või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist. Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjestus pinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Joon. 10.6.3
Olles kaile piisavalt lähedal antakse ära esimene ots mis on springots. Kail kinnitatakse otsad pollaritele ja laevast pingutatakse otsad peliga. Kuna ühele elektrimootorile on ühendatud ankrupeli ja 2 pooli, siis neid saab koperdada, millega on võimalik liigutada vastavat pooli või ankrut. Alati peab kandma kaitsevahendeid, vähemalt kindaid ja kiivrit. Peale otste äraandmist panen viskeliini kokku ja suundun autotekile. Juhul kui viskeliin peaks otsa küljest ära tulema tuleb ots uuesti sisse tõmmata uuesti viskeliin kinnitada. Väga hoolikas tuleb olla, sest viskeliin võib kuskile taha jääda. Kui ots täielikult ära anda tuleb jälgida, et otsa kiirel liikumisel keegi sellega pihta ei saa, sest kui ots on täielikult välja antud rapub ta hetkeks. Tallinnas sildutakse vasaku pardaga ja Stockholmis parema pardaga. Sildumist juhendab vööri haalamistekil tüürimes või pootsman. 6
asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti 5. Mis on laeva püstuvus Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7. Kuidas nimetatakse numbritega tähistatud laeva ruume 1 mootori ruum 2 trüm 3..................................... 4 vöör 5 sild 8. Nimeta McGregor –tüüpi lastiruumi luugi detailed 1..juhtpult................2.................................................3 rullid 4 ketid ....................5 luuk 11. Mida väljendab mõiste „PANAMAX“ Panamax balkeri suurus on limiteeritud Panama kanali lüüsi järgi.
Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal. 47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin. Valmistada ette kaubadokumendid. Hoiatada mehhaanikuid vähemalt 1 tund enne masinate peatamist. 48)Millistele laevadele kehtib ISPS Code? Reisilaevadele,kaasa arvatud kiirlaevad. Kaubalaevad suurusega 500 GT ja rohkem. Iseliikuvad puurtornid. 49)Nõuded lootsitrepile: Peab tagama lootsi ohutu laevale tuleku ja äramineku. Peab olema puhas ja hästi hooldadut. Tuleb kinnitada nii et trepile ei satuks heitmeid. Iga trepiaste peab olema kindlalt vastu poorti.
ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse Madalikul olev laev peab lööma iga minuti Vetel kasutatakse elektrooniliseks suhtlemiseks trepp. Trepi kõrval peab olema päästerõngas sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune. tagant kiiresti kella 5 sek vältel ja kui nõutud ehk ka abi kutsumiseks mereraadioside tulepoi ja pika liiniga viskeliin. Viskeliin on siis ka gongi (kui üle 100m pikk) ning lisaks seadmeid, mis töötavad raadiosageduste lootsi portfelli vastuvõtmiseks ja tormiga lootsi andma kolm omaette kellalööki vahetult ja vahemikus 156174 MHz. Mereraadioside julgestamiseks. Valgustus peab olema selline,
pikkuses. Keelatud on otste järgiandmine puhtidest või poolide pealt. Kui siiski tekib vajadus anda trossi järgi puhtist, tuleb visata trossikeerud enda ette. 6. Haalamisotste kaldale või teisele laevale andmise ajal ei tohi seista lahtiharutatud keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda "alt ära!". 9. Maale antavat trossi tuleb järgi anda aeglaselt, nii et kaldale niisama palju jõutakse tõmmata. 10. Kui trossile pannakse stoppar, ei tohi madrus, kes hoiab stoppari vaba otsa, seista eespool pinge all oleva stopparitrossi suunda ja lähemal kui üks meeter haalamisotsale mähitud stopparist. 11
peale ronimist mitte vähem kui 1,5 m. Reelingus peab olema värav ohutuks ja mugavaks laevapääsuks; Lootsitrepp peab olema kindlalt kinnitatud laeva (reelingu) külge. 2 käsipuud diameetriga 40 mm ja mitte vähem kui 1.2 m reelingu kõrgeimast punktist peab olema kinnitatud, nende vahekaugus 0.7 – 0.8 m; Peab olema tagatud lootsi vastuvõtukoha ja veeala valgustus; Lootsi vastuvõtukoha juures peab olema viskeliin ja isesüttiva tulega päästerõngas; Lootsi peab vastu võtma ULL raadiojaamaga varustatud tüürimees ja 1 tekimeeskonna liige; Lootsi teekond lootsitrepi juurest silda peab olema valgustatud, ohutu; Lootsi tutvustatakse laeva üldandmetega „Pilot Card“ abil. 3. Madalikul oleva laeva helisignaalid Kahe minuti järel kolm järjestikust vilet, nimelt ühe pikka ja kaks lühikest. 4. Lasti kinnitamine, vajalikud arvutused
lõpevad vastavalt vööri- ja ahtertääviga. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded laeva sildumisel ja teise laeva punkerdamisel. Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud kindel koht, sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi, juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud. Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Visates viskeliin kaldale tuleb kaimadrust eelnevalt hoiatada, et ta ei saaks viskeliini raskusest viga. Ilma viskeliinita lubatakse ots kaile anda siis, kui andja ja vastuvõtja vahekaugus ei ületa 1m, kusjuures andjal on keelatud kallutada end üle reelingu ja kaimadrusel üle kai ääre. Kantavate vendrite otsad peavad olema küllaldase pikkusega. Sildumisotste järeleandmisega tuleb jälgida, et jalgupidi ei satutaks trossi lengide sisse
Kui kahtled oma võimetes, leia hädasolija abistamiseks muu lahendus. Sobivaks võib osutuda mõni pikem oks või ujuv vahend. Päästmisel tuleb kiiresti hinnata situatsiooni ja sinu võimalusi: • uppuja kaugus kaldast; • päästetava seisundit (üleväsimus, lebab veepinnal, rabeleb, on vee alla vajumas, käed on veel veepinnal jm.); • käepäraseid päästevahendeid (paat, lauatükk, käterätik, trikoo, viskeliin, päästerõngas või muu ujuv ese); • teised kaldal viibivad abistajad (kutsu appi, lase kutsuda kiirabi, päästeteenistus või vetelpääste). Päästmisviisid Päästmine ujudes Ujudes õnnetuspaigani, tuleb uppujal silm peal hoida (jätta meelde paik, kus kannatanu vee alla vajus jm.). Uppujale tuleb püüda läheneda selja tagant. Kui see pole võimalik, tuleb 3-4 m 113
) Haalamispoidele panek ei ole lihtne operatsioon, seega peavad manöövrid ja kogu tegevus olema eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud. Puksiirlaevad saavad siin tõhusat abi osutada. Teatud sadamates, eriti reidikaidel naftaterminaalides toimub laeva poidele panek lootsiga laevas, kes teab täpselt kasutatavaid kohalikke võtteid ja toimingute järjekorda ning on kaptenile selles osas abiks. Joon. 13. 32. 1- terasest kinnitusrõngas; 2- laeva kinnitusots; 3- juhtots; 4- viskeliin; 5- ots liigendhaagi avamiseks; 6 ja 7- liigendhaak; 8 taglasehaak; 9- kinnitustropp. Joon. 13.33. Reeglina kinnitatakse esimesena vöör. (Joon. 13.33.) Kui tuul (hoovus) tegutseb piki poide liini või sellega teravnurga all,
annaabi.ee 
