldamata. 1.3 Betooni tugevusomadused 1.3.1 Tugevusliigid
annaabi.ee 
